Raie keelamise ja kompensatsiooni vahel on tasakaalupunkt leidmata

18.05.2023

Maikuu alguseks esitasid metsaomanikud Keskkonnainvesteeringute keskusele ligi 5000 toetusetaotlust, et saada hüvitist looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu osas Natura 2000 alal ja väljaspool. Hüvitiste maksmise mediaan on küll tõusnud, kuid praegused looduskaitselised kompensatsioonid ei vasta veel metsaomanike ootustele.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna juhi Gunnar Reinapu sõnul on küll ajas hüvitis piirangute eest mõnevõrra tõusnud, kuid suurimad käärid tekivad hüvitise määrade võrdlemisel tavapärasest metsamajandusest saadava tuluga.

Reinapu ütles, et kõige problemaatilisem on metsaomanike hinnangul olukord eraomandis oleva küpse metsa range kaitse alla võtmisel. Täielikult metsamajandustegevuse keelamisel ootaksid era­metsaomanikud, et neile hüvitataks ka kogu kasvava metsa väärtus, mitte ei hüvitata piirangute kehtestamise hetkest alates vaid metsa iga-aastast tulu juurdekasvu. Ta tõi näite, et kui omanik planeeris oma küpses metsas raiet, et ehitada endale oma metsamaterjalist maja või müüa metsast saadud puidusortimente, võis ta eeldada, et saadav tulu rahas oleks ligi 20 000 eurot hektari kohta. See on metsa majanduslik väärtus, mis on kogunenud metsa kasvatamise ja hoidmisega saja või rohkemagi aasta jooksul. Metsa range kaitse alla võtmisel on aga metsa raie keelatud. Seega oleks tulevikus tarvis leida õige tasakaalupunkt, et saavutada kompromiss väärtuste ja metsaomanike ootuste vahel.

Toetus tõusis

Natura 2000 erametsade elurikkuse soodustamise toetuse taotlemine on viimastel aastatel püsinud samas suurusjärgus. Sel korral oli taotlejaid 4859 ning toetust küsiti ligemale 90 000 hektaril laiuvale erametsale. Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetust ehk piirangute toetuseks küsiti hüvitist mulluse 444 asemel 490 korral. Ala suurus oli tänavu ligi 15 000 hektarit. „Kuna seda toetust sai eelmisel aastal taotleda esimest korda, on esitatud taotluste arvu mõningane kasv ootuspärane,” lausus Keskkonnainvesteeringute Keskuse kommunikatsioonispetsialist Siret Varblane.

Looduskaitseliste hüvitiste taotlemine. Foto, graafika: Ain Kivilaan

Keskuse metsandusosakonna andmetel määrati piirangute toetust mulluses voorus keskmiselt 1078 eurot ühe taotluse kohta, aga kuna taotlejate seas on pindalalt nii väga väikeseid kui ka suurmaaomanikke, tasub vaadata mediaani, mis jäi mullu 338,4 euro juurde ehk täpselt pool taotlejatest sai sellest summast vähem ja pool rohkem hüvitist. Tänavu lõppenud voor näitab praeguste andmete järgi, et toetuse kohta makstakse välja küll ligi 50 eurot vähem, kuid mediaan on tõusnud 343,8 eurole.

Mullustest Natura toetustest määrati hüvitist keskmiselt 1016 eurot taotluse kohta ja mediaanväärtus oli 457,8 eurot. Seekordne mediaan küündib 588 euro juurde.

Siiski ei saa metsaosakonna hinnangul mullusega tänavusi andmeid selgelt võrrelda, sest näiteks Natura sihtkaitsevööndi toetuse määr hektari kohta on tõusnud 134 euroni, mis tähendab, et see on suurem kui eelmisel aastal. Kuni 60 eurole hektari kohta on toetus jõudnud Natura 2000 alal piiranguvööndis või hoiualal, kus ei asu metsaelupaik ning piiranguvööndiks või hoiu­alaks projekteeritaval alal.

Kui metsas on alles leitud midagi looduskaitse alla käivat, kuid seda alles uuritakse, on metsaomanikule edasiseks käitumiseks erinevaid lahendusi. Siret Varblane vahendas Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna vastust, mis ütles, et kui ala, kus mingit täiendavat piirangut planeeritakse, asub juba Natura 2000 alade piires, on võimalik saada maaomanikul Natura toetust. Kui aga täiendav piirang kehtestatakse pärast jooksva aasta taotlusvooru lõppu, on võimalus tulla toetust taotlema järgmisel aastal järgmise kalendriaasta eest.

Kui uut piirangut planeeritakse väljaspool Natura ala, on piirangute toetuse saamiseks oluline, et piirang asub projekteeritaval alal, mille kohta on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse paragrahv 9 lõike 1 tähenduses. Ka see toimub analoogselt Natura toetusega ehk kui täiendav piirang kehtestatakse pärast jooksva aasta taotlusvooru lõppu, on võimalus tulla toetust küsima järgmisel aastal.

Säilitamine ja parandamine

Natura toetust antakse looduskaitseliste piirangute järgimise eest Natura 2000 võrgustiku alal või väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala sihtkaitsevööndis. Piirangute toetuse eesmärk on ökoloogilise seisundi säilitamine ja parandamine ning erametsaomanikule piirangute järgimise tõttu saamata jääva tulu kompenseerimine.

Natura toetus makstakse määruse järgi välja hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks. Praktikas on jõutud toetus tavapäraselt välja maksta juba märtsis. Piirangute toetuse otsused tehakse hiljemalt 15. detsembril. Toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse tegemist.


Artikkel ilmus 18.05.2023 Postimehes.

MTÜ EESTI METSASELTS

Toompuiestee 24
10149 Tallinn
metsaselts@metsaselts.ee
fb.com/metsainfo

Toetajad