Author: Metsaselts

25.08.2023 Maaleht

Sageli märkame hallidel leppadel suvist lehtede pruunistumist, Põhja-Eestis on seda vähem, Lõuna- ja Kesk-Eestis rohkem märgata.

Pruunistunud lehtedega lepad torkavad silma teiste veel roheliste võradega puude kõrval, mistõttu paljudel tekib küsimus, mis leppadega küll juhtunud on. Paljud loodushuvilised on pöördunud Keskkonnaameti poole, et uurida, mis kahjustusega on tegemist ning kas lepad veel taastuvad haigusest või jäävadki tugevalt kiratsema.

Leppasid kahjustavad lepapoid (Agelastica alni), kes kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) sugukonda Poilased (Chrysomelidae) ning käesolev aasta on olnud lepapoide hulgisigimisele väga soodne. Lepapoid on taimetoidulised mardikad, kes söövad lepapuude lehti ning nende tegevuse tõttu on kahjustatud tänavu paljud hallid lepad, sangleppadel esineb kahjustust vähem. Samuti on täheldatud lepapoide kahjustusi tugevasti kahjustatud leppade läheduses kasvavatel teistel lehtpuudel.

Kevadel märkasin Ida-Virumaal Aidu karjääri metsades käies halli lepa lehtedel hulgaliselt toitumas tumesiniseid läikivaid 6-7 mm pikkuseid kumera kehaga lepapoisid. Mardikate toitumisest olid lehed muutunud juba auguliseks. Kaljo Voolma ja Mati Martini artikleid lugedes selgus, et emane mardikas võib muneda viie-kuuenädalase munemisperioodi jooksul kokku 600-900 muna lepalehtede alumisele küljele, millest hiljem kooruvad vastsed – tõugud, kes toituvad lepalehtedest. Juulis oli juba näha kõikjal pruunistunud hallisid leppasid ja lepalehtedel toitumas süsimusti karvakestega kaetud kuni 12 mm pikkuseid lepapoide tõukusid. Lähemal vaatlusel oli näha, et pruunistunud lepalehtedest oli alles ainult leheroodude võrgustik. Seega kahjustavad lepalehti nii lepapoid ise kui ka nende tõugud. Tugevasti kahjustatud pruunid lehed leppadel varisevad ja leppade võrad muutuvad enneaegselt, juba suve keskel lehtedest hõredaks või tühjaks. Augusti keskel polnud enam tõukusid lehtedel toitumas näha, kuna alanud oli nukkumisperiood metsakõdus, et augusti lõpus või septembris tulla uuesti noormardikatena sööma rohelisi lepalehti kahjustatud puudel ja nende naabruses olevatel puudel. Noormardikad lähevad sügisel talvituma metsakõdusse ning põlvkonna areng kestab üks aasta.

Lepapoide kahjustusi oli näha juba ka eelmistel aastatel teiste leppasid kahjustavate putukkahjurite kõrval, kuid mitte nii massiliselt kui tänavu. Linnud, meie biotõrje esindajad, ei soovi lepapoide tõukusid toiduks, kuna tõugud eritavad enesekaitseks ebameeldiva lõhnaga kollakat vedelikku. Õnneks suudavad lepad ise taastuda kahjustustest ning ka ilmastik seab piirid kahjustuste levikule. Lageraiet ja sanitaarraiet lepapoide kahjustuste tõttu viga saanud lepikud ei vaja. Kahjustus ei levi massiliselt teistele puuliikidele ega koduaedades kasvavatele viljapuudele. Seega ootame järgmisel aastal kahjustatud leppade uut lehtimist, lepapoide hulgisigimise lõppemist ja kahjustuste vaibumist.

---

Tunnuspildi autor on Urmas Glase.

Artikkel ilmus 25.08.2023 Maalehes.

Juba 30. aastat välja antud parima metsamajandaja tiitli pälvis Tiina Ruul Pärnumaalt, kes paistis hindamiskomisjonile silma oma metsa laitmatu tundmisega ning selgete tulevikuvaadetega metsanduses. Teise koha pälvis Rein Jürimäe Hiiumaalt ja kolmanda koha Peeter Änilane Tartumaalt.

“Tiina järgib oma metsa majandades eelkõige EPAs ja elu jooksul praktikaga omandatud metsakasvatustõdesid, aga ka olukorda puiduturul ja looduslikku mitmekesisust,” kirjeldas võitjat metsamajandajate konkursi žürii. Hindamiskomisjoni kuulusid 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit, Valgamaa Metsaühistu juht Atso Adson, Eesti Maaülikooli metsateadlane Kristiina Aun, KIK Eramets kontrollispetsialist Veljo Kütt ja Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu.

Žürii sõnul tunneb Ruul oma metsa igat sentimeetrit, on seal kõik kohad läbi käinud:  ning teab täpselt kus miski asub. “Oma metsa on aidanud Ruulil tundma õppida tema korraldatavad loodusretked,” lisas žürii. Ruuli kiideti ka elukestva õppe propageerimise eest – alles hiljuti käis ta Luua Metsanduskoolis naistele suunatud mootorsaekursustel.

Tiina Ruuli arvates tõi talle parima metsamajandaja tiitli pidev tegutsemine ja oma metsa tundmine. „Laua taga istumisest ei piisa, tegutsema peab. Oma metsaga peab olema tuttav ning teadma, mis seal toimub. Ja ei tohi karta eksida, me kõik teeme vigu,“ rääkis Ruul, kelle auhinnad võttis kogu pere metsapäeval vastu poeg Martin.

Tiina Ruul sai parima metsamajandaja tiitli pälvimisest teada veidi enne kogu pere metsapäeva:

Metsanduses valitseb kõrge tase üle kogu Eesti

Metsamajandajate konkursil saavutas teise koha Rein Jürimäe Hiiumaalt, kelle puhul tõi žürii välja, et ta majandab oma metsa püsimetsana. Seetõttu raiub Jürimäe keskeltläbi igal aastal vaid nii palju, kui metsa juurde kasvab. Tunnustust pälvis ka valmidus oma kogemusi teiste metsaomanikega õppepäevadel jagada.

Kolmanda koha saavutas Peeter Änilane Tartumaalt. Änilase puhul peeti oluliseks mitmekesist metsakasutust ning selle kõrval ka metsatarkuste jagamist: viimastel aastatel on ta metsarahvapäeva raames kõiki huvilisi oma metsa kutsunud, et metsamajandamist ja oma metsa arengut lähemalt tutvustada.

Hindamiskomisjoni liikmed Mari Teesalu ja Atso Adson tõid välja, et esikolmik paistis silma oma teadlikkuse ja teadmishimu poolest. “Nende puhul oli näha, et kõik metsas tehtud otsused on kaalutletud ja läbimõeldud, neil kõigil on olemas suur plaan ja nägemus, kuhu soovitakse jõuda. Samuti olid kõik esikolmikusse kuuluvad metsaomanikud väga avatud uutele teadmistele ja kogemustele, samuti oma kogemuste jagamisele,” lisasid nad.

30. metsamajandajate konkursil osalesid:

• Evlik OÜ, Jaan Põrk Valgamaalt
• Fredi Vilumets Ida-Virumaalt (Luua Metsanduskooli eriauhind õpihimulisele metsamajandajale)
• Jaan Lugenberg Lääne-Virumaalt
• Janar Jaaniste Raplamaalt (Deskis OÜ eriauhind uuendusmeelsele metsamajandajale)
• Jüri Ketner Tartumaalt (Maalehe lugejate lemmik)
• Jüri Kruus Lääne-Virumaalt
• Malle ja Hugo Tomson Pärnumaalt
• Matti Ilmari Kauko Lääne- ja Pärnumaa piirilt (SystemSeparation ja Stihl eriauhind tublile metsahooldajale)
• Metsagrupp OÜ, Andro Lemmik Pärnumaalt
• Peeter Änilane Tartumaalt (Keskkonnainvesteeringute Keskuse eriauhind jätkusuutliku metsamajandamise ja liigilise mitmekesisuse hoidmise eest)
• Rein Jürimäe Hiiumaalt
• Riho Saar Valgamaalt
• Tiina Ruul Pärnumaalt
• Toomas Jervson Lääne-Virumaalt

Kõigi konkursil osalejate kohta saab pikemalt lugeda SIIT.

Soome metsandusettevõtte Stora Enso, Rootsi H&M ja IKEA osalusega ettevõte TreeToTextile on teatanud kavatsusest rajada Rootsi demotehas uuele, jätkusuutlikule puidul põhinevale tekstiilikiule. Suured rõiva- ja mööblibrändid vajavad hädasti taskukohaseid rohelisemaid alternatiive puuvillale, viskoosile ja polüestermaterjalidele, et vähendada oma ökoloogilist jalajälge ja saastet. Viskoos on peamine olemasolev tekstiilikiud puidumassist, millele järgneb uudsem lüotsell, millel on puhtam tootmismeetod. Mitmed Põhjamaade tselluloositootjad osalevad projektides, mis arendavad välja uusi puhtamaid viise, kuidas puidust tekstiilikiude toota.

TreeToTextile teatas, et loodava tehase tootmisvõimsus oleks 1500 tonni ja selle omanikud rahastavad suurema osa investeeringust. “Uuenduslik protsess on tahtlikult kavandatud madala energiatarbe ja keemilise vajadusega. See on konstrueeritud masstootmiseks ja hõlmab taaskasutussüsteemi keemiliste komponentide uuesti kasutamiseks,” ütles ettevõte.

Demotehase loomisega muudetakse aastatepikkune teadus- ja arendustöö reaalsuseks, et suurendada bioressurssidel põhinevate toodete osakaalu tekstiiliturul ning et toetada kliimameetmeid. TreeToTextile teatas, et tehas asuks tulevikus Rootsi Stora Enso Nymolla veskis ning selle ehitamine algab lähitulevikus.

---

Allikas

02.08.2023 Ärileht

Fausto Capital ehitab Tallinnasse Tartu mnt 84B kinnistule Eesti esimese täielikult puidust konstruktsioonidel keskkonnasõbraliku kõrghoone, mis liidetakse Fahle Parki kiiresti areneva linnaruumiga.

Linnavalitsus on hoone püstitamiseks väljastanud ehitusloa ja Fausto Capitali sõnul algab töö juba käesoleval aastal.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus sõnas, et kuna pea pool kogu süsinikujalajäljest tuleb ehitusest, siis on selles sektoris võimalik palju ära teha. „Tartu mnt 84B puitkonstruktsioonidel kõrghoone ja Fahle Parki roheline elu- ja ärikvartal laiemalt on hea eeskuju kogu ehitussektorile ja toetab Tallinna rohepealinna tiitlit. Sisulise kvaliteedi kõrval paistab maja keskkonnasõbralik sõnum tänu planeeritud haljastuse mahule ka möödujatele silma. Seetõttu sobib hoone suurepäraselt ühe olulise Tallinna sissesõidu äärde linna ehtima,“ rääkis Lippus.

Uue hoone ristkihtpuidust konstruktsioonide ökoloogiline jalajälg on väga väike ning taastuva toorainena on puit suurepärane süsiniku ladestaja. Kõrge tulekindlus ja soojusisolatsioon tagab energiasäästlikkuse ja madalad küttekulud. Samuti on naturaalsest materjalist valminud hoone sisekliima bürootöötajatele palju tervislikum.

Hoone arhitekti Margit Aule (LUMIA arhitektuuribüroo) sõnul ei ole Eestis teist nii kõrget puitkonstruktsioonidel hoonet ning selle projekteerimiseks tehti koostööd Tallinna tehnikaülikooliga ja ülikooliga ETH Zürich. „Peale puitkonstruktsioonide kasutasime ka kõiki teisi võimalusi hoone süsiniku jalajälje vähendamiseks. Näiteks hakatakse seal kasutama päikeseenergiat ning koguma vihmavett. Ühtlasi luuakse majja ratta- ja tõuksiparklad koos duširuumiga ning kohad elektriautode laadimiseks. Autoparkla viiakse kahe korrusega maa alla,“ kirjeldas Aule.

Fahle Parki arendaja Fausto Capitali osaniku Kenneth Karpovi sõnul on Fahle Parki esimeses etapis arendatud hoonestus rohemärgise BREEAM kõrgeima OUTSTANDING taseme vääriliseks hinnatud ning sama kvaliteeti kasutatakse ka uute majade juures. „Kindlasti soovime ka Tartu mnt 84B hoonele BREEAM kõrgeima taseme taotleda, milleni on küündinud vaid 1% kõigist märgise saajatest,“ rääkis Karpov.

---

Artikkel ilmus 02.08.2023 Ärilehes.

11.07.2023 Eesti Erametsaliidu pressiteade

Järgmisel nädalal alustab hindamiskomisjon ringkäiku, et 14 kandidaadi seast valida tänavune parim metsamajandaja. Tiitel antakse välja juba 30 korda ning esikohta püüab metsaomanikke üle terve Eesti Ida-Virumaast Hiiumaani.

„Hea ja hooliv omanik majandab oma metsasid kindlasti pika vaatega ja järjepidevalt, mõeldes sellele, millise väärtuse ta endast järgnevatele põlvkondadele jätab,“ selgitas Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni liige Atso Adson, mis toob konkursil edu. „Plusspunkte annab metsade mitmekesisus nii liigilise koosseisu kui vanuse poolest ning oskus erinevate metsamajanduslike võtetega terveid ning kvaliteetseid metsasid kasvatada.“

Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Seetõttu ei ole parimaks metsamajandajaks kandideerides määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus vaid just jätkusuutlikkus ning heaperemehelikkus.

Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.

2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval. Tänavu on tegemist juubeliüritusega, kuna parim metsamajandaja pärjatakse juba 30. korda.

Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast. Tegu on Eesti ainukese metsaomanikele suunatud konkursiga, kus aastakümnete jooksul on oma tegevusi tutvustanud mitusada metsaomanikku. Metsamajandajate konkursi toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

09.07.2023 Maaleht

Paremad metsaandmed, pildid sauna, puidu taaskasutamine ja parimad seemnepuud – need on sel aastal premeeritud metsa- ja puiduhariduse lõputööd.

Targalt metsamajandadamise ja puidukasutuse teadmine tuleb koolidest. Igal aasta silmapaistvamaile lõpetajatele jagavad tunnustust Riigimesa Majandamise Keskus ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL).

EMPL premeeris 2023. aasta parimaid metsa- ja puiduhariduse magistritöid, rakenduskõrghariduse lõputöid ja kutseõppe õpilasi. Premeeritud lõputööd keskendusid puidu lisandväärtuse loomisele ja targemale taaskasutamisele ehitussektoris.

Tornator Eesti tunnustas Maaülikooli õppurit

Eesti Maaülikooli Metsanduse ja inseneeria instituudi aktusel andis Tornatori juhatuse liige Martin Tishler üle magistritöö preemia Maret Liekise tööle: „Harvendusraiet vajavate puistute tuvastamine aerolidari andmete põhjal“. Käesoleval aastal oli mitmeid häid töid, kuid ettevõtte jaoks sai määravaks teema aktuaalsus metsanduses.

Preemia, suurusega 1000€, anti välja seitsmendat korda. „Töö aktuaalsus seisneb kaugseire arendamise vajaduses, et saada puistute olukorrast operatiivsem ja täpsem ülevaade, mille põhjal teha õiged majandamisotsused,“ sõnas Tishler. „Täpsed metsaandmed on ka poliitiliselt päevakajaline teema, kuid reaalsuses käib juba üsna pikalt töö andmete täpsuse arendamisel, sest esimeses järjekorras soovivad ju omanikud ise täpset ülevaadet metsas toimuva kohta.“

Praktilised teemad

Traditsiooniliselt jagatakse Eesti Maaülikooli üliõpilastele kaks preemiat. Metsatööstuse erialapreemia pälvis Tanel Veske. Veske uuris oma magistritöös, kuidas peavad soome sauna tingimustele vastu pildid, mis on trükitud termotöödeldud ja viimistletud sanglepale ja harilikule haavale. Töö valmis ülikooli, kompetentsikeskuse TSENTER ja Thermory AS koostööna.

Maaülikooli puidutöötlemise tehnoloogia rakenduskõrghariduse lõputöödest tunnustati Annabel Porsi. Pors töötas välja „majavoodi“ tehnoloogia, mille eesmärk on pikendada voodi eluiga. Lõputöö põhjal on juba valminud uus toode, mis jõuab peagi turule.

Tallinna Tehnikaülikooli ehituspreemia sai Maarja Kauniste. Kauniste magistritöö hindas vana konstruktsioonpuidu tugevus- ja jäikusomadusi. Töös uuris ta Euroopa riikide erinevaid visuaalse sorteerimise standardeid. Lisaks viidi töö jaoks 120-aastaste okaspuidust elementidega läbi purustavaid ja mittepurustavaid katseid. Kauniste pakkus töös välja ka reeglid, mida Eestis puidu taaskasutamisel kandekonstruktsioonides aluseks võtta.

Tunnustati ka kutseõpet

Tänavuse kutseõppija preemia pälvis Ardo Petersmann, kes lõpetas Luua Metsanduskoolis forvarderioperaatori eriala. Petersmanni tõsteti esile kui hea õppeedukusega, viisakat ja vastutustundlikku õpilast, kelle töö kvaliteediga jäädi õpingute ettevõttepraktikas väga rahule.

Liidu juhi Margus Kohava sõnul on hariduse ning teadus- ja arenduskoostöö toetamine sektorile oluline tipptasemel püsimiseks. „Eestis on metsandusharidust omandatud juba üle saja aasta. Panustamine hariduse kvaliteedi tõstmisse ja oskustööjõu ettevalmistusse tagab, et siinne puidusektor ei kaota oma maailmas kõrgelt hinnatud kompetentsi. Tunnustatud lõputööd toetavad sektorile olulisi arengusuundi ning aitavad kaasa innovatsioonile, mis on olulisem kui kunagi varem,“ ütles Kohava.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ühendab Eestis tegutsevaid metsa majandamise ja puidu väärindamisega tegelevaid ettevõtteid, haridusasutusi ning nende tegevust toetavaid ettevõtteid. Sel aastal tunnustati ja premeeriti tublimaid õppureid neljas kategoorias, stipendiumifondi väärtus oli kokku 2200 eurot. Lõputööde puhul hinnati eelkõige autori pühendumist tööle ja tema pädevust teemavaldkonna läbitöötamisel.

Liit alustas kõrgkoolide parimate metsa- ja puidutööstusega seotud lõputööde autorite esiletõstmist 2004. aastal, kutseõppurite tunnustamist 2019. aastal. Eesti metsa- ja puidutööstuses tegutseb ligi 3900 ettevõtet, kes annavad otse ja kaudselt tööd ligi 58 000 inimesele ning. Puidutööstus on Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi kõige automatiseeritum ja digitaliseeritum tööstusharu Eestis.

Et uus mets kasvama saaks

Sel aastal pälvis tuhande euro suuruse RMK preemia parima metsamajandamise magistritöö eest Jano Lepik, kes Eesti Maaülikoolis tehtud teadustöös uuris parima kasvu ja käbikandvusega kuusekloone RMK Võhmetu seemlas.

Kuusekloonid on parimate metsapuude järglased, kellest rajatakse seemlaid. Seemlast omakorda saab parimat seemet selleks, et kasvatada metsataimi ja neid metsa uuendamisel istutada.

„Jano Lepiku uurimistöö viljad on alles ees. See aitab meil riigimetsa veelgi kvaliteetsemalt uuendada. Autor annab oma panuse kuuseselektsiooni, mis võiksid tulevikus tõsta seemnetoodangut ja suurendada seemlaseemne kasutamist metsauuenduses,“ tunnustas premeeritud tööd RMK juhatuse liige Erko Soolmann.

Lepik jõudis magistritöös järeldusele, et tunnuste varieeruvus kuuse järglaste ehk kuusekloonide vahel on suur. Klooni keskmine kõrgus erines kiireima ja aeglaseima kasvuga kloonil üle kahe korra ning aastane kõrguse juurdekasv veelgi enam.

Käbisid pole kõigil võrdselt

Hea käbikandvusega kloonideks sai uurimistöö põhjal pidada vaid kolmandikku kloonidest, ülejäänud liigitusid keskpärasteks või halva käbikandvusega kloonideks.

Autor tõi ühe põhjusena välja kuuse plusspuude ehk parimate omadustega puude valiku metoodikat, mis näeb ette puu fenotüübi hindamist erinevate kriteeriumite alusel, kuid käbikandvuse hindamine nende hulka tavapäraselt ei kuulu.

Kuna 2022. aasta oli käsitletav kuuse käbiaastana, uuris töö autor, kas hea käbikandvusega kloon kulutab osa oma kasvuenergiast käbide kasvatamisele ja seeläbi kannatab kõrguse juurdekasv. Tulemustest selguski, et kõige parema aastase kõrguse juurdekasvuga olid kõige kehvema käbikandvusega kloonid.

Magistritöö hüpotees, et Võhmetu kuuseseemlas kasvavad kuusekloonid on erineva kasvukiiruse ja käbikandvusega ning esineb kloone, mis ei täida tootmisseemlale esitatud ülesandeid, leidis kinnitust. Magistritöö lõppeesmärk oli käbikandvuse ja kõrguse põhjal valida välja 20 perspektiivsemat klooni, mida RMK saab kasutada edasiseks paljundamiseks ja uue kuuseseemla rajamiseks Kullenga taimlas.

Valituks osutunud kloonid pärinevad erinevatest Eesti piirkondadest. See tõestas, et Lääne-Virumaa taimla on sobiv väga erineva päritoluga kuusekloonide kasvatamiseks.

---

Artikkel ilmus 09.07.2023 Maalehes.

30.06.2023 Maaleht

Praegusel põuaajal tuleb pea igapäevaselt teateid maastikupõlengute kohta Eesti eri paigus. Metsameeste hinnangul varitseb Eesti metsi aga reaalne suurpõlengute oht, kuna meil on väga palju kuivanud kuusikuid.

Kes on alla vaadanud Munamäe tornist, on kindlasti märganud kümnete hektarite kaupa kuivanud kuusikuid. Samasugust pilti võib näha kõikjal Eestis – üraskid on teinud kuuskedele 1:0 ja mets koosneb surnud kuivanud puudest. Eriti sage on selline vaatepilt looduskaitsealadel. Neil maastikel valitseb praegusel krõbekuival ajal ülisuur tuleoht.

„Üraskite hävitatud kuivad kuusikud on kui säraküünlad – tule jaoks ei ole paremat rooga kui jalal kuivanud puu,“ ütleb Ida-Virumaal Oonurme kandis metsasid majandav Gunnar Lepasaar. „Eesti on aga selliseid kohti täis ja eriti kehv on lugu kaitsealadel. Kui sellises kohas tuli lahti läheb, paisub see hiigelsuureks tulemölluks. Kuna looduskaitsealadel pole majandustegevus olnud lubatud, ei saa nendele metsadele tihtipeale ka kustutustöödeks mõistlikult ligi.“

Loe täpsemalt Maalehest.

28.06.2023 Maaleht

Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et Eestis on metsamaaga kaetud üle poole (2,33 mln ha) riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 31 protsendini. 2022. aasta raiemaht ulatus eksperdihinnangu järgi 11,4 miljoni m3-ni. Riigimetsas püsis raiemaht eelmise aasta tasemel.

Keskkonnaagentuuri 8. juunil avaldatud SMI andmete kohaselt on metsaga kaetud 51,3% Eesti pindalast. Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub üle 60% ning metsavaesemad Tartumaa ja Põlvamaa.

Loe täpsemalt Maalehest.