Põuaga tulevad paremini toime männi ja kuuse segametsad
31.08.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Kliimamuutus toob kaasa põudade sagenemise ja tugevnemise, üha karmimad põuad võivad aga liiga teha meil ja Euroopas enim levinud ja metsanduslikult olulisimatele okaspuuliikidele – harilikule männile ja harilikule kuusele.
Euroopa metsateadlaste rühm Jorge Aldea juhtimisel hindas kuusikute, männikute ning nende puuliikide segametsade kasvu, vastupidavust ja taastumist pärast põuda.
Kuusk on põua suhtes männist tundlikum
Aldea ja tema kaastöötajad said teada, et kuusel on võrreldes männiga põua suhtes nõrgem vastupanuvõime ning pikem taastumisaeg.
Mõlema puuliigi puhul ilmnes, et puude kasvu taastumisperiood oli pikem vanemate puude ning intensiivsema põua korral. Võrreldes kuuse ja männi puhtpuistutega suudavad põuastes tingimustes paremini hakkama saada kuuse ja männi segapuistud. Aldea oma kolleegidega võrdles erinevates klimaatilistes tingimustes kasvavaid metsi. Nähtus, et puude põuast taastumine võttis põhja pool paiknevates metsades kauem aega kui lõunapoolsetes.
Oma uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasid Jorge Aldea ja tema kolleegid puude aastarõngaste laiuste mõõtmise põhjal saadud andmeid, arvestades seejuures puude kasvutingimusi, puistu koosseisu ning vanust. Uuriti 22 katseala, mis paiknesid kümnes riigis Skandinaaviast kuni Kesk-Euroopani. Iga katseala koosnes puhtkuusikust, puhtmännikust ja männi-kuuse segametsast, mis paiknesid ligistikku ning kasvasid sarnastes tingimustes.
Kaks katseala paiknesid Eestis Järvseljal, uurimuse läbiviinud teadlasrühma kuulus ka Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professor Marek Metslaid. Selline katsealade valik võimaldab saada teadmisi suurema ja klimaatiliselt eriilmelisema piirkonna kohta.
Teadlaste abiga metsad põuakindlamaks
Segapuistute suuremat vastupanuvõimet põuale saab seletada mitmeti. On ju üldteada, et kuuse juurestik on pinnapealsem ning männi juured tungivad sügavamale mulda. Seega ammutavad need puuliigid ressursse, sealhulgas vett, mullast erinevatelt sügavustelt.
Samas näitab Maaülikooli metsateadlase Reimo Lutteri juhtimisel avaldatud uuring, et võrreldes puhtpuistuga kasvatavad segapuistus kuuse- ja männipuud oma juurestikke märkimisväärselt laiemaks. See võimaldab puudel hankida vett suuremalt pindalalt.
Välismaisest uuringust selgub, et tänu sügavamale ulatuvatele juurtele toimivad männipuud pumpadena, mis toovad sügavamatest mullakihtidest vett ülespoole, muutes selle kättesaadavaks teistele taimedele.
Põuana tunneme ilmastikunähtust, mil kuiv ja kuum ilm kestab pikemat aega. Selline olukord ei võimalda puudel rahuldada oma veevajadust. Ökoloogialeksikon defineerib põuda kui pikka sademeteta ajavahemikku või erakordselt kõrget õhutemperatuuri ja väikest õhuniiskust piirkonnas, kus harilikult on sademeid rohkem.
Sellised ilmastikutingimused nõrgestavad ja viivad hukule puid kogu Euroopas, see kahandab metsade süsiniku sidumise võimet ning teiste ökosüsteemiteenuste pakkumist.
Uurimused näitavad, et äärmuslike kliimanähtustega toimetulek sõltub puude suurusest ja konkurentsi tugevusest teiste puudega. Samuti on teada, et puu toimetulek põuaga sõltub sellest, mis liiki puud tema ümber kasvavad. Seega aitavad sarnased uuringud selgitada, milliste puuliikide koos kasvatamine aitaks parandada metsade põuakindlust.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Ecology.
Artikkel ilmus 31.08.2023 Maalehes.
Tunnuspildi autor on Jürgen Aosaar.