Author: Metsaselts

09.06.2023

Eile toimus Tallinnas Ülemiste Citys EAS-i ja KredExi ühendasutuse ning Tartu Ülikooli korraldatud seminar „Puidu väärindamise tulevik“, kus tutvustati puidu väärindamise uudseid võimalusi. 

EAS-i ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi arendusjuhi Kaupo Reede sõnul on Eesti üks olulisim ressurss puit, aga laboriarenduse ja tööstusliku tootmise vahele jääv prototüüpimise ja skaleerimise osa on meil hetkel puudu.

„Siin tuleb riik appi EAS-i rakendusuuringute programmi ehk RUPi abil, kus saame ettevõtteid abistada teadmusmahukate tootearenduste puhul nõustamise ja rahastamisega. Lisaks aitame luua rakendusuuringute keskust, mis aitab ettevõtteid just selles puudujäävas arendusosas,“ kommenteeris Reede. 

Tartu Ülikooli gaasfermentatsioonitehnoloogiate kaasprofessori Kaspar Valgepea sõnul on maailmas trend fossiilse toorme asendamiseks biopõhistega. „Eesti puidutööstuses tekkivaid jäätmeid oleks võimalik nende põletamise ja töötlemata kujul eksportimise asemel väärindada nii, et tulemuseks on kõrge lisandväärtusega kemikaalid, materjalid, kütused või ka toiduks ja söödaks sobivad ained. See võimaldaks muuta siinse puidutööstuse ressursikasutuse säästlikumaks, nutikamaks ja ka tasuvamaks toetades ringmajanduse põhimõtete rakendamist Eesti ühes olulisemas tööstusharus. Selleks vajaliku tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevus ülikoolides hõlmab nii mehhaanilisi, keemilisi kui ka bioloogilisi protsesse,“ selgitas Valgepea. 

Taani Tehnikaülikooli Novo Nordiski biokestlikkuse keskuse vanemteadur Pablo Cruz-Morales tutvustas seminaril, kuidas laboritingimustes on juba võimalik pärmseente abil puidusuhkrutest teha raketikütust või laevakütust. 

Tallinna Tehnikaülikoolis puidutehnoloogia valdkonda vedav kaasprofessor tenuuris Jaan Kers tutvustas puidu mehhaanilise ja keemilise töötlemise kasutamata võimalusi Eestis. Viru Keemia Grupi (VKG) biotoodete arendusjuht Lauri Raid tutvustas VKG biotoodete tehase plaane. 

Seminar lõppes vestlusringiga. Arutelu põhiteemaks kerkis ringmajanduse tehnoloogiate tööstuslikuks rakendamiseks vajaliku tööjõu leidmine ja koolitamine Eestis. Tõdeti, et see on hädavajalik biotööstuse innovatsiooni tõstmiseks.

Tegemist oli teise seminariga sarjast „Ringmajandus ja kestlikud tehnoloogiad“. Seminari korraldab Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogiate uurimisrühm GasFermTEC koostöös EAS-i ja KredExi ühendasutusega. Kuueosaline seminaride sari tutvustab nii ringmajanduseks olulisi tehnoloogiaid, näiteks jäätmete ja CO2 väärindamist, aeropoonikat ja biomassi töötlemist kui ka ringmajandusega seotud sotsiaalmajanduslikke tegureid, nagu näiteks tarbijate kliimamure ja ettevõtete sotsiaalne vastutus. Teemasid käsitlevad kodu- ja välismaised eksperdid Eesti tööstuse ja ühiskonna kontekstis. 

GasFermTEC on Euroopa Teadusruumi rahastusel tegutsev õppetool Tartu Ülikoolis, mille üks eesmärke on teadus- ja õppetöö arendamise kõrval toetada ka Eesti biotööstuse innovatsioonivõime tõstmist. Õppetool on üks aasta alguses Euroopa Komisjonilt suure toetuse saanud bioinseneeria keskuse üksustest, mis toetab teadustöö kõrval ka tööstuslikul biotehnoloogial põhineva uusettevõtluse arengut ja avalikkuse teadlikkuse parandamist nii kestlike biotehnoloogiate kui Eesti ülikoolide ja tööstuse koostöö arenguvõimaluste teemal rohepöörde kontekstis.

Artikkel ilmus 09.06.2023 Rohegeeniuses.

06.06.2023

Puidupõhised biotooted saavad tulevikus asendada naftapõhiseid ning biorafineerimises on Eestil tugev majanduslik potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated”.

Puidu biorafineerimine võimaldab kasutusele võtta puidujäägid ja vähendada jäätmeteket, kuid see eeldab investeeringuid ja piisavalt toorainet.

“Puidupõhiste biotoodete omadused on samaväärsed või isegi paremad fossiilset päritolu toodetest. Biorafineerimisega kaoks vajadus toota naftast kemikaale ja väheneks keskkonnamõju. Näiteks võib puidu baasil toodetud etanool vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid bensiiniga võrreldes üle 60%,” ütles Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane ning lisas, et enamus keemia-, kosmeetika- ja farmaatsiatööstuse toodangust on täna endiselt naftapõhine.

Biorafineerimine aitab vähendada jäätmeid ja edendada ringmajandust, muundes kasulikeks toodeteks 99% toormaterjalist. Lisaks saab tööstusjäägid suunata soojus- ja elektrienergia koostootmisse, vähendades jäätmete kõrvaldamisega kaasneva keskkonnamõju.

Skandinaavia riigid on puidukeemiasse panustanud mitukümmend aastat, kuid kasutusel on pigem traditsioonilist tehnoloogiat kasutavad tselluloositehased. Eesti võimalused võiks peituda sünteetilise bioloogia abil puidu väärindamises, näiteks ligniini ja puidusuhkrute tootmises. “Need on uudsed tehnoloogiad, millega naaberriigid on oma investeeringutes tunduvalt vähem arvestanud,” tõi Varblane välja.

Erinevalt mitmetest teistest rohetehnoloogiatest saab Eestis biorafineerimise puhul rääkida mitte ainult tehnoloogia arendamisest, vaid ka tootmisest.

Arenguseire Keskuse tellimusel valminud uuringust selgub, et Eesti võimaluseks on piloottehaste rajamine ja tselluloosisuhkurutest suure turuväärtusega peenkemikaalide või biomaterjalide tootmine. Teadus- ja arendustegevus on Eestis kõrgel tasemel, näiteks tselluloosi ensümaatilise lagundamisega tegelevad mitmed teadusgrupid ning perspektiivikas on koostöö materjaliteaduste valdkonnaga.

Ekspertide hinnangul võib puidu biorafineerimise mõju Eesti regionaalarengule olla märkimisväärne – 2016. aastal hinnati Eestisse kavandatud puidurafineerimistehase lisandväärtuseks 1,1-1,4% riigi toonasest SKP-st, millest suurem osa oleks loodud väljaspool pealinnaregiooni.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et biorafineerimise keskkonna-alane mõju sõltub metsamajanduse säästlikkusest – kriitiline on säilitada tasakaal biomassi kasutamise ja metsa ökosüsteemi tervise vahel.

Lühiraport “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis“.

Artikkel ilmus 06.06.2023 Postimehes.

18.05.2023

Maikuu alguseks esitasid metsaomanikud Keskkonnainvesteeringute keskusele ligi 5000 toetusetaotlust, et saada hüvitist looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu osas Natura 2000 alal ja väljaspool. Hüvitiste maksmise mediaan on küll tõusnud, kuid praegused looduskaitselised kompensatsioonid ei vasta veel metsaomanike ootustele.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna juhi Gunnar Reinapu sõnul on küll ajas hüvitis piirangute eest mõnevõrra tõusnud, kuid suurimad käärid tekivad hüvitise määrade võrdlemisel tavapärasest metsamajandusest saadava tuluga.

Reinapu ütles, et kõige problemaatilisem on metsaomanike hinnangul olukord eraomandis oleva küpse metsa range kaitse alla võtmisel. Täielikult metsamajandustegevuse keelamisel ootaksid era­metsaomanikud, et neile hüvitataks ka kogu kasvava metsa väärtus, mitte ei hüvitata piirangute kehtestamise hetkest alates vaid metsa iga-aastast tulu juurdekasvu. Ta tõi näite, et kui omanik planeeris oma küpses metsas raiet, et ehitada endale oma metsamaterjalist maja või müüa metsast saadud puidusortimente, võis ta eeldada, et saadav tulu rahas oleks ligi 20 000 eurot hektari kohta. See on metsa majanduslik väärtus, mis on kogunenud metsa kasvatamise ja hoidmisega saja või rohkemagi aasta jooksul. Metsa range kaitse alla võtmisel on aga metsa raie keelatud. Seega oleks tulevikus tarvis leida õige tasakaalupunkt, et saavutada kompromiss väärtuste ja metsaomanike ootuste vahel.

Toetus tõusis

Natura 2000 erametsade elurikkuse soodustamise toetuse taotlemine on viimastel aastatel püsinud samas suurusjärgus. Sel korral oli taotlejaid 4859 ning toetust küsiti ligemale 90 000 hektaril laiuvale erametsale. Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetust ehk piirangute toetuseks küsiti hüvitist mulluse 444 asemel 490 korral. Ala suurus oli tänavu ligi 15 000 hektarit. „Kuna seda toetust sai eelmisel aastal taotleda esimest korda, on esitatud taotluste arvu mõningane kasv ootuspärane,” lausus Keskkonnainvesteeringute Keskuse kommunikatsioonispetsialist Siret Varblane.

Keskuse metsandusosakonna andmetel määrati piirangute toetust mulluses voorus keskmiselt 1078 eurot ühe taotluse kohta, aga kuna taotlejate seas on pindalalt nii väga väikeseid kui ka suurmaaomanikke, tasub vaadata mediaani, mis jäi mullu 338,4 euro juurde ehk täpselt pool taotlejatest sai sellest summast vähem ja pool rohkem hüvitist. Tänavu lõppenud voor näitab praeguste andmete järgi, et toetuse kohta makstakse välja küll ligi 50 eurot vähem, kuid mediaan on tõusnud 343,8 eurole.

Mullustest Natura toetustest määrati hüvitist keskmiselt 1016 eurot taotluse kohta ja mediaanväärtus oli 457,8 eurot. Seekordne mediaan küündib 588 euro juurde.

Siiski ei saa metsaosakonna hinnangul mullusega tänavusi andmeid selgelt võrrelda, sest näiteks Natura sihtkaitsevööndi toetuse määr hektari kohta on tõusnud 134 euroni, mis tähendab, et see on suurem kui eelmisel aastal. Kuni 60 eurole hektari kohta on toetus jõudnud Natura 2000 alal piiranguvööndis või hoiualal, kus ei asu metsaelupaik ning piiranguvööndiks või hoiu­alaks projekteeritaval alal.

Kui metsas on alles leitud midagi looduskaitse alla käivat, kuid seda alles uuritakse, on metsaomanikule edasiseks käitumiseks erinevaid lahendusi. Siret Varblane vahendas Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna vastust, mis ütles, et kui ala, kus mingit täiendavat piirangut planeeritakse, asub juba Natura 2000 alade piires, on võimalik saada maaomanikul Natura toetust. Kui aga täiendav piirang kehtestatakse pärast jooksva aasta taotlusvooru lõppu, on võimalus tulla toetust taotlema järgmisel aastal järgmise kalendriaasta eest.

Kui uut piirangut planeeritakse väljaspool Natura ala, on piirangute toetuse saamiseks oluline, et piirang asub projekteeritaval alal, mille kohta on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse paragrahv 9 lõike 1 tähenduses. Ka see toimub analoogselt Natura toetusega ehk kui täiendav piirang kehtestatakse pärast jooksva aasta taotlusvooru lõppu, on võimalus tulla toetust küsima järgmisel aastal.

Säilitamine ja parandamine

Natura toetust antakse looduskaitseliste piirangute järgimise eest Natura 2000 võrgustiku alal või väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala sihtkaitsevööndis. Piirangute toetuse eesmärk on ökoloogilise seisundi säilitamine ja parandamine ning erametsaomanikule piirangute järgimise tõttu saamata jääva tulu kompenseerimine.

Natura toetus makstakse määruse järgi välja hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks. Praktikas on jõutud toetus tavapäraselt välja maksta juba märtsis. Piirangute toetuse otsused tehakse hiljemalt 15. detsembril. Toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

Artikkel ilmus 18.05.2023 Postimehes.

15.05.2023

Pühapäeval andis moodulmajatootja Harmet Ukraina põhjaosas asuva Ovrutši lasteaia ehitusobjekti üle Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusele, kes jätkab lasteaia sisustamisega.

Hoonete ehitus, sealhulgas kõigi moodulite tarnimine Eestist ja pommivarjendi rajamine kohapeal, teostati kõigest 170 päevaga.

«Ovrutši lasteaia ehitamisega oleme suutnud tõestada nii endale kui ka teistele, et offsite-lahendusi kasutades on võimalik Ukraina ülesehitusse panustada juba praegu, kui riik on veel aktiivselt sõjas,» märkis Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja. «See on suurepärane näide Eesti erasektori, riigi ja sihtriigi koostööst. Seejuures on kõigil olnud selge eesmärk silme ees, et Ukraina inimesed vajavad juba praegu inimlikke elukeskkonnatingimusi.»

Moodulmajatootja Harmet OÜ tegevjuhi Alo Tamme sõnul oli nii lühike tootmis- ja ehitustähtaeg ettevõttele tubli väljakutse. 170 päeva jooksul moodulid projekteeriti ja ehitati valmis Eestis ning tarniti Ukrainasse. Kohapeal valmisid lisaks vundamendid, abiruumid ja pommivarjend, mille ehitamisel kasutati ka Ukraina töömeeste abi.

«Oleme varem saatnud erinevatesse riikidesse tuhandeid mooduleid, aga mitte kunagi aktiivse sõjategevusega riiki, kus olukord piiril võib minutitega muutuda. Kokku oli meil seejuures tarvis üle piiri viia 34 veoautot, kolmes kolonnis,» selgitas Tamm. «Päris ilma takistuseta kõik ei sujunud, kuid tänaseks on moodulid kohal ja lasteaed valmis. Vaatamata kiirele ajagraafikule on tööd kulgenud plaanipäraselt.»

ESTDEV-i Ukraina ülesehituse projektijuhi Tarmo Needo kinnitusel sündis lasteaia eitusega ilmselt mitmeid mitteametlikke maailmarekordeid. «Lasteaia eskiisprojekti valmis kahe kuuga tavalise kuue kuu asemel. 170 päevaga moodulid ehitada ja tarnida on märkimisväärne saavutus, mille üle Eesti puitehituse ja tehasemajade tootmise sektor peaks väga uhke olema. Ovrutši lasteaia üleandmisega on Eesti näidanud ennast usaldusväärse partnerina Ukraina ülesehitamisel,» tunnustas Needo.

Ovrutši lasteaias jagub esimeses etapis kohti ligi 80 lapsele. Äsjasel visiidil Ukrainasse kinnitas peaminister Kaja Kallas ka Ovrutši lasteaia teise etapi ehitamise, mis tagaks lasteaiakohad lisaks veel 80 lapsele. Riigihanked teise etapi tööde korraldamiseks kuulutab ESTDEV välja lähinädalatel.

«Ettevõtjana näen Ukraina ülesehitamises Eesti jaoks arvestatavat potentsiaali,» märkis Alo Tamm. «Meil on oskusi ja vahendeid panustada näiteks ehitussektoris, aga ka teadmiste jagamisel, mis võimaldaks Ukrainal oma riigi ülesehitamises osaleda rohkem iseseisvalt. Võtmeküsimus on, et kes, kuidas ja kui suurelt on valmis neile projektidele rahaliselt õla alla panema? Eelkõige peaks see olema rahvusvaheline otsus, näiteks ELi tasandil, ja ka siin saaks olla Eesti eestvedajaks.»

Märtsi lõpus kohtus Eesti Puitmajaliit ja -klaster koos majatootjatega Ukraina riigi esindajatega. Kohtumisel nenditi, et möödunud talve on pidanud koduta üle elama üle kahe miljoni ukrainlase, lisaks olid miljonid inimesed talvel sageli kütte ja elektrita. Just infrastruktuuri kiire taastamine-restaureerimine on olnud sõjas oleva Ukraina esmane prioriteet, kuid olulised on ka elamufondi ja sotsiaalsfääri taastamine, milleks riigil endal raha napib.

Mitmed riigid on oma abikäe ulatanud ning töös on väiksemaid ja ajutisi projekte, kuid Eesti panust püsiva lahenduse pakkumisel hinnatakse Ukrainas kõrgelt ning loodetakse, et moodullasteaia projekt Ovrutšis innustab ka teisi riike Ukraina ülesehitusse suuremalt panustama.

Lasteaia ehitus Zõtomõri oblastis on esimene suuremahuline Eesti arengukoostöö projekt, kus avalik- ja erasektor ühise eesmärgi nimel koos tegutsevad. Esimeses etapis ehitati nelja rühmaga lasteaed umbes kaheksakümnele lapsele. Lisaks rühmaruumidele valmisid ka saal, köök, pesuruumid ja pommivarjend. Ovrutši lasteaia esimese etapi elluviimiseks eraldas Eesti välisministeerium 2,7 miljonit eurot. Projekti eestvedajaks on Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV).

Lasteaia moodulid tootis Harmet OÜ, kes võitis 1,7 miljoni suuruse riigihanke. Nordecon AS koos Ukraina tütarettevõttega Eurocon Ukraine TOV võitis 780 000-eurose riigihanke lasteaia ehituse peatöövõtu teostamiseks. Kumer Saag OÜ võitis 59 510 hanke lasteaia mööbli tootmiseks. Metos AS võitis 33 289 eurose hanke lasteaia suurköögi seadmete pakkumiseks ja paigaldamiseks.

Lisaks on mitmed ettevõtted oma tooteid ja teenuseid pakkunud tasuta, mis on kiirendanud tööde kulgu. Tiit Silla arhitektuuribüroo Sport OÜ tegi lasteaia eskiisprojekti ning Primostar OÜ tarnis tasuta hüdroisolatsioonimaterjalid maa-aluse pommivarjendi ehitamiseks, Solarstone ja Sunly annetavad lasteaiale päikesepargi koos akupangaga. Projekti toetavad ka Kitman Thulema AS ja Woodhouse Estonia.

Woodhouse Estonia eesmärk on kohalike puitmajatootjate konkurentsivõime ja ekspordisuutlikkuse tõstmine ning sidemete loomine tootjate ja teiste partneritega. Ühtlasi soovitakse inspireerida rohkem inimesi avastama puidu kui ehitusmaterjali eeliseid.

Artikkel ilmus 15.05.2023 Postimehes.

06.04.2023

Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2022. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel.

1. Üraskite lendlus hakkas pihta varem ja kestis kauem
Kuuse-kooreüraski seirest selgub, et 2022. aastal hakkas üraskite lendlus pihta varem kui 2021. aastal ja kestis kauem. Feromoonpüünistest kogutud üraskite hulk (võrdlus 2021. a) oli tõusnud peaaegu kõigis maakondades, madalam oli see vaid Valgamaal, Ida- ja Lääne-Virumaal.

2. Lepapoi ja hundpoi poolt tekitatud kahju oli varasemast laialdasem
Sarnaselt 2021. aastale esines ka 2022. aastal paljudel leppadel lepapoi (Agelastica alni) ja hundpoi (Melasoma aeneum) poolt tekitatud kahjustusi. Kui 2021. aastal olid nende putukaliikide poolt tekitatud kahju suurem Kesk-Eestis ja Pärnumaal, siis 2022 oli levik juba laialdasem.

3. Sademete hulk oli Põhja-Eesti proovialadel tunduvalt madalam kui Lõuna-Eesti omadel
Sademete seire kuuel II astme metsaseire proovitükil näitas, et sademete hulk oli Põhja-Eestis tunduvalt madalam kui Lõuna-Eesti proovialadel. Arvestades Eesti sademete keskmiseid koguseid oli aasta sademetevaene. Sademete veest analüüsitud lämmastikuühendite, sulfaatse väävli ja kaltsiumisisaldus on mõnevõrra langenud.

4. Eestis kasvavate männikute tervislik seisund ei ole viimase kümne aasta jooksul muutunud
Putukkahjuritest esineb vaatluspuudel vähesel määral nõmme-võrgendivaablase (Acantholyda posticalis) ja punaka männivaablase (Neodipreon sertifer) poolt tekitatud kahjustusi. Seenhaigustest võib leida võrsevähki (tekitajaks Gremmeniella abietina), männi-koorepõletikku (tekitaja Peridermium pini), männitaelikut (Phellinus pini) ja juurepessu (Heterobasidion annosum). 

5. Hariliku kuuse tervislik seisund jätkuvalt halveneb
Tervete puude osakaal vähenes 7,6% võrra võrreldes 2021. aastaga. Kuuskede tervisliku seisundi halvenemise peamiseks põhjustajaks on kuuse-kooreürask (Ips typographus), kelle levik ja arvukus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Samuti kimbutavad proovialadel kasvavaid kuuski põdrad, juurepess (Heterobasidion parviporum) ja harilik niineürask (Polygraphus poligraphus).

6. Toitainete sisaldus okastes on paranenud
Toitainete sisaldus okastes on paranenud kõigil proovialadel, kuid männikutes jääb siiski alla optimaalse taseme. Nii kuuse kui ka männiokkad on hästi varustatud kaltsiumiga.

7. Tervete kaskede võrade seisund on paranenud
Võrreldes 2021. aastaga on tervete kaskede võrade seisund paranenud 8,7% võrra. Erinevaid lehe- ja seenkahjustusi registreeriti oluliselt vähem kui varasematel aastatel.

8. Viljakama kasvukohatüübiga kuusikute pinnas on mineraalaineterikkam
Laboratoorsete analüüside tulemused näitasid, et viljakama kasvukohatüübiga kuusikute (Tõravere ja Karepa prooviala) mullavees on tunduvalt kõrgem kaltsiumi- , naatriumi ja magneesiumisisaldus. Karepa püsiprooviala mullavee väävli ja klooriioonide sisaldus on erakordselt kõrge võrreldes teiste metsaseirealadega.

9. Süsinikusisaldus puistu varises on kahanenud
Varise seire analüüsitulemused näitavad, et viimastel aastatel on süsinikusisaldus puistu varises kahanenud. Samuti on vähenenud pliisisaldus okste, putukate ja muu prahi fraktsioonis.

Loe täpsemalt metsaseire 2022. a aruandest.

21.03.2023

Rahvusvahelise audiitorfirma järelvalveaudit kinnitas, et Eesti Erametsaliidu PEFC rühmasertifikaadiga liitunud erametsaomanike metsad on jätkusuutlikult majandatud.

BM Certification Estonia poolt läbi viidud iga-aastase järelevalveauditi käigus kontrolliti nii grupisertifikaadi dokumente kui külastati sertifikaadiga liitunud erametsaomanike metsasid, hindamaks nende vastavust metsamajandamise standardis ette nähtud nõuetele.

„Kontrolli käigus ei tuvastatud ühtegi mittevastavust, küll aga oli auditi käigus näha, et üha vähem räägivad metsaomanikud audiitoriga metsade majandamisest ning rohkem sellest, kuidas majandamist piiratakse nii riigi kui huvigruppide poolt,“ rääkis Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Tuvikene.

Üha suurenev surve metsade majandamise piiramiseks ning kohatine negatiivne hoiak metsamajandamise vastu on ajas suurendanud ka metsaomanike huvi rühmasertifikaadiga liitumise vastu, kuna see annab omanikule võimaluse näidata, et tema metsad on keskkonnasõbralikult ning säästlikult majandatud.

Rahvusvaheline PEFC metsamajandamise sertifikaat on märk sellest, et metsaomanik hoolib oma metsadest ning majandab neid jätkusuutlikult arvestades sotsiaalsete, kultuuriliste, keskkonna ning majanduslike aspektidega.

Rühmasertifikaadiga liitumine on metsaomanikule lihtsam ja odavam kui iseseisev sertifikaadi taotlemine. Eesti Erametsaliit rühmasertifikaadi hoidjana esindab rühma liikmeid kõigis sertifitseerimisega seotud tegevustes.

Eesti Erametsaliit omab PEFC rühmasertifikaati alates 2010. aastast. Rühmasertifikaadiga on praegu ühinenud enam kui sada erametsaomanikku, kelle omandis on üle 259 000 hektari metsamaa.

MTÜ Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kuhu kuuluvad metsaomanike kohalikud organisatsioonid. Erametsaliit kaitseb oma liikmete huve, et võimaldada tegevusvabadust metsade kestlikul majandamisel.

Artikkel ilmus 21.03.2023 Postimehes.