Metsanduse visioonikonverents

• Eesti Metsaseltsi avasõnad

  Haana Zuba-Reinsalu, Eesti Metsaselts

  Vaata salvestust
  

• Kliimaministri tervitussõnad

  Kristen Michal, Kliimaministeerium

  Vaata ettekannet
  Vaata salvestust

• I PLOKK: HARIDUS

• Metsa teema üldhariduskoolis

  Liia Varend, Haridus- ja Teadusministeerium

  Mida annab kooliharidus metsanduse teemadel noortele? Metsanduse teemad on õppekavades, aga on oluline ka üldiste hoiakute, väärtuste ja pädevuste kujundamine.
  Vaata ettekannet
  Vaata salvestust
  

• Metsanduse roheoskused

  Marek Metslaid, Eesti Maaülikool

  Roheoskuste programmi raames on Eesti Maaülikool lükanud käima tegevused, et valmistada Eesti ettevõtete jaoks ette rohepöördeks vajalike oskustega tööjõudu. Selle käigus luuakse uued õppemoodulid ja õppeained, mis ühtlasi on rakendatavad täienduskoolituste läbiviimiseks. Tutvustatakse ettevõtete seas läbiviidud roheoskuste teemalise uuringu tulemusi.
  Vaata ettekannet
  Vaata salvestust
  

• Artur Nilsoni nimelise fondi tutvustus

  Marku Lamp, Eesti Maaülikool

  Eesti Maaülikool on loonud Artur Nilsoni nimelise fondi tublide tudengite premeerimiseks. Konverentsil tutvustatakse fondi võimalike toetajate leidmiseks ning viiakse läbi oksjon.
  Vaata ettekannet
  Vaata salvestust
  

• Raamatuesitlus “Eesti metsandustegelased 1918-1944”

  Toivo Meikar

  Metsandusloolase Toivo Meikari koostatud biograafilises leksikonis on ära toodud aastail 1918-1944 aktiivselt tegutsenud metsandustegelaste lühielulood. Siin on esindatud metsandusliku keskasutuse juhitvad töötajad, metsaülemad, metsakorraldajad, abimetsaülemad, teaduse ja õppetööga seonduvad isikud, literaadid, metsatöösturid jne.
  Vaata salvestust
  

• Metsasektori tunnustamine

  Metsasektori tunnustusi jagatakse kuues kategoorias: aasta metsanduskoostöö, aasta metsanduse innovatsioon, metsandussektori aasta sõber, aasta tegu metsandussektoris, pikaajaline panus metsandussektorisse, aasta noor metsandustegija. Tunnustamise eesmärk on väärtustada üksikisikuid, organisatsioone ja meeskondi, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud metsanduse kestlikule arengule. Tunnustamise konkursile esitati kokku 37 ettepanekut kõikide kategooriate lõikes.
  Vaata salvestust
  

• II PLOKK: PUIT

• Kuhu on puidulaborites jõutud?

  Tiit Lukk, Taltech

  Ettekandes antakse ülevaade uutest uurimissuundadest seoses puidukeemia ja biomassi väärindamisega..
  Vaata ettekannet
  Vaata salvestust
  

• Puidu väärindamine TAIE arengukava seisukohast

  Tiina Kontson, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

  TAIE arengukava koondab ühte dokumenti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamisega seotud sihid ja tegevussuunad järgmiseks 15 aastaks. Üks arengukava fookusvaldkondadest on kohalike ressursside väärindamine. Arengukava toel väärindatakse kohalikke puiduressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka teisesele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust.
  Vaata ettekannet
  Vaata salvestust
  

• Fibenoli kogemuslugu: biotehnoloogia abil anname madalakvaliteedilisele puidule kõrgema lisandväärtuse

  Katrin Jõgi, Fibenol OÜ

  Fibenoli ettekanne toob kuulajateni kogemusloo, kuidas ettevõte on jõudnud läbi innovaatilise tehnoloogia kasutuselevõtu puit-biomassi maksimaalse väärindamiseni. Konverteerides üle 90% puit-biomassist väärtuslikeks lõpp-toodeteks, pakutakse alternatiivi täna fossiil-keemial põhinevatele väärtusahelatele materjali- ja keemiatööstustes üle maailma.
  Vaata ettekannet
  Vaata salvestust
  

• III PLOKK: METS

• Raamatuesitlus “Hoitud mets. Kuidas PEFC märgis Eestisse jõudis ja siin kestlikule metsandusele kaasa aitab”

  Viio Aitsam (raamatu koostaja), Eve Rebane (PEFC-Eesti tegevjuht)

  Raamat annab ülevaate metsasertifitseerimise PEFC-süsteemi ülesehitusest ja arengust Eestis. Eellugudes on käsitletud ka Eesti metsanduse ja sertimisteema laiemat tausta 1990. aastate lõpus ja sajandivahetusel. Lisatud on kronoloogia ja metsasertimise põhitõdesid tutvustav nn lühikursus.
  Vaata salvestust
  

• RMK uue arengukava rakendamine: maastike ökoloogilise seisundi hindamine RMK tulevases planeerimisprotsessis

  Erko Soolmann, Riigimetsa Majandamise Keskus

  RMK on välja töötanud uue arengukava 2024-2028 aastaks. Üks nende arenguvaldkondi selles on “kaasavalt ja laiapindselt planeeriv RMK”. RMK soovib jõuda planeerimissüsteemini, mis aitab säilitada elurikkust ning kultuuriväärtusi, sobitada metsamajandustöid paremini loodusesse (sh rohevõrgustikku) ja toimida majanduslikult efektiivselt.
  Vaata ettekannet
  Vaata salvestust
  

• Kes on homme minu metsa omanik?

  Liina Helstein, Eesti Erametsaliit

  Liina räägib oma isiklikku metsavahi tütre lugu põlvnemisest, oma maast, vanavanemate pärandatud omandiga seotud otsustuskohtadest ja uute traditsioonide loomisest. Samuti maa- ja metsaomanike soovist teha aina teadlikumaid valikuid, omada sõnaõigust omal maal ning omanikuks olemise rollist tänapäeva ühiskonnas.
  Vaata ettekannet
  Vaata salvestust
  

• Points of Departure for the Future

  Prof. Sten B. Nilsson, Forest Sector Insights AB

  Ettekanne keskendub sellele, kuidas välismaailm metsasektorit mõjutab – maailma struktuurimuutused pole kunagi liikunud nii kiiresti kui viimase paarikümne aasta jooksul. Vajaliku ümberkujundamise esimene samm on muuta inimeste mõtteviisi. Ettekandes vastatakse mitmetele küsimustele – kuidas peaksid metsasektori organisatsioonid olema struktureeritud, kuidas mõjutab AI metsasektorit, Euroopa kliimaressursside baas on ammendatud – kas ületame piire, kas kliimamuutuste mõju metsale läheb veel hullemaks, millised näevad välja läbimurded seoses biomaterjalide kasutuselevõtuga jpm.
  Vaata ettekannet
  Vaata salvestust
  

• Paneeldiskussioon: Kuidas oleks võimalik nii, et mets on majandatud, rahvas rikas, omanik rahul ja loodus hoitud?

  Annela Anger-Kraavi (Parempoolsed), Hanah Lahe (Reformierakond), Rain Epler (EKRE), Heiki Hepner (Isamaa), Tiit Maran (SDE)

  Poliitilisel tasandil tehtavad otsused mõjutavad edaspidi nii tervet metsandussektorit kui ka ühiskonda (tarbijaid) tervikuna. Kas on võimalik konsensus? Kas on võimalik luua prioriteete? Kellega nähakse ühisosa?
  Vaata salvestust