Biostimulant päästab mände kärsaka käest
26.09.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Rootsi erinevates piirkondades läbiviidud katsed kinnitasid biostimulandi kerget positiivset mõju mändide, kuuskede ja kaskede ellujäämusele ja kasvule.
Arginiin-fosfaat (AP) on aminohappel arginiin põhinev biostimulant, mida lisatakse taimede istutamise ajal mulda. AP eesmärk on toetada noori puid lämmastikuga, et parandada nende ellujäämust ja kasvukiirust. Rootsi metsateadlase Bodil Häggströmi juhitud teadlasrühm leidis, et AP mõju istutatud mändide, kuuskede ja kaskede kasvule ning ellujäämusele ehk säilivusele, oli piirkonniti erinev, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.
Ühes regioonis kasvavate sama puuliigiga rajatud metsakultuuride võrdlus näitas samas, et arginiin-fosfaadi lisamine mõjus puude kasvule positiivselt. Enamasti jäi selle mõju siiski tagasihoidlikuks. Piirkondlikud erinevused noorte puude ellujäämuses ja kasvus tulenesid pigem kasvukoha eripäradest.
Arginiin-fosfaadi lisamine mulda soodustab puudel juurestiku arengut. See on eriti oluline just noorte puude istutamise puhul, kuna suurem juurestik suudab taime vee ja toitainetega paremini varustada. Heas seisus taim suudab aga toota rohkem looduslikke kaitseaineid, et kaitsta end putukate vastu.
Männikärsakad on Eestiski tavalised noorte okaspuude peamised putukkahjurid, närides tüvede ümbert õhukest koort, mis sageli lõpeb puu surmaga. Võrreldes teiste uuringusse kaasatud piirkondadega sobib soojema kliimaga Lõuna-Rootsi männikärsakatele elamiseks väga hästi. Seetõttu esines just seal regioonis mändidel tugev männikärsaka kahjustus. Olulise tulemusena said Häggström ja tema kolleegid teada, et sarnase ulatusega kärsakakahjustuse korral jäi rohkem ellu neid puukesi, mille kasvu toetas arginiin-fosfaat.
Biostimulandi mõju hindamiseks puude kasvule rajasid Häggström ja tema kolleegid Lõuna-, Kirde- ja Loode-Rootsis kuuse, männi ja kase metsakultuurid. Istutusmaterjalina kasutasid nad suletud juurekavaga puid ehk potitaimi, mida pannakse mulda istutustoruga. Pooltele kultuuridele lisati istutamise ajal AP-d, pooltele mitte. Puude säilivust, kõrguse- ja juurekaela jämeduskasvu hindas töörühm kaks aastat peale istutamist.
Puukoolidest metsa istutatud noored puud pannakse raskesse olukorda. Kuna puude juurestikel võtab aega, et mullast toitaineid ja vett omastama hakata, on taim peale istutamist põuatundlik. Samuti on nõrk noorte puude loomulik kaitsemehhanism, mis teeb nad tundlikuks männikärsaka kahjustusele.
Põhjamaades piirab toitainetest taimede kasvu peamiselt lämmastik. Enne istutamist mulda lisatud biostimulant arginiin-fosfaat laguneb aeglaselt, toetades puu kasvu lämmastikuga pikema aja jooksul. Uuringud näitavad, et AP kasutamisel suureneb puude peente juurte mass ja juurte koloniseerimine seenjuure ehk mükoriisaga.
Artikli avaldanud uurimisrühma kuulus ka Eesti Maaülikooli metsakasvatuse nooremprofessor Reimo Lutter. Tema sõnul on arginiin-fosfaadi lisamine mulda üks võimalus suurendada metsa uuendamise edukust. “Iga metsaomaniku soov on oma istutatud noore metsa edukas kasvamaminek. Samuti on see kasulik kliimale, kuna aitab suurendada puude süsinikusidumist ja taastada kiiremini ökosüsteemi positiivset süsinikubilanssi. Biostimulant on Põhjamaades innovaatiline viis puude kasvu turgutamiseks, mida Eestis seni kasutatud pole,” sõnas Lutter
Eesti metsades on väetamine keelatud. Nooremprofessor rõhutas, et AP puhul ei ole tegemist metsa väetamisega. “Ei tohi segamini ajada biostimulante ja väetisi. Biostimulandi eesmärk on parandada puudel toitainete omastamist, mille käigus kasutatakse efektiivsemalt olemasolevat mullaviljakust. Väetise eesmärk on parandada mullaviljakust. AP kasutusnorm on väga väike, vaid 100–200 g lämmastikku hektari kohta,” sõnas Lutter.
Nooremprofessori eestvedamisel on ka Eestis käivitatud sarnased uuringud, kuid nende tulemusi peab veel mõnda aega ootama.
Uuring ilmus ajakirjas Silva Fennica.
Ülevalt alla näitavad tulpdiagrammid puude säilivust protsentides, puude kõrguskasvu ning juurekaela jämeduskasvu. Valge tulp iseloomustab puude näitajaid, millele istutamise eel AP-d ei lisatud, sinine tulp puid, millele AP-d lisati. Tähed tulpade tippudes näitavad mõõdetud tunnuste statistilist erinevust. Sama täht kahe tulba tipus tähendab, et mõõdetud tunnused ei erine statistiliselt usaldusväärselt, erinevad tähed aga tähistavad mõõdetud tunnuste vahelist statistiliselt usaldusväärset erinevust.
Artikkel ilmus 26.09.2023 Novaatoris.
Tunnuspildi autor/allikas: Arevo.se
