Author: Metsaselts

Kuidas seente abil puidust raketikütust teha?

09.06.2023

Eile toimus Tallinnas Ülemiste Citys EAS-i ja KredExi ühendasutuse ning Tartu Ülikooli korraldatud seminar „Puidu väärindamise tulevik“, kus tutvustati puidu väärindamise uudseid võimalusi. 

EAS-i ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi arendusjuhi Kaupo Reede sõnul on Eesti üks olulisim ressurss puit, aga laboriarenduse ja tööstusliku tootmise vahele jääv prototüüpimise ja skaleerimise osa on meil hetkel puudu.

„Siin tuleb riik appi EAS-i rakendusuuringute programmi ehk RUPi abil, kus saame ettevõtteid abistada teadmusmahukate tootearenduste puhul nõustamise ja rahastamisega. Lisaks aitame luua rakendusuuringute keskust, mis aitab ettevõtteid just selles puudujäävas arendusosas,“ kommenteeris Reede. 

Tartu Ülikooli gaasfermentatsioonitehnoloogiate kaasprofessori Kaspar Valgepea sõnul on maailmas trend fossiilse toorme asendamiseks biopõhistega. „Eesti puidutööstuses tekkivaid jäätmeid oleks võimalik nende põletamise ja töötlemata kujul eksportimise asemel väärindada nii, et tulemuseks on kõrge lisandväärtusega kemikaalid, materjalid, kütused või ka toiduks ja söödaks sobivad ained. See võimaldaks muuta siinse puidutööstuse ressursikasutuse säästlikumaks, nutikamaks ja ka tasuvamaks toetades ringmajanduse põhimõtete rakendamist Eesti ühes olulisemas tööstusharus. Selleks vajaliku tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevus ülikoolides hõlmab nii mehhaanilisi, keemilisi kui ka bioloogilisi protsesse,“ selgitas Valgepea. 

Taani Tehnikaülikooli Novo Nordiski biokestlikkuse keskuse vanemteadur Pablo Cruz-Morales tutvustas seminaril, kuidas laboritingimustes on juba võimalik pärmseente abil puidusuhkrutest teha raketikütust või laevakütust. 

Tallinna Tehnikaülikoolis puidutehnoloogia valdkonda vedav kaasprofessor tenuuris Jaan Kers tutvustas puidu mehhaanilise ja keemilise töötlemise kasutamata võimalusi Eestis. Viru Keemia Grupi (VKG) biotoodete arendusjuht Lauri Raid tutvustas VKG biotoodete tehase plaane. 

Seminar lõppes vestlusringiga. Arutelu põhiteemaks kerkis ringmajanduse tehnoloogiate tööstuslikuks rakendamiseks vajaliku tööjõu leidmine ja koolitamine Eestis. Tõdeti, et see on hädavajalik biotööstuse innovatsiooni tõstmiseks.

Tegemist oli teise seminariga sarjast „Ringmajandus ja kestlikud tehnoloogiad“. Seminari korraldab Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogiate uurimisrühm GasFermTEC koostöös EAS-i ja KredExi ühendasutusega. Kuueosaline seminaride sari tutvustab nii ringmajanduseks olulisi tehnoloogiaid, näiteks jäätmete ja CO2 väärindamist, aeropoonikat ja biomassi töötlemist kui ka ringmajandusega seotud sotsiaalmajanduslikke tegureid, nagu näiteks tarbijate kliimamure ja ettevõtete sotsiaalne vastutus. Teemasid käsitlevad kodu- ja välismaised eksperdid Eesti tööstuse ja ühiskonna kontekstis. 

GasFermTEC on Euroopa Teadusruumi rahastusel tegutsev õppetool Tartu Ülikoolis, mille üks eesmärke on teadus- ja õppetöö arendamise kõrval toetada ka Eesti biotööstuse innovatsioonivõime tõstmist. Õppetool on üks aasta alguses Euroopa Komisjonilt suure toetuse saanud bioinseneeria keskuse üksustest, mis toetab teadustöö kõrval ka tööstuslikul biotehnoloogial põhineva uusettevõtluse arengut ja avalikkuse teadlikkuse parandamist nii kestlike biotehnoloogiate kui Eesti ülikoolide ja tööstuse koostöö arenguvõimaluste teemal rohepöörde kontekstis.


Artikkel ilmus 09.06.2023 Rohegeeniuses.

Puidu biorafineerimine on Eesti jaoks perspektiivseim rohetehnoloogia

06.06.2023

Puidupõhised biotooted saavad tulevikus asendada naftapõhiseid ning biorafineerimises on Eestil tugev majanduslik potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated”.

Puidu biorafineerimine võimaldab kasutusele võtta puidujäägid ja vähendada jäätmeteket, kuid see eeldab investeeringuid ja piisavalt toorainet.

“Puidupõhiste biotoodete omadused on samaväärsed või isegi paremad fossiilset päritolu toodetest. Biorafineerimisega kaoks vajadus toota naftast kemikaale ja väheneks keskkonnamõju. Näiteks võib puidu baasil toodetud etanool vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid bensiiniga võrreldes üle 60%,” ütles Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane ning lisas, et enamus keemia-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuse toodangust on täna endiselt naftapõhine.

Biorafineerimine aitab vähendada jäätmeid ja edendada ringmajandust, muundes kasulikeks toodeteks 99% toormaterjalist. Lisaks saab tööstusjäägid suunata soojus- ja elektrienergia koostootmisse, vähendades jäätmete kõrvaldamisega kaasneva keskkonnamõju.

Skandinaavia riigid on puidukeemiasse panustanud mitukümmend aastat, kuid kasutusel on pigem traditsioonilist tehnoloogiat kasutavad tselluloositehased. Eesti võimalused võiks peituda sünteetilise bioloogia abil puidu väärindamises, näiteks ligniini ja puidusuhkrute tootmises. “Need on uudsed tehnoloogiad, millega naaberriigid on oma investeeringutes tunduvalt vähem arvestanud,” tõi Varblane välja.

Erinevalt mitmetest teistest rohetehnoloogiatest saab Eestis biorafineerimise puhul rääkida mitte ainult tehnoloogia arendamisest, vaid ka tootmisest.

Arenguseire Keskuse tellimusel valminud uuringust selgub, et Eesti võimaluseks on piloottehaste rajamine ja tselluloosisuhkurutest suure turuväärtusega peenkemikaalide või biomaterjalide tootmine. Teadus- ja arendustegevus on Eestis kõrgel tasemel, näiteks tselluloosi ensümaatilise lagundamisega tegelevad mitmed teadusgrupid ning perspektiivikas on koostöö materjaliteaduste valdkonnaga.

Ekspertide hinnangul võib puidu biorafineerimise mõju Eesti regionaalarengule olla märkimisväärne – 2016. aastal hinnati Eestisse kavandatud puidurafineerimistehase lisandväärtuseks 1,1-1,4% riigi toonasest SKP-st, millest suurem osa oleks loodud väljaspool pealinnaregiooni.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et biorafineerimise keskkonna-alane mõju sõltub metsamajanduse säästlikkusest – kriitiline on säilitada tasakaal biomassi kasutamise ja metsa ökosüsteemi tervise vahel.


Lühiraport “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis“.

Artikkel ilmus 06.06.2023 Postimehes.

Raie keelamise ja kompensatsiooni vahel on tasakaalupunkt leidmata

18.05.2023

Maikuu alguseks esitasid metsaomanikud Keskkonnainvesteeringute keskusele ligi 5000 toetusetaotlust, et saada hüvitist looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu osas Natura 2000 alal ja väljaspool. Hüvitiste maksmise mediaan on küll tõusnud, kuid praegused looduskaitselised kompensatsioonid ei vasta veel metsaomanike ootustele.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna juhi Gunnar Reinapu sõnul on küll ajas hüvitis piirangute eest mõnevõrra tõusnud, kuid suurimad käärid tekivad hüvitise määrade võrdlemisel tavapärasest metsamajandusest saadava tuluga.

Reinapu ütles, et kõige problemaatilisem on metsaomanike hinnangul olukord eraomandis oleva küpse metsa range kaitse alla võtmisel. Täielikult metsamajandustegevuse keelamisel ootaksid era­metsaomanikud, et neile hüvitataks ka kogu kasvava metsa väärtus, mitte ei hüvitata piirangute kehtestamise hetkest alates vaid metsa iga-aastast tulu juurdekasvu. Ta tõi näite, et kui omanik planeeris oma küpses metsas raiet, et ehitada endale oma metsamaterjalist maja või müüa metsast saadud puidusortimente, võis ta eeldada, et saadav tulu rahas oleks ligi 20 000 eurot hektari kohta. See on metsa majanduslik väärtus, mis on kogunenud metsa kasvatamise ja hoidmisega saja või rohkemagi aasta jooksul. Metsa range kaitse alla võtmisel on aga metsa raie keelatud. Seega oleks tulevikus tarvis leida õige tasakaalupunkt, et saavutada kompromiss väärtuste ja metsaomanike ootuste vahel.

Toetus tõusis

Natura 2000 erametsade elurikkuse soodustamise toetuse taotlemine on viimastel aastatel püsinud samas suurusjärgus. Sel korral oli taotlejaid 4859 ning toetust küsiti ligemale 90 000 hektaril laiuvale erametsale. Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetust ehk piirangute toetuseks küsiti hüvitist mulluse 444 asemel 490 korral. Ala suurus oli tänavu ligi 15 000 hektarit. „Kuna seda toetust sai eelmisel aastal taotleda esimest korda, on esitatud taotluste arvu mõningane kasv ootuspärane,” lausus Keskkonnainvesteeringute Keskuse kommunikatsioonispetsialist Siret Varblane.

Looduskaitseliste hüvitiste taotlemine. Foto, graafika: Ain Kivilaan

Keskuse metsandusosakonna andmetel määrati piirangute toetust mulluses voorus keskmiselt 1078 eurot ühe taotluse kohta, aga kuna taotlejate seas on pindalalt nii väga väikeseid kui ka suurmaaomanikke, tasub vaadata mediaani, mis jäi mullu 338,4 euro juurde ehk täpselt pool taotlejatest sai sellest summast vähem ja pool rohkem hüvitist. Tänavu lõppenud voor näitab praeguste andmete järgi, et toetuse kohta makstakse välja küll ligi 50 eurot vähem, kuid mediaan on tõusnud 343,8 eurole.

Mullustest Natura toetustest määrati hüvitist keskmiselt 1016 eurot taotluse kohta ja mediaanväärtus oli 457,8 eurot. Seekordne mediaan küündib 588 euro juurde.

Siiski ei saa metsaosakonna hinnangul mullusega tänavusi andmeid selgelt võrrelda, sest näiteks Natura sihtkaitsevööndi toetuse määr hektari kohta on tõusnud 134 euroni, mis tähendab, et see on suurem kui eelmisel aastal. Kuni 60 eurole hektari kohta on toetus jõudnud Natura 2000 alal piiranguvööndis või hoiualal, kus ei asu metsaelupaik ning piiranguvööndiks või hoiu­alaks projekteeritaval alal.

Kui metsas on alles leitud midagi looduskaitse alla käivat, kuid seda alles uuritakse, on metsaomanikule edasiseks käitumiseks erinevaid lahendusi. Siret Varblane vahendas Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna vastust, mis ütles, et kui ala, kus mingit täiendavat piirangut planeeritakse, asub juba Natura 2000 alade piires, on võimalik saada maaomanikul Natura toetust. Kui aga täiendav piirang kehtestatakse pärast jooksva aasta taotlusvooru lõppu, on võimalus tulla toetust taotlema järgmisel aastal järgmise kalendriaasta eest.

Kui uut piirangut planeeritakse väljaspool Natura ala, on piirangute toetuse saamiseks oluline, et piirang asub projekteeritaval alal, mille kohta on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse paragrahv 9 lõike 1 tähenduses. Ka see toimub analoogselt Natura toetusega ehk kui täiendav piirang kehtestatakse pärast jooksva aasta taotlusvooru lõppu, on võimalus tulla toetust küsima järgmisel aastal.

Säilitamine ja parandamine

Natura toetust antakse looduskaitseliste piirangute järgimise eest Natura 2000 võrgustiku alal või väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala sihtkaitsevööndis. Piirangute toetuse eesmärk on ökoloogilise seisundi säilitamine ja parandamine ning erametsaomanikule piirangute järgimise tõttu saamata jääva tulu kompenseerimine.

Natura toetus makstakse määruse järgi välja hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks. Praktikas on jõutud toetus tavapäraselt välja maksta juba märtsis. Piirangute toetuse otsused tehakse hiljemalt 15. detsembril. Toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse tegemist.


Artikkel ilmus 18.05.2023 Postimehes.

Eestlaste rajatud lasteaiahoone Ukrainas sai valmis

15.05.2023

Pühapäeval andis moodulmajatootja Harmet Ukraina põhjaosas asuva Ovrutši lasteaia ehitusobjekti üle Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusele, kes jätkab lasteaia sisustamisega.

Hoonete ehitus, sealhulgas kõigi moodulite tarnimine Eestist ja pommivarjendi rajamine kohapeal, teostati kõigest 170 päevaga.

«Ovrutši lasteaia ehitamisega oleme suutnud tõestada nii endale kui ka teistele, et offsite-lahendusi kasutades on võimalik Ukraina ülesehitusse panustada juba praegu, kui riik on veel aktiivselt sõjas,» märkis Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja. «See on suurepärane näide Eesti erasektori, riigi ja sihtriigi koostööst. Seejuures on kõigil olnud selge eesmärk silme ees, et Ukraina inimesed vajavad juba praegu inimlikke elukeskkonnatingimusi.»

Moodulmajatootja Harmet OÜ tegevjuhi Alo Tamme sõnul oli nii lühike tootmis- ja ehitustähtaeg ettevõttele tubli väljakutse. 170 päeva jooksul moodulid projekteeriti ja ehitati valmis Eestis ning tarniti Ukrainasse. Kohapeal valmisid lisaks vundamendid, abiruumid ja pommivarjend, mille ehitamisel kasutati ka Ukraina töömeeste abi.

«Oleme varem saatnud erinevatesse riikidesse tuhandeid mooduleid, aga mitte kunagi aktiivse sõjategevusega riiki, kus olukord piiril võib minutitega muutuda. Kokku oli meil seejuures tarvis üle piiri viia 34 veoautot, kolmes kolonnis,» selgitas Tamm. «Päris ilma takistuseta kõik ei sujunud, kuid tänaseks on moodulid kohal ja lasteaed valmis. Vaatamata kiirele ajagraafikule on tööd kulgenud plaanipäraselt.»

ESTDEV-i Ukraina ülesehituse projektijuhi Tarmo Needo kinnitusel sündis lasteaia eitusega ilmselt mitmeid mitteametlikke maailmarekordeid. «Lasteaia eskiisprojekti valmis kahe kuuga tavalise kuue kuu asemel. 170 päevaga moodulid ehitada ja tarnida on märkimisväärne saavutus, mille üle Eesti puitehituse ja tehasemajade tootmise sektor peaks väga uhke olema. Ovrutši lasteaia üleandmisega on Eesti näidanud ennast usaldusväärse partnerina Ukraina ülesehitamisel,» tunnustas Needo.

Ovrutši lasteaias jagub esimeses etapis kohti ligi 80 lapsele. Äsjasel visiidil Ukrainasse kinnitas peaminister Kaja Kallas ka Ovrutši lasteaia teise etapi ehitamise, mis tagaks lasteaiakohad lisaks veel 80 lapsele. Riigihanked teise etapi tööde korraldamiseks kuulutab ESTDEV välja lähinädalatel.

«Ettevõtjana näen Ukraina ülesehitamises Eesti jaoks arvestatavat potentsiaali,» märkis Alo Tamm. «Meil on oskusi ja vahendeid panustada näiteks ehitussektoris, aga ka teadmiste jagamisel, mis võimaldaks Ukrainal oma riigi ülesehitamises osaleda rohkem iseseisvalt. Võtmeküsimus on, et kes, kuidas ja kui suurelt on valmis neile projektidele rahaliselt õla alla panema? Eelkõige peaks see olema rahvusvaheline otsus, näiteks ELi tasandil, ja ka siin saaks olla Eesti eestvedajaks.»

Märtsi lõpus kohtus Eesti Puitmajaliit ja -klaster koos majatootjatega Ukraina riigi esindajatega. Kohtumisel nenditi, et möödunud talve on pidanud koduta üle elama üle kahe miljoni ukrainlase, lisaks olid miljonid inimesed talvel sageli kütte ja elektrita. Just infrastruktuuri kiire taastamine-restaureerimine on olnud sõjas oleva Ukraina esmane prioriteet, kuid olulised on ka elamufondi ja sotsiaalsfääri taastamine, milleks riigil endal raha napib.

Mitmed riigid on oma abikäe ulatanud ning töös on väiksemaid ja ajutisi projekte, kuid Eesti panust püsiva lahenduse pakkumisel hinnatakse Ukrainas kõrgelt ning loodetakse, et moodullasteaia projekt Ovrutšis innustab ka teisi riike Ukraina ülesehitusse suuremalt panustama.

Lasteaia ehitus Zõtomõri oblastis on esimene suuremahuline Eesti arengukoostöö projekt, kus avalik- ja erasektor ühise eesmärgi nimel koos tegutsevad. Esimeses etapis ehitati nelja rühmaga lasteaed umbes kaheksakümnele lapsele. Lisaks rühmaruumidele valmisid ka saal, köök, pesuruumid ja pommivarjend. Ovrutši lasteaia esimese etapi elluviimiseks eraldas Eesti välisministeerium 2,7 miljonit eurot. Projekti eestvedajaks on Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV).

Lasteaia moodulid tootis Harmet OÜ, kes võitis 1,7 miljoni suuruse riigihanke. Nordecon AS koos Ukraina tütarettevõttega Eurocon Ukraine TOV võitis 780 000-eurose riigihanke lasteaia ehituse peatöövõtu teostamiseks. Kumer Saag OÜ võitis 59 510 hanke lasteaia mööbli tootmiseks. Metos AS võitis 33 289 eurose hanke lasteaia suurköögi seadmete pakkumiseks ja paigaldamiseks.

Lisaks on mitmed ettevõtted oma tooteid ja teenuseid pakkunud tasuta, mis on kiirendanud tööde kulgu. Tiit Silla arhitektuuribüroo Sport OÜ tegi lasteaia eskiisprojekti ning Primostar OÜ tarnis tasuta hüdroisolatsioonimaterjalid maa-aluse pommivarjendi ehitamiseks, Solarstone ja Sunly annetavad lasteaiale päikesepargi koos akupangaga. Projekti toetavad ka Kitman Thulema AS ja Woodhouse Estonia.

Woodhouse Estonia eesmärk on kohalike puitmajatootjate konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkuse tõstmine ning sidemete loomine tootjate ja teiste partneritega. Ühtlasi soovitakse inspireerida rohkem inimesi avastama puidu kui ehitusmaterjali eeliseid.


Artikkel ilmus 15.05.2023 Postimehes.

9 tähelepanekut metsaseirest

06.04.2023

Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2022. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel.

1. Üraskite lendlus hakkas pihta varem ja kestis kauem
Kuuse-kooreüraski seirest selgub, et 2022. aastal hakkas üraskite lendlus pihta varem kui 2021. aastal ja kestis kauem. Feromoonpüünistest kogutud üraskite hulk (võrdlus 2021. a) oli tõusnud peaaegu kõigis maakondades, madalam oli see vaid Valgamaal, Ida- ja Lääne-Virumaal.

2. Lepapoi ja hundpoi poolt tekitatud kahju oli varasemast laialdasem
Sarnaselt 2021. aastale esines ka 2022. aastal paljudel leppadel lepapoi (Agelastica alni) ja hundpoi (Melasoma aeneum) poolt tekitatud kahjustusi. Kui 2021. aastal olid nende putukaliikide poolt tekitatud kahju suurem Kesk-Eestis ja Pärnumaal, siis 2022 oli levik juba laialdasem.

3. Sademete hulk oli Põhja-Eesti proovialadel tunduvalt madalam kui Lõuna-Eesti omadel
Sademete seire kuuel II astme metsaseire proovitükil näitas, et sademete hulk oli Põhja-Eestis tunduvalt madalam kui Lõuna-Eesti proovialadel. Arvestades Eesti sademete keskmiseid koguseid oli aasta sademetevaene. Sademete veest analüüsitud lämmastikuühendite, sulfaatse väävli ja kaltsiumisisaldus on mõnevõrra langenud.

4. Eestis kasvavate männikute tervislik seisund ei ole viimase kümne aasta jooksul muutunud
Putukkahjuritest esineb vaatluspuudel vähesel määral nõmme-võrgendivaablase (Acantholyda posticalis) ja punaka männivaablase (Neodipreon sertifer) poolt tekitatud kahjustusi. Seenhaigustest võib leida võrsevähki (tekitajaks Gremmeniella abietina), männi-koorepõletikku (tekitaja Peridermium pini), männitaelikut (Phellinus pini) ja juurepessu (Heterobasidion annosum). 

Punakas männivaablane

5. Hariliku kuuse tervislik seisund jätkuvalt halveneb
Tervete puude osakaal vähenes 7,6% võrra võrreldes 2021. aastaga. Kuuskede tervisliku seisundi halvenemise peamiseks põhjustajaks on kuuse-kooreürask (Ips typographus), kelle levik ja arvukus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Samuti kimbutavad proovialadel kasvavaid kuuski põdrad, juurepess (Heterobasidion parviporum) ja harilik niineürask (Polygraphus poligraphus).

6. Toitainete sisaldus okastes on paranenud
Toitainete sisaldus okastes on paranenud kõigil proovialadel, kuid männikutes jääb siiski alla optimaalse taseme. Nii kuuse kui ka männiokkad on hästi varustatud kaltsiumiga.

7. Tervete kaskede võrade seisund on paranenud
Võrreldes 2021. aastaga on tervete kaskede võrade seisund paranenud 8,7% võrra. Erinevaid lehe- ja seenkahjustusi registreeriti oluliselt vähem kui varasematel aastatel.

8. Viljakama kasvukohatüübiga kuusikute pinnas on mineraalaineterikkam
Laboratoorsete analüüside tulemused näitasid, et viljakama kasvukohatüübiga kuusikute (Tõravere ja Karepa prooviala) mullavees on tunduvalt kõrgem kaltsiumi- , naatriumi ja magneesiumisisaldus. Karepa püsiprooviala mullavee väävli ja klooriioonide sisaldus on erakordselt kõrge võrreldes teiste metsaseirealadega.

9. Süsinikusisaldus puistu varises on kahanenud
Varise seire analüüsitulemused näitavad, et viimastel aastatel on süsinikusisaldus puistu varises kahanenud. Samuti on vähenenud pliisisaldus okste, putukate ja muu prahi fraktsioonis.


Loe täpsemalt metsaseire 2022. a aruandest.

Audit kinnitas, et erametsad on säästlikult majandatud

21.03.2023

Rahvusvahelise audiitorfirma järelvalveaudit kinnitas, et Eesti Erametsaliidu PEFC rühmasertifikaadiga liitunud erametsaomanike metsad on jätkusuutlikult majandatud.

BM Certification Estonia poolt läbi viidud iga-aastase järelevalveauditi käigus kontrolliti nii grupisertifikaadi dokumente kui külastati sertifikaadiga liitunud erametsaomanike metsasid, hindamaks nende vastavust metsamajandamise standardis ette nähtud nõuetele.

„Kontrolli käigus ei tuvastatud ühtegi mittevastavust, küll aga oli auditi käigus näha, et üha vähem räägivad metsaomanikud audiitoriga metsade majandamisest ning rohkem sellest, kuidas majandamist piiratakse nii riigi kui huvigruppide poolt,“ rääkis Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Tuvikene.

Üha suurenev surve metsade majandamise piiramiseks ning kohatine negatiivne hoiak metsamajandamise vastu on ajas suurendanud ka metsaomanike huvi rühmasertifikaadiga liitumise vastu, kuna see annab omanikule võimaluse näidata, et tema metsad on keskkonnasõbralikult ning säästlikult majandatud.

Rahvusvaheline PEFC metsamajandamise sertifikaat on märk sellest, et metsaomanik hoolib oma metsadest ning majandab neid jätkusuutlikult arvestades sotsiaalsete, kultuuriliste, keskkonna ning majanduslike aspektidega.

Rühmasertifikaadiga liitumine on metsaomanikule lihtsam ja odavam kui iseseisev sertifikaadi taotlemine. Eesti Erametsaliit rühmasertifikaadi hoidjana esindab rühma liikmeid kõigis sertifitseerimisega seotud tegevustes.

Eesti Erametsaliit omab PEFC rühmasertifikaati alates 2010. aastast. Rühmasertifikaadiga on praegu ühinenud enam kui sada erametsaomanikku, kelle omandis on üle 259 000 hektari metsamaa.

MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb oma liikmete huve, et võimaldada tegevusvabadust metsade kestlikul majandamisel.


Artikkel ilmus 21.03.2023 Postimehes.

METSATEADUS | Noored puud vajavad kasvuks ruumi ja valgust

26.07.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Väiksem vanade puude arv ning maapinna ettevalmistus tagavad aegjärkse raiega majandatud männikutes loodusliku uuenduse suurema arvukuse ning kõrgema kasvu.

Soome ja Rootsi metsateadlased eesotsas Pasi Rautioga uurisid Põhja-Soome männikutes, kuidas vanade puude arv ja maapinna mineraliseerimine mõjutavad noorte puude kasvamaminekut ning kõrguskasvu. Looduslikult tärganud puude arvukus ja kõrguskasv olid suuremad puistutes, kus esimese rinde vanu puid oli hõredamalt. Positiivselt mõjus noorte puukeste tekkele ja kasvule ka maapinna mineraliseerimine.

Katse vanades männikutes

Aegjärkse raiega majandatud 80–120aastastes männikutes jälgiti 11 aasta jooksul loodusliku uuenduse teket ja noorte puude kõrguskasvu. Katsepuistute tiheduseks jäeti pärast raiet 250, 150 ja 50 puud hektarile. Saamaks võrdlust läbiraiumata puistuga, hinnati loodusliku uuenduse edenemist ka kontrollpuistutes, kus keskmiselt kasvas 439 puud hektaril. Katsevariantides, kus jäeti kasvama 150 ja 50 puud hektarile, viidi pooltes katsepuistutes ketasadraga läbi maapinna ettevalmistus ehk eemaldati alustaimestik ja toorhuumus ning mineraalne muld paljandus 20–40% ulatuses kogu puistu pindalast.

Aegjärkne raie ja maapinna ettevalmistus.
FOTO: EMÜ | ERAKOGU

Looduslik uuendus koosnes pea eranditult männipuudest, muude puuliikide osakaal oli tühine. Noorte puukeste arv vaatlusperioodi jooksul pidevalt tõusis, selgelt aitasid sellele kaasa madalam vanade puude arv ning maapinna ettevalmistus. Puistutes, kus kasvama jäeti 50 ja 150 puud hektarile ning tehti maapinna mineraliseerimine, ulatus uuenduse tihedus 10 000 puuni hektari kohta.

Sama tihedates puistutes, kus maapinna mineraliseerimist ei tehtud, kasvas uurimisperioodi lõpuks vaid 2000–4000 noort puud hektari kohta. Mida suurem oli paljandunud mineraalse mullapinna pindala, seda edukam oli mändide looduslik uuenemine. Puude arvukust mõjutas negatiivselt raiejäätmete esinemine maapinnal – mida rohkem raiejäätmeid, seda vähem looduslikku uuendust.

Paljudel katsepuistutesse rajatud proovitükkidel puudus looduslik männipuude uuendus sootuks. Seejuures ilmnes samuti selge seos vanade puude arvu ja maapinna mineraliseerimisega. Rohkemate vanade puudega puistutes oli n-ö tühjade proovitükkide osakaal suurem kui hõredamates, ulatudes üle 70%.

Seitse aastat tagasi tehtud aegjärkse raie langil kasvavad noored männid on viletsa kasvuga. FOTO: EMÜ | ERAKOGU

Kõrguskasv selgelt erinev

Puistutes, kus viidi läbi maapinna ettevalmistus, oli „tühjade“ proovitükkide osakaal mitu korda väiksem. Näiteks katsevariantides, kus kasvas 150 ja 50 vana puud hektaril, oli mineraliseerimata maapinnaga puistutes „tühje“ proovitükke vastavalt 57 ja 52% ning mineraliseeritud maapinna korral vastavalt 17 ja 27%.

Noorte puude kõrgus kasvas kogu 11aastase vaatlusperioodi vältel, siingi ilmnesid selged erinevused katsevariantide vahel. Suurim oli looduslikult tekkinud noorte mändide kasv hõredaimas katsevariandis ning väikseim või pea olematu tihedaimas ja kontrollpuistutes. Seega puistutes, kus looduslik uuendus tihedam, oli ka selle kõrguskasv parem.

FOTO: FOREST ECOLOGY AND MANAGEMENT | ERAKOGU

Eesti seaduste kohaselt on aegjärkne raie ehk hajaliraie üks uuendusraie liikidest, kuuludes turberaiete hulka. Aegjärkse raiega majandamise korral raiutakse puistut kahes või kolmes järgus, eemaldades puid hajali üle kogu raiutava ala. Eesmärk on vana metsa puud asendada noore metsapõlvega pikema aja jooksul nii, et ala oleks pidevalt kaetud puudega.

Puistu tiheduse vähendamine puude hajusalt raiumise järgselt vähendab mullas juurkonkurentsi ning paranevad valgusolud maapinnal. See võiks tekitada võimaluse noorte puude seemnelisel teel paljunemiseks, mis oleks odavaim metsauuendamise viis. Samas võib puistu hõredamaks raiumine põhjustada tuulekahjustuste suurenemist ning viljakamates kohtades rohttaimestiku vohamist, mis pärsib noorte puude tärkamist ja kasvu.


Uurimus ilmus ajakirjas Forest Ecology and Management.

Artikkel ilmus 26.07.2023 Maalehes.

Tunnuspildi autor on Jürgen Aosaar.

Uuring: üleilmne metsamajanduse lõpetamine seoks nelja aasta süsinikuheitmed

12.07.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Kui planeedil kasvavate metsade majandamine täielikult lõpetada, suudaksid metsad maapealsesse biomassi juurde siduda vaid nelja aastaga inimkonna poolt õhku paisatava süsiniku koguse, osutab hiljutine uuring.

Üleilmse soojenemise pidurdamise strateegiates pannakse suuri lootusi metsadele, mis peaksid siduma suurel hulgal inimtekkelisi kasvuhoonegaase. Caspar Roebroeki juhitud Euroopa kliimateadlaste rühma uuring näitab aga, et olemasolevate metsade süsiniku sidumise võime on piiratud. Kliimamuutuste pehmendamiseks on töö autorite sõnul seetõttu hoopis olulisem kasvuhoonegaaside heitmete kärpimine, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.

Kui praegu planeedil kasvavates metsades täielikult majandamine peatada, suureneks metsade maapealses biomassis talletatava süsiniku hulk umbes 15 protsenti. Umbkaudu sama palju süsinikku paiskab inimkond atmosfääri nelja aasta jooksul. Praegu planeedi metsades seotud süsiniku kogus on umbes neli korda suurem, kui sinna oleks võimalik täiendavalt salvestada.

Ajakirjas Science ilmunud uurimuses hindas Roebroek kolleegidega, kui palju saaks veel praegu kasvavatesse metsadesse süsinikku juurde siduda, kui nende majandamine täielikult peatada ja kõik metsad jõuaksid loodusliku süsiniku tagavara tasakaaluseisundini. Selleks võrdlesid uurimuse autorid sarnastes tingimustes kasvavate inimmõjuta ja majandatud metsade süsiniku tagavarasid. Oma mudelites arvestasid Roebroek ja tema kaastöötajad ka metsadest looduslike häiringute tõttu kaduva süsinikuga.

Kaart iseloomustab metsade potentsiaalse biomassi tootlikkuse võime (PRB – potential realized biomass) geograafilisi erinevusi. Autor/allikas: Roebroek jt

Näitaja arvutamisel võeti arvesse asukoha kliimat ja mullastiku tingimusi ning looduslike häiringute esinemist.

Majandamise lõpetamise korral on suurima täiendava süsiniku sidumise potentsiaaliga Lõuna-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Kogu potentsiaalsest täiendavalt seotud süsinikust talletataks ligi 40 protsenti viie riigi metsades – Brasiilias, Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Indoneesias.

Roebroek’i tema kolleegide arvutuste põhjal on majandamise lõpetamisel boreaalsete metsade täiendav süsiniku sidumise võime tagasihoidlik. Mõningatel juhtudel on see koguni negatiivne. See tähendab, et inimmõjuta boreaalsetes metsades võib mõningail juhtudel biomassis sisalduva süsiniku tagavara olla väiksem, kui sarnastes tingimustes kasvavates majandatud metsades.

Viimasel võib olla mitu põhjust. Inimene on majandanud viljakamaid metsi, mistõttu paiknevad puutumatud metsad vähemtootlikel muldadel. Majandatud metsade tootlikkust on tõstetud ka produktiivsemate puuliikide kultiveerimisega. Samuti püütakse neis vähendada looduslikke häiringute, näiteks tulekahjude mõju.

Kaart näitab erinevate piirkondade täiendava süsiniku sidumise potentsiaali (CSP – Additional carbon storage potential) tonnides hektari kohta, kui majandustegevus metsades lõppeks ning metsad saavutaksid oma loomuliku süsiniku tagavara tasakaaluseisundi. Autor/allikas: Roebroek jt

Joonise allosas paiknev tulpdiagramm näitab juba olemasolevate metsade täiendavat süsiniku sidumise potentsiaali petagrammides (1015).

Seni on inimesest puutumatud metsad olnud olulised süsiniku hoidjad. Sealne süsinikuvaru on suurenenud tänu kiirenenud puude kasvule, mis tuleneb atmosfääri CO2 kõrgenenud sisaldusest. Siiski näitavad uuringud, et süsiniku hulga kasv sellistes metsades on pidurdumas ja süsinikuvaru maapealses taimestikus stabiliseerub.

Praegu metsades tallel oleva süsiniku tulevik on aga küsimärgi all, kuna kliimamuutuste mõjul metsade seisund halveneb, puude suremus kasvab ja üha enam lõhuvad metsi sagenevad häiringud. Nii võivad seni süsinikupangana toiminud metsad pöörduda süsinikuallikateks.

Metsadel põhinev kliimamuutuste leevendamine on võimalik metsade biomassi ja pindala suurendamise teel. Mõlemal lähenemisel on omad puudused. Suurem biomassi hulk metsas saaks tekkida raiete vähendamise tulemusena. Samas on ilmne inimkonna kasvav vajadus puidu järele. Lisaks omab puidu kasutamine fossiilsete materjalide asendajana positiivset kliimamõju. Metsade pindala suurenemine peaks aga tulema mõne teise maakasutusviisi arvelt, mis omakorda toob kaasa konflikte.

Kuigi metsad on olulised süsinikuneelajad, näitab Roebroecki ja tema kolleegide töö, et metsade majandamise muutmisest kliimakriisiga toimetulekuks üksi on vähe. Seega on oluline kliimat soojendavate gaaside heitmete jõuline vähendamine erinevates eluvaldkondades.


Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Artikkel ilmus 12.07.2023 Novaatoris.

Tunnuspildi autor on Joseph King.

TEADLASED TEATAVAD | Tormist alguse saanud üraskikahjustused vaibuvad mõne aasta jooksul

27.06.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Tormi murtud puud on kerge saak üraskitele – just seal saavad sageli kahjustused alguse. Maaülikooli teadlased uurisid, mis juhtub edasi.

Eesti Maaülikooli metsateadlased eesotsas nooremteadur Argo Orumaaga uurisid kuuse-kooreüraski (Ips typographus) masspaljunemist Lõuna-Eesti kaitsealadel. Proovialad olid Karula rahvuspargis ja Otepää looduspargis, kus 2016. aasta Koiva tormile järgnes üraskite laialdane levik.

Proovialad rajati ka Karisöödi looduskaitsealale, kus kuuse-kooreüraski kahjustuste teket soodustas 2018. aasta põud. Lisaks uuriti tormi- ja üraskikahjustuste järgset metsauuendust, koostati ülevaade kuuse-kooreüraski looduslikest vaenlastest ning uuriti röövputukate ja parasitoidide liigilist koosseisu ja arvukust.

Loe, kuidas ära tunda kuuse-kooreüraski kahjustusega kuuske.

Kahjustused vaibuvad

Orumaa juhitud projekti tulemused näitasid, et üraskikahjustuste osakaal väheneb tormialadest kaugenedes ning suuremad üraskikolded jäävad tormialade lähedusse. Põuaga seotud üraskikolded paiknevad pigem hajusalt ja on tormist alguse saanud kolletega võrreldes väiksemad.

2022. aastal esines Karula RPs ja Otepää LPs vaadeldud tormialade läheduses värskeid üraskikahjustusi vaid 1,7% elusatest kuuskedest. Seega saab nendel proovialadel pidada 2016. aasta tormist alguse saanud üraskikahjustuste levikut vaibunuks.

Eeldatav üraskikahjustuste haripunkt saabub tavaliselt teisel või kolmandal aastal pärast tormi. See aga ei tähenda, et tulevikus nendel kaitsealadel uusi üraskikahjustusi ei võiks esineda. Kui esineb uusi häiringuid – olgu selleks siis torm, põud või metsatulekahju –, on oodata ka uusi üraskikahjustusi.

Loe, kes on kuuse-kooreüraski looduslikud vaenlased.

Tormist tingitud kahjustuste vaibumise tõenäolisteks põhjusteks on mardika looduslike vaenlaste arvukuse tõus ning nõrgestatud sigimispuude vähesus. Tormialade läheduses on ellu jäänud tugevamad ja elujõulisemad kuused, millest tormi ja üraskite jõud üle ei käinud. Projekti käigus sai selgeks, et üraskite ohvreiks langesid eelkõige suuremad kuused – ohustatud on puud diameetriga alates 15 cm ja läbimõõdu kasvades kahjustuse oht suureneb.

Paremini seisid üraskikahjustustele vastu segapuistutes kasvavad kuused. Kahjustuste esinemise tõenäosus on suurem puhtkuusikutes ning segapuistud on kahjustustele vähem vastuvõtlikud. Seda tasub meelde jätta ka majandusmetsas uut metsapõlve rajades.

Kuuse koore all talvituvad kuuse-kooreüraski II põlvkonna noormardikad. Foto: Kristjan Ait, erakogu

Tormist tingitud kahjustuste vaibumise tõenäolisteks põhjusteks on mardika looduslike vaenlaste arvukuse tõus ning nõrgestatud sigimispuude vähesus. Tormialade läheduses on ellu jäänud tugevamad ja elujõulisemad kuused, millest tormi ja üraskite jõud üle ei käinud. Projekti käigus sai selgeks, et üraskite ohvreiks langesid eelkõige suuremad kuused – ohustatud on puud diameetriga alates 15 cm ja läbimõõdu kasvades kahjustuse oht suureneb.

Paremini seisid üraskikahjustustele vastu segapuistutes kasvavad kuused. Kahjustuste esinemise tõenäosus on suurem puhtkuusikutes ning segapuistud on kahjustustele vähem vastuvõtlikud. Seda tasub meelde jätta ka majandusmetsas uut metsapõlve rajades.

Üraskikolle Karisöödi looduskaitsealal. Foto: Kristjan Ait, erakogu

Mets uueneb

Kõigil katsealadel on häiringu järgselt tekkimas puude looduslik uuendus, mille liigiline koosseis on võrdlemisi mitmekesine ja seetõttu ka muutuvates kliimatingimustes üraskikahjustustele vastupidavam. Eriti avaldub see Karisöödi LK-l, mille metsad on praegu veel majandusmetsa ilmelised ja võrdlemisi ühetaolise koosseisuga. Karula RP tormialad uuenevad kase ja kuusega, Otepää LP tormialad haava ja kasega. Karisöödis üraskikahjustuse tõttu hukkunud metsaosades tekib peamiselt pihlaka, kase ja kuuse looduslik uuendus.

Orumaa ja tema projektis osalenud kolleegide hinnangul pole uuritud häiringualadel inimese sekkumine uue metsapõlve kujundamiseks vajalik. Otepää LPs, kus mõnel alal esineb rohkelt sarapuud, on metsa tulevik ebaselge, kuna sarapuu võib väga pikaks ajaks domineerima jäädes teiste puuliikide kasvu pärssida. Kuidas see mõjutab kaitse-eesmärgiks olevate liikide tulevikku, vajab täiendavat analüüsi.

Looduslikest vaenlastest olid kuuse-kooreüraski esimese põlvkonna asustatud pakkudel arvukamad erinevad üraskikärbseliigid, sipelgmardikad ja lühitiiblaste hulka kuuluva perekonna Placusa liigid. Üraskite II põlvkonna asustatud pakkudel leidus ohtramalt üraskikärbse isendeid.

Loe, kuidas piirata kuuse-kooreüraski levikut ning millised raied aitavad ja millised mitte täispikast artiklist.


Uuringut toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2021. aasta metsanduse programmi projekt nr 18 563. Projekti aruanne on leitav Eesti Maaülikooli kodulehelt.

Täispikk artikkel ilmus 27.06.2023 Maalehes.

Põldudele rajatud kaseistandike muldades leidub rikkalikult mullaseeni

19.06.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Mullaseente liigirikkus endistel põllumaadel ja metsamaal kasvavates kaasikutes on sarnane, kuid erinevusi võib näha seente liigilises koosseisus, näitas Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste uuring.

Endistele põllumaadele kasvama hakanud metsade pindala on Põhja- ja Ida-Euroopas viimastel kümnenditel märkimisväärselt kasvanud. Teaduslikus võtmes on selle mõju mullaseentele uuritud veel võrdlemisi vähem, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse nooremprofessori Reimo Lutteri juhtimisel valminud uuringus võrreldi mullas elavate seente liigirikkust ning kooslusi erinevates kasemetsades. Täpsemalt võtsid nad luubi alla nii endisele põllumaale istutatud kaasikud ja sinna looduslikult tekkinud puistud kui ka metsamaal kasvavad kasemetsad.

Endisele põllumajandusmaale looduslikult tekkinud kaasik. Autor/allikas: Arvo Tullus

Metsamaal looduslikult uuenenud kaasikute mullas elutses rohkem saprotroofse eluviisiga seeni ehk liike, kes lagundavad surnud orgaanilist ainet. Endise põllumaa mullas moodustasid aga suurema osa, mis elavad puudega sümbioosis ehk mükoriisa seened. Kuna endistel põllumaadel kasvavate puistute seas on pooled looduslikult tekkinud ja pooled inimese istutatud istandikud, näitab selline tulemus, et seente liigilist koosseisu mõjutab rohkem maakasutuse ajalugu kui puistu tekkeviis.

Lutter ja tema kolleegid proovisid lisaks mõista, kuidas mõjutas seente liigirohkust ajaloolise metsa lähedust. Vanad kaardid näitasid, et 1930. aastatel ümbritsesid uuritud metsamaa kaasikuid metsad märksa sagedamini kui põllumaa kaasikuid. Ajaloolise metsa lähedus ja olemasolu küll toetas suuremat mullaseente mitmekesisust, kuid selle mõju oli tagasihoidlik. Samuti mõjutas seentekooslust ja liigirikkust vähesemal määral mulla keemiline koostis.

Endiste põllumaade kaasikute muldades leidus veel põllumajanduslikele maadele omaseid seeneliike, kuid ka juba metsamuldadele omaseid liike. Aastate möödudes võib oodata viimaste osakaalu kasvu.

Metsamaale looduslikult tekkinud kaasik. Autor/allikas: Arvo Tullus

Kõik uuritud kaasikud kasvasid viljakatel parasniisketel mineraalmuldadel. Eesti metsanduses kasutatava metsakasvukohatüüpide klassifikatsiooni kohaselt kuulusid katsepuistud enamasti jänesekapsa kasvukohatüüpi. Eesti metsade levinuimas kasvukohatüübis kasvab enamus ka meie arukaasikutest.

Kask on Põhjamaades majanduslikult olulisim puuliik. Reimo Lutteri sõnul on kaseistandike rajamine igati mõistlik tegevus. “On selge, et ühiskond vajab roheleppe valguses üha rohkem taastuvat loodusvara puitu. Samal ajal soovime üha rohkem kaitsta loodusmetsi. Tootlikud kaseistandikud on üks võimalus, kuidas siduda atmosfäärist kiiresti süsinikku ja asendada naftapõhiseid tooteid taastuvmaterjaliga,” sõnas nooremprofessor.

“Meie tulemused näitavad, et lisaks kiirele kasvule on ka mullaseente liigirikkuse seisukohalt põllule istutatud kaasikud igati head metsad,” lisas Lutter.


Uurimus ilmus ajakirjas Forest Ecology and Management. Uuringut toetasid Eesti Teadusagentuur ja Euroopa Komisjoni Horisont 2020 programm.

Artikkel ilmus 19.06.2023 Novaatoris.

MTÜ EESTI METSASELTS

Toompuiestee 24
10149 Tallinn
metsaselts@metsaselts.ee
fb.com/metsainfo

Toetajad