Mükoriisaga nakatamine ei paranda noorte kuusetaimede kasvu
24.05.2024 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Kasvuturba seenjuurega nakatamise toimel ei kasva noored kuusetaimed taimlas kõrgemaks ega jämedamaks. Kiiremini kasvavad ja paremini jäävad ellu hoopis tavapärasel väetistega rikastatud turbal kasvatatud noored kuused, osutab Soome teadlaste uuring.
Soome loodusressursside instituudi teadlased Katri Himaneni juhtimisel uurisid võimalusi taimlas noorte kuusetaimede kasvu parandamiseks mükoriisa ehk seenjuurega nakatamise abil. Selleks kasvatasid nad taimi ja jälgisid nende arengut esimesed kaks aastat taimlas just selleks mõeldud konteinerites. Peale ümberistutamist hoidsid nad järgnevad kolm kasvuaastat neil silma peal ka põllul, kirjutab Eesti Maaülikooli teadur Jürgen Aosaar.
Töörühm külvas kuuseseemned turbaga täidetud konteineritesse. Seega oli tegemist suletud juurekavaga ehk kuuse potitaimedega. Peale kahte taimla kasvuperioodi oli kuuskede kõrgus ja tüve jämedus sarnane nii mükoriisaga nakatatud kui ka tavapärasel väetistega rikastatud taimlaturbal kasvades. Mükoriisaliike, millega Himaneni rühm püüdis puid nakatada, esines puude juurtel tagasihoidlikult. Samas asus taimejuurtele elama teisi mükoriisaliike.
Peale kaht aastat konteinerites kasvamist istutasid teadlased taimed ümber põllule. Peale kolme aastat põllul kasvamist olid erinevatel taimlamuldadel kasvanud kuusetaimede kõrgus sarnane. Siiski olid esialgu tavapärasel taimlaturbal kasvanud puukesed jämedamad ning neid jäi võrreldes teiste katsevariantidega katse lõpuks ellu rohkem. Samas toob Himanen kaasautoritega välja, et eksperimendi alguses oli madalate või kahjustunud ja viletsama kvaliteediga taimede osakaal suurim just tavapärasel turbal kasvatatud taimedel.
Kontrollimaks erinevate muldade mõju tärkavate kuuskede kasvule külvas töörühm seemned konteinertaimede kasvatamiseks kasutatavate restidesse, mis olid eelnevalt täidetud nelja erineva kasvusubstraadiga.
Esimene katsevariant oli taimlas puude kasvatamiseks kasutatav tavapärane väetistega rikastatud turvas. Teiseks katsevariandiks oli väetisteta turvas segatuna paakumisvastase ainega Sipernat 22, millele Soome teadlased mükoriisat ei lisanud. Lisaks olid katses kaks taimede kasvatamise turbavarianti, millele nad lisasid erinevate mükoriisaseentega nakatatud Sipernat 22. Mükoriisa liigid kogusid nad looduslike noorte kuuskede juurestikelt. Kõikide katsevariantide kuused kasvasid tavapärastes taimlatingimustes.
Seenjuur varustab puid toitainete ja veega, aidates noortel puudel ellu jääda. Nii on metsateadlased näinud taimlas mulla nakatamist mükoriisaga ühe võimalusena, kuidas seemikute arengut toetada. Vaatamata püüdele nakatada tärkavate kuusetaimede juuri mükoriisaga, esines just nakatamiseks kasutatud liike juurtel tagasihoidlikult. Autorid tõdevad seetõttu, et kasutatud tehnoloogia ei olnud edukas ja vajalik on leida paremaid tehnikaid.
Ühe suve kasvanud kuuse potitaim, mis ootab metsa istutamist. Puu juurestik on peidus turbapalli sees. Autor: Jürgen Aosaar
Uurimus ilmus ajakirjas New Forests.
Artikkel ilmus 24.05.2024 Novaatoris.
Tunnuspildil on kujutatud reste, millega taimlas kasvatatakse konteinertaimesid. Kõik augud täidetakse turbaga, kuhu külvatakse puuseemned. Autor: Jürgen Aosaar
