Metsataimekasvatuses võib turbale leiduda mitmeid asendajaid
Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Teadlased otsivad võimalusi, kuidas kasutada metsataimede kasvatamiseks vähem turvast. Soome teadlaste katse näitas, et kuigi noored puud kasvasid kõige paremini just tavapärasel turbal, näitasid paljulubavaid tulemusi ka alternatiivsed kasvusubstraadid. Teemat on aga vaja edasi uurida, sest küsitavusi on palju.
Metsade eduka uuendamise aluseks on kvaliteetsed ja heakasvulised noored puutaimed, mida kasvatakse spetsiaalsetes metsataimlates. Kultiveerimismaterjali tootmiseks kasutatakse taimlates n-ö tavalise mulla asemel turvast, kuhu külvatakse puuseemned. Väikesi puukesi õigel ajal ja õiges koguses kastes ning väetades saavad metsaomanikud metsi uuendada soovitud mõõdus elujõuliste taimedega, kirjutab kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar.
Turba laialdasel kasutamisel nii metsataimekasvatuses kui ka aianduses on mitmeid häid põhjuseid. Turvas on olnud kergesti kättesaadav, suudab endas hästi hoida vett ja toitaineid ning selle happesus pärsib seemikuid kahjustavate haigustekitajate arengut. Süsinikuheite ning teistegi keskkonnamõjude leevendamiseks püütakse aga turba kaevandamist ja selle kasvusubstraadina kasutamist vähendada. See sunnib otsima ka metsataimekasvatuses turba asendamiseks uusi lahendusi.
Soome loodusvarade instituudi (LUKE) teadlasrühm Juha Heiskaneni juhtimisel avaldas ajakirjas New Forests uuringu, kus hindasid mitmete vähendatud turbasisaldusega või ilma turbata kasvusubstraatide sobivust peamiste põhjamaiste metsapuuliikide kasvatamiseks. Teadlased kaasasid katsesse meiegi metsades levinud puuliigid – hariliku männi, hariliku kuuse, arukase, sanglepa ja siberi lehise. Proovile pandud alternatiivsed kasvusubstraadid koosnesid turbasambla, puidukiu, biogaasijaama lehmasõnniku digestaadi ning kõrkjakomposti erinevatest segudest.

Vasakul noored lehise ja paremal kuusk, mis kaks aastat peale taimlas kosumist alustavad oma elu metsas. Tegemist on turbal kasvatatud potitaimedega, mida istutatakse metsa spetsiaalse istutustoruga. Autor/allikas: Jügen Aosaar
Seemikute kasvu nimetatud substraatidel võrdlesid teadlased vähelagunenud puhta turbaga ehk tavapäraselt taimede kasvatamiseks kasutatava materjaliga. Katsealuseid seemikuid kasvatasid uurijad kontrollitud tingimustes kasvuhoones ja n-ö tavalistes suurtes metsataimlates.
Heiskanen ja tema kolleegide katse näitas, et kõige paremini kasvasid taimed tavapärasel turbal. Siiski andsid mõningate erisustega küllalt häid tulemusi ka teised uuritavad kasvusubstraadid. Seega üldistavad autorid, et kõik uuritud alternatiivsed substraadid võimaldavad kasvatada istikuid, mis vastaksid turustamisnõutele. See tähendab, et katsesse kaasatud alternatiivsed kasvusubstraatid võiksid istikute tootmises turbakasutust vähendada või asendada.
Väikesed nüansid
Taimekasvatus on n-ö peen kunst ja selle edukus sõltub paljudest nüanssidest. Uute kasvusubstraatide leidmise ja laialdase rakendamise muudavad keerukaks materjalide erinevad omadused. Taimede kasvuks optimaalsete tingimuste saavutamiseks vajalikud peab kohandama nii substraatide keemilisi kui ka füüsikalisi omadusi.
Oluline on näiteks materjali osakeste suurus, millest sõltub kasvusubstraadi kõvadus ja võime hoida endas vett. Samuti peab vastavalt substraadile timmima ka väetamis- ja kastmistehnoloogiaid, et taimede areng oleks kiire ja korralik.
Teadmislünki on veel teisigi. Näiteks nendivad autorid, et täiendavalt tuleks uurida uute võimalike kasvusubstraatide majanduslikku tasuvust ja keskkonnasäästlikkust. Samuti on vaja paremini teada, kuidas arenevad erineval kasvupinnal tärganud taimed peale nende metsa istutamist.
Heiskanen ja tema kolleegid toovad näite, et taimedel, mis said madala kasvu tõttu taimlas välja praagitud, võib olla hästi arenenud juurestik, mis soosiks just metsas hakkamasaamist. Töö autorid viitavad varasematele põhjamaistele uuringutele, milles tuli välja, et kuigi turbale alternatiivsetel substraatidel kasvanud taimed võivad metsa istutamisel olla esialgu väiksemad, kaovad vahed mõõtmetes metsas kasvades kiiresti.
Eestis on metsaomanikud usinad istutajad. Riigimetsas on aastas metsa istutatud puukeste hulk sel kümnendil jäänud 24–21 miljoni vahele. Erametsades on kõikunud sama näitaja hinnanguliselt 17–18 miljoni taime ümber.
Artikkel ilmus ajakirjas New Forests.