Teadusuudised

19.04.2024 EMÜ metsateadlane nooremteadur Marju Kaivapalu uuris kolleegidega erineva saastatuse tasemega muldadel kasvavate hübriidhaava istandike võimekust kasvu käigus koguda puitu ja koorde raskmetalle. Haabade muldasid puhastav võime on üldteada. Endistel karjääripuistangutel kasvavate haabade tüves ning koores oli raskmetallide protsendiline sisaldus küll suur, kuid puude aeglase kasvu ning tagasihoidliku biomassi tõttu leidus neis väiksem kogus (mass) saastet kui väetatud ja lubjatud põllumaadel kasvavates hübriidhaabades.

25.03.2024 Siirdesoo kuivendamine ei vähendanud poole sajandi jooksul turba süsiniku tagavara, puudesse seotud süsiniku hulk aga kasvas märkimisväärselt. Suurem süsinikusidumine kuivendatud metsades aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele, leiavad Läti teadlased. Lisaks sellele pakuvad kuivendatud turvasmuldadel kasvavad metsad ilusaid vaateid, mustikaid ja kvaliteetset puitu.

18.03.2024 Meie metsadeski tavaline juuremädanik juurepess põhjustab Norras hariliku kuuse puistutes märkimisväärset majanduslikku kahju. Hiljutise analüüsi põhjal esineb juurepess umbes igal kuuendal kuusel, kahjustades enam just jämedamaid puid. Seen levib õhus edasikanduvate eostega, mis nakatavad värskeid kände või sisenevad puusse koorevigastuste kaudu. Juurepessu poolt tekitatud mädanik ulatub tüves keskmiselt viie meetri kõrgusele.

29.02 2024 Kuumalaine mõju metsade süsiniku sidumise võimele sõltub metsa liigilisest koosseisust ja mullast. Põuda taluvad paremini männikud, sest mulla niiskusesisaldus langes männikutes vähem, võrreldes teise liigi puistutega. Väiksem niiskusekadu tähendab omakorda väiksemat mõju produktsioonile. Kliima soojenedes muutuvad kevaded varasemaks ning soojad sügised pikemaks, mis võimaldab metsadel põuaperioodil vähenenud produktsiooni kompenseerida.

14.02.2024 Eesti Maaülikooli teadlaste uuringust selgub, et keskmiselt ja tugevasti kahjustatud metsades oli 20 aastat peale tormi sammalde liigirohkus suurem, kui metsas, kust puit peale tormi ära koristati. Vähem samblaliike leidus ka tormist kahjustamata ja majandamata metsas. Varasemalt on samades metsades uuritud tormijärgset alustaimestiku arengut, kus sanitaarraie mõjutas alustaimestiku liigirikkust ja kasvu positiivselt.

25.01.2024 Soome teadlasgrupp on uuringute põhjal leidnud, et täiendav metsade kaitse alla võtmine ja majandamise piiramine Soome metsades vähendab sealste metsade puidutagavara, võrreldes praegusel viisil metsade majandamise jätkumisega. Metsade laienev kaitse intensiivistaks majandamist metsades, mis ei ole kaitse all, et säilitada praegune puiduvoog. See omakorda võib nõrgestada kaitsealuste metsade eeldatavat positiivset ökoloogilist mõju.

24.01.2024 Noored okaspuumetsad muutuvad süsiniku sidujaks umbes kümme aastat peale vana metsa raiet või looduslikku hävimist. Süsinikusidujaks muutumise aeg sõltub puuliigist, kasuvkoha tootlikkusest ja metsa majandamisest. Õiged majandamisvõtted aitavad metsa tootlikkust ja süsiniku sidumist parandada. Nendeks võteteks on näiteks parandatud pärilikkusega istutusmaterjali kasutamine, istutamise eel maapinna mineraliseerimine ning väetamine.

19.12.2023 Rootsi Põllumajandusülikooli teadlased uurisid kraavide sulgemise ja nende puhastamise lühiajalist mõju vee tasemele mullas, mullavee ja aladelt väljuvate kraavide vee kvaliteedile ning metsa süsiniku sidumisele. Selgus, et kraavide sulgemise järgselt küll suurenes vee toitainete sisaldus, kuid samas suurenes ka metsaökosüsteemi kasvuhoonegaaside heitmete hulk. Kraavide puhastamise järel võis aga näha vastupidist. Pikaajalisemate mõjude mõistmiseks on oluline alasid edasi jälgida ning teha täiendavaid uuringuid.

14.12.2023 Valgustusraie on üks hooldusraie liike, mida tehakse noortes puistutes eesmärgiga reguleerida puistu tihedust, liigilist koosseisu ja anda kasvueelis kvaliteetsemate omadustega puudele. Maaülikooli teadlaste uuringus selgitati, millised muutused toimuvad noorte kaasikute süsinikuringes erineva intensiivsusega valgustusraie korral lühiajaliselt. Selgus, et heas kasvukohas kasvavad arukaasikud muutusid järgmisel aastal peale valgustusraiet süsinikku siduvaks. Sookaasikus võtab taastumine rohkem aega.

29.11.2023 Kuigi inimestele enamasti raskesti hoomatav, paikneb märkimisväärne osa puust maa all. Värske uuring tõestab erinevusi arukase ja sookase biomassi jagunemises puu eri osade vahel. Arukaasikutes on suurem tüvemassi, sookaasikutes okste, lehtede ja juurte osakaal. Tüvepuidu tihedus kahel võrreldud kaseliigil ei erine.

Emapuu teooria kohaselt annavad suuremad ja vanemad puud väikestele puudele läbi neid ühendava mükoriisa süsinikku ja lämmastiku. See peaks soosima oma elutee alguses olevate puukeste ellujäämist ja kasvu. Siiski on Euroopa ülikoolide teadlased arvamusel, et antud teooriat kinnitavaid teadustulemusi napib. Lisaks on looduses tavapärane vaatepilt, kus just suurte puude ümbruses kasvab noori puid vähem ja kiduramalt kui vanast puust kaugemal, mis räägib emapuu teooriale risti vastu.

Puu visuaalsel hindamisel võib mädanik jääda tuvastamata, kuna välised tunnused on tihti raskesti märgatavad või puuduvad, Maaülikooli metsateadlased avaldavad uuringus, et helitomograafiga saab mädanikuga puud tuvastada, kui mädanik on tekitanud puidus piisavad struktuurilised muutused. Helitomograaf on seade, mis võimaldab tüves olevat mädanikku tuvastada ilma puud olulisel määral kahjustamata.

Läti metsateadlaste uuring annab uusi teadmisi mädaniku mõjust Eestiski tavaliste lehtpuude puidu tihedusele ning nende süsiniku ja lämmastiku sisaldusele. Metsast lõigatud puidu edasise töötlemise seisukohast on oluline selle kvaliteet. Mädaniku kahjustatud puit on madalama väärtusega ja sobib enamasti vaid kütteks. Nii jääb metsaomanikul saamata otsene rahaline tulu ja ühiskonnal kvaliteetne tooraine puittoodete valmistamiseks. Lisaks eritub kõduprotsessi käigus puudest süsinikku juba nende kasvu ajal, mis võib vähendada metsaökosüsteemi süsinikusidumise võimet. Uudsed andmed on olulised kasvava metsa biomassi ja selles sisalduva süsiniku koguse täpsemaks hindamiseks. Paraku napib praeguse ajani andmeid, mis võimaldaks arvestada puude biomassi ja sellesse seotud süsiniku koguse hindamisel mädaniku mõjuga. See võib aga viia puudes oleva süsiniku tagavara ülehinnanguni.

Viimastel kümnenditel on taimede kasvuperiood Eestis tublisti pikenenud. Kevad on hakanud saabuma veidi hiljem ning kasvuhooaeg pikeneb soojema sügise arvelt. Pikem aastane kasvuaeg mõjutab metsade kasvu mitmeti. Näiteks registreeriti 2018. aasta kuumalaine ajal enam kui 40 päeva, mil maksimaalne päevane temperatuur ületas 25 kraadi piiri. Selline temperatuur mõjutab negatiivselt puudes toimuvaid protsesse, sh fotosünteesi. Ühelt poolt soosivad kevadised kõrgemad temperatuurid pungade puhkemist, õitsemist ning puude kasvu, tõstes seeläbi metsade produktsiooni ja süsiniku sidumist. Kuid samas võivad taimede varasema kevadise edenemise ära nullida suvised kõrged temperatuurid ning pikemad külmavabad perioodid, mis võivad suurendada süsiniku eraldumist metsaökosüsteemist.

Biostimulandid on Põhjamaades innovaatiline viis puude kasvu turgutamiseks. Rootsi erinevates piirkondades läbiviidud katsed on kinnitanud biostimulandi kerget positiivset mõju mändide, kuuskede ja kaskede ellujäämusele ning kasvule. Biostimulantide lisamine mulda soodustab puudel juurestiku arengut – suurem juurestik suudab taime vee ja toitainetega paremini varustada. See on kasulik kliimale, kuna aitab suurendada puude süsinikusidumist ja taastada kiiremini ökosüsteemi positiivset süsinikubilanssi.

Kliimamuutus toob kaasa põudade sagenemise ja tugevnemise. Ühe karmimad põuad võivad aga liiga teha meil ja Euroopas enim levinud ja metsanduslikult olulisimatele puuliikidele – harilikule männile ja harilikule kuusele. Euroopa metsateadlaste rühm hindas kuusikute, männikute ning nende puuliikide segametsade kasvu, vastupidavust ja taastumist pärast põuda.

Lageraiega kaasnevad järsud muutused metsaäkosüsteemi toimimises, sh mullaelustikus. Teadlased on leidnud, et juba aasta möödudes sarnanesid raiesmiku mullaseente kooslused raiele eelnevaga. Varasemalt on teadlased avastanud, et Põhja-Euroopa metsades on just harilik kuusk ja harilik mänd mullaseente elurikkuse seisukohalt üliolulised. Seega aitab raiejärgselt nende puuliikide kiire uuendamine mullaseente elustikku toetada.

Soome ja Rootsi metsateadlased on uurinud, kuidas vanade puude arv ja maapinna mineraliseerimine mõjutavad noorte puude kasvamaminekut ning kõrguskasvu. Selgus, et looduslikult tärganud puude arvukus ja kõrguskasv olid suuremad puistutes, kus esimese rinde vanu puid olid hõredamalt. Positiivselt mõjus noorte puude tekkele ja kasvule ka maapinna mineraliseerimine.

Kui planeedil kasvavate metsade majandamine täielikult lõpetada, suudaksid metsad maapealsesse biomassi juurde siduda vaid nelja aastaga inimkonna poolt õhku paisatava süsiniku koguse, osutab hiljutine uuring. Arvutuste põhjal on majandamise lõpetamisel boreaalsete metsade täiendav süsiniku sidumise võime tagasihoidlik. Mõningatel juhtudel on see koguni negatiivne. See tähendab, et inimmõjuta boreaalsetes metsades võib mõningail juhtudel biomassis sisalduva süsiniku tagavara olla väiksem, kui sarnastes tingimustes kasvavates majandatud metsades.

Tormi murtud puud on kerge saak üraskitele – just seal saavad sageli kahjustused alguse. Eesti Maaülikooli metsateadlased eesotsas nooremteadur Argo Orumaaga uurisid kuuse-kooreüraski (Ips typographus) masspaljunemist Lõuna-Eesti kaitsealadel. Proovialad olid Karula rahvuspargis ja Otepää looduspargis, kus 2016. aasta Koiva tormile järgnes üraskite laialdane levik.

Mullaseente liigirikkus endistel põllumaadel ja metsamaal kasvavates kaasikutes on sarnane, kuid erinevusi võib näha seente liigilises koosseisus, näitas Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste uuring.

Maapinna ettevalmistus, puude istutamine ning valgustusraie tagavad looduslikult uuenenud ja hooldamata puistutega võrreldes suurema puidu juurdekasvu ja tagavaraga puistud.

Saarepuid kahjustav haigus saaresurm hakkas Eestis levima seniarvatust oluliselt varem. Vanade herbaariumite põhjal esines saaresurma siinmail juba poole sajandi eest.

Euroopa männikuid ohustab üha laieneva levikuga invasiivne okkahaigus pruunvöötaud. Haigus põhjustab okaste varisemist ning halvemal juhul puu surma. Praeguseks on haigust leitud enamikust Euroopa riikidest.

Puidu eemaldamine tormist kahjustatud metsaalalt turgutab alustaimestiku liigirikkust ja kasvu. Lopsakas alustaimestik võib aga pärssida noore metsapõlve edenemist, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu metsa uuendamisele, nendivad Eesti Maaülikooli metsateadlased.

Põhjamaades mindi eelmise sajandi keskel valikraietelt üle tänapäevasele metsakasvatusele, mis põhineb lageraiel ja metsa teadlikul uuendamisel. Nüüdseks on tänu sellele puidu juurdekasv ning talletatud süsiniku kogus Soome, Rootsi ja Norra metsades kasvanud 68%.

Avalikkuses tihti kohatava arusaama kohaselt peaksime kliima ja bioloogilise mitmekesisuse huvides metsad rahule jätma. Kliimatark metsandus pooldab aga sobivate tingimuste korral metsa aktiivset majandamist, leiab Eesti Maaülikooli külalisprofessor John A. Stanturf.

Kuivendamine soodustas puude kasvu kõige enam 16 aastat peale kraavitamist, leidsid Eesti Maaülikooli metsateadlased. Liigniiskete turvasmuldade kuivendamine tuli rohkem kasuks väiksemate puude ja madalama tagavaraga puistute kasvule.

Noortesse metsadesse seotava süsiniku hulk sõltub suuresti sellest, kui edukalt mets uueneb. Kvaliteetse noore metsapõlve kasvu korral muutuvad arukaasikud peale lageraiet süsinikku siduvateks juba kuue aasta vanuselt, selgub hiljutisest uuringust.

Viimase 70 aasta jooksul kahjustas Euroopa metsi enim tuul, millele järgnesid mahuliselt tulekahjud ja üraskirüüsted. Seejuures on viimaste osatähtsus selle sajandi jooksul kahekordistunud, selgub hiljutisest uuringust.

Teadaolevalt esimene uuring Euroopa hemiboreaalses metsavööndis selgitas metsapõlengute mõju metsade mullaelustikule. Selgus, et mullaseenestiku liigiline mitmekesisus ja liigirikkus olid erinevatel aegadel põlenud aladel sarnased. Samas oli näha, et mida rohkem aega oli põlengust möödas, seda rohkem muutus mullaseente liigiline koosseis.

Vanades loodusmetsades on süsinikutagavara kasvavates ja surnud puudes suurem, kui küpsetes majandatud metsades, kuid aastane süsiniku koguse lisandumine metsaökosüsteemi on suurem just majandatud metsades. Loodusmetsade ja majandatud metsade keskmine mulla süsiniku tagavara sõltus seal kasvavast puuliigist, mitte puistu vanusest.