Author: Metsaselts

Aasta metsamajandaja on Tiina Ruul

Juba 30. aastat välja antud parima metsamajandaja tiitli pälvis Tiina Ruul Pärnumaalt, kes paistis hindamiskomisjonile silma oma metsa laitmatu tundmisega ning selgete tulevikuvaadetega metsanduses. Teise koha pälvis Rein Jürimäe Hiiumaalt ja kolmanda koha Peeter Änilane Tartumaalt.

“Tiina järgib oma metsa majandades eelkõige EPAs ja elu jooksul praktikaga omandatud metsakasvatustõdesid, aga ka olukorda puiduturul ja looduslikku mitmekesisust,” kirjeldas võitjat metsamajandajate konkursi žürii. Hindamiskomisjoni kuulusid 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit, Valgamaa Metsaühistu juht Atso Adson, Eesti Maaülikooli metsateadlane Kristiina Aun, KIK Eramets kontrollispetsialist Veljo Kütt ja Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu.

Žürii sõnul tunneb Ruul oma metsa igat sentimeetrit, on seal kõik kohad läbi käinud:  ning teab täpselt kus miski asub. “Oma metsa on aidanud Ruulil tundma õppida tema korraldatavad loodusretked,” lisas žürii. Ruuli kiideti ka elukestva õppe propageerimise eest – alles hiljuti käis ta Luua Metsanduskoolis naistele suunatud mootorsaekursustel.

Tiina Ruuli arvates tõi talle parima metsamajandaja tiitli pidev tegutsemine ja oma metsa tundmine. „Laua taga istumisest ei piisa, tegutsema peab. Oma metsaga peab olema tuttav ning teadma, mis seal toimub. Ja ei tohi karta eksida, me kõik teeme vigu,“ rääkis Ruul, kelle auhinnad võttis kogu pere metsapäeval vastu poeg Martin.

2023. aasta parimad metsamajandajad kogu pere metsapäeval Tõrvas

Tiina Ruul sai parima metsamajandaja tiitli pälvimisest teada veidi enne kogu pere metsapäeva:

Metsanduses valitseb kõrge tase üle kogu Eesti

Metsamajandajate konkursil saavutas teise koha Rein Jürimäe Hiiumaalt, kelle puhul tõi žürii välja, et ta majandab oma metsa püsimetsana. Seetõttu raiub Jürimäe keskeltläbi igal aastal vaid nii palju, kui metsa juurde kasvab. Tunnustust pälvis ka valmidus oma kogemusi teiste metsaomanikega õppepäevadel jagada.

Kolmanda koha saavutas Peeter Änilane Tartumaalt. Änilase puhul peeti oluliseks mitmekesist metsakasutust ning selle kõrval ka metsatarkuste jagamist: viimastel aastatel on ta metsarahvapäeva raames kõiki huvilisi oma metsa kutsunud, et metsamajandamist ja oma metsa arengut lähemalt tutvustada.

Hindamiskomisjoni liikmed Mari Teesalu ja Atso Adson tõid välja, et esikolmik paistis silma oma teadlikkuse ja teadmishimu poolest. “Nende puhul oli näha, et kõik metsas tehtud otsused on kaalutletud ja läbimõeldud, neil kõigil on olemas suur plaan ja nägemus, kuhu soovitakse jõuda. Samuti olid kõik esikolmikusse kuuluvad metsaomanikud väga avatud uutele teadmistele ja kogemustele, samuti oma kogemuste jagamisele,” lisasid nad.

30. metsamajandajate konkursil osalesid:

  • Evlik OÜ, Jaan Põrk Valgamaalt
  • Fredi Vilumets Ida-Virumaalt (Luua Metsanduskooli eriauhind õpihimulisele metsamajandajale)
  • Jaan Lugenberg Lääne-Virumaalt
  • Janar Jaaniste Raplamaalt (Deskis OÜ eriauhind uuendusmeelsele metsamajandajale)
  • Jüri Ketner Tartumaalt (Maalehe lugejate lemmik)
  • Jüri Kruus Lääne-Virumaalt
  • Malle ja Hugo Tomson Pärnumaalt
  • Matti Ilmari Kauko Lääne- ja Pärnumaa piirilt (SystemSeparation ja Stihl eriauhind tublile metsahooldajale)
  • Metsagrupp OÜ, Andro Lemmik Pärnumaalt
  • Peeter Änilane Tartumaalt (Keskkonnainvesteeringute Keskuse eriauhind jätkusuutliku metsamajandamise ja liigilise mitmekesisuse hoidmise eest)
  • Rein Jürimäe Hiiumaalt
  • Riho Saar Valgamaalt
  • Tiina Ruul Pärnumaalt
  • Toomas Jervson Lääne-Virumaalt

Kõigi konkursil osalejate kohta saab pikemalt lugeda SIIT.

Rootsis rajatakse jätkusuutlike tekstiilikiudude demotehas

Soome metsandusettevõtte Stora Enso, Rootsi H&M ja IKEA osalusega ettevõte TreeToTextile on teatanud kavatsusest rajada Rootsi demotehas uuele, jätkusuutlikule puidul põhinevale tekstiilikiule. Suured rõiva- ja mööblibrändid vajavad hädasti taskukohaseid rohelisemaid alternatiive puuvillale, viskoosile ja polüestermaterjalidele, et vähendada oma ökoloogilist jalajälge ja saastet. Viskoos on peamine olemasolev tekstiilikiud puidumassist, millele järgneb uudsem lüotsell, millel on puhtam tootmismeetod. Mitmed Põhjamaade tselluloositootjad osalevad projektides, mis arendavad välja uusi puhtamaid viise, kuidas puidust tekstiilikiude toota.

TreeToTextile teatas, et loodava tehase tootmisvõimsus oleks 1500 tonni ja selle omanikud rahastavad suurema osa investeeringust. “Uuenduslik protsess on tahtlikult kavandatud madala energiatarbe ja keemilise vajadusega. See on konstrueeritud masstootmiseks ja hõlmab taaskasutussüsteemi keemiliste komponentide uuesti kasutamiseks,” ütles ettevõte.

Demotehase loomisega muudetakse aastatepikkune teadus- ja arendustöö reaalsuseks, et suurendada bioressurssidel põhinevate toodete osakaalu tekstiiliturul ning et toetada kliimameetmeid. TreeToTextile teatas, et tehas asuks tulevikus Rootsi Stora Enso Nymolla veskis ning selle ehitamine algab lähitulevikus.


Allikas

Tallinnasse kerkib Eesti esimene puitkonstruktsioonidel kõrghoone

02.08.2023 Ärileht

Fausto Capital ehitab Tallinnasse Tartu mnt 84B kinnistule Eesti esimese täielikult puidust konstruktsioonidel keskkonnasõbraliku kõrghoone, mis liidetakse Fahle Parki kiiresti areneva linnaruumiga.

Linnavalitsus on hoone püstitamiseks väljastanud ehitusloa ja Fausto Capitali sõnul algab töö juba käesoleval aastal.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus sõnas, et kuna pea pool kogu süsinikujalajäljest tuleb ehitusest, siis on selles sektoris võimalik palju ära teha. „Tartu mnt 84B puitkonstruktsioonidel kõrghoone ja Fahle Parki roheline elu- ja ärikvartal laiemalt on hea eeskuju kogu ehitussektorile ja toetab Tallinna rohepealinna tiitlit. Sisulise kvaliteedi kõrval paistab maja keskkonnasõbralik sõnum tänu planeeritud haljastuse mahule ka möödujatele silma. Seetõttu sobib hoone suurepäraselt ühe olulise Tallinna sissesõidu äärde linna ehtima,“ rääkis Lippus.

Uue hoone ristkihtpuidust konstruktsioonide ökoloogiline jalajälg on väga väike ning taastuva toorainena on puit suurepärane süsiniku ladestaja. Kõrge tulekindlus ja soojusisolatsioon tagab energiasäästlikkuse ja madalad küttekulud. Samuti on naturaalsest materjalist valminud hoone sisekliima bürootöötajatele palju tervislikum.

Hoone arhitekti Margit Aule (LUMIA arhitektuuribüroo) sõnul ei ole Eestis teist nii kõrget puitkonstruktsioonidel hoonet ning selle projekteerimiseks tehti koostööd Tallinna tehnikaülikooliga ja ülikooliga ETH Zürich. „Peale puitkonstruktsioonide kasutasime ka kõiki teisi võimalusi hoone süsiniku jalajälje vähendamiseks. Näiteks hakatakse seal kasutama päikeseenergiat ning koguma vihmavett. Ühtlasi luuakse majja ratta- ja tõuksiparklad koos duširuumiga ning kohad elektriautode laadimiseks. Autoparkla viiakse kahe korrusega maa alla,“ kirjeldas Aule.

Fahle Parki arendaja Fausto Capitali osaniku Kenneth Karpovi sõnul on Fahle Parki esimeses etapis arendatud hoonestus rohemärgise BREEAM kõrgeima OUTSTANDING taseme vääriliseks hinnatud ning sama kvaliteeti kasutatakse ka uute majade juures. „Kindlasti soovime ka Tartu mnt 84B hoonele BREEAM kõrgeima taseme taotleda, milleni on küündinud vaid 1% kõigist märgise saajatest,“ rääkis Karpov.


Artikkel ilmus 02.08.2023 Ärilehes.

Üks kask kasvatab rohkem tüve, teine juuri

29.11.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Värske uuring tõestab erinevusi arukase ja sookase biomassi jagunemises puu eri osade vahel. Arukaasikutes on suurem tüvemassi, sookaasikutes okste, lehtede ja juurte osakaal. Tüvepuidu tihedus kahel võrreldud kaseliigil ei erine.

Eestis levivast neljast kaseliigist kasvavad suureks puuks ning moodustavad puistuid kaks – arukask ja sookask. Eesti Maaülikooli metsateadlaste avaldatud uuring nooremteadur Mikko Buhti esiautorluses näitab, et kahel kaseliigil jaguneb biomass puu eri osadesse erinevalt.

Väiksemat sorti kasepuu väljapestud juurestik laboris. Kohe algab selle jaotamine jämedusklassidesse ning massi selgitamine. Foto: Jürgen Aosaar

Puu maapealsest biomassist moodustab arukaskedel tüvi keskmiselt 89% ja sookaskedel 84%. Vahe ei pruugi tunduda küll suur, kuid statistiliselt on erinevus usaldusväärne. Tüvest omakorda moodustab puit mõlemal kaseliigil keskmiselt 86%, ülejäänu massist on koor. Okste ja lehtede osakaal maapealsest biomassist on sookaskedel veidi suurem kui arukaskedel.

Aru- ja sookaskede maa-aluse biomassi sõltuvus puu rinnasdiameetrist. Väga tugevad statistilised seosed lubavad hinnata maa-alust biomassi küllalt täpselt vaid puu rinnasdiameetri põhjal. Sellelgi joonisel on biomassi väärtused kuivaines. Allikas: Buht et al. 2023

Kuigi inimestele enamasti raskesti hoomatav, paikneb märkimisväärne osa puust maa all. Erineva jämedusega juurte ülesanne on puu püsti hoidmine ja toitainetega varustamine. Buhti ja tema kaastöötajate uuring näitas, et sookased suunavad maa alla suhteliselt suurema osa biomassi kui arukased. Nii paikneb sookaskedel maa all ilma lehtedeta maapealsest biomassist keskmiselt 43% ning arukaskedel 29%. Loodud biomassi mudelite praktilist rakendamist hõlbustab teadmine, et kaskede maapealse ja maa-aluse biomassi kogus on väga tugevas seoses puu rinnasdiameetriga.

Vasakpoolne joonis näitab aru- ja sookaskede maapealse kogubiomassi, parempoolne tüvemassi sõltuvust puu rinnasdiameetrist. Nagu näha, on puu jämeduse ja massi vahel väga tugev seos. Seega võimaldavad siinsed mudelid huvilistel oma metsa kaskede jämeduse põhjal leida vastavad biomassid, kuid tuleb meeles pidada, et tegemist on kuivmassidega. Mudelite koostamisel on kasutatud 87 arukase ja 30 sookase andmeid. Allikas: Buht et al. 2023

Uuringust selgus ka aru- ja sookase tüvepuidu tiheduse sarnasus, mis keskmiselt on 573 kilogrammi kuupmeetri kuiva puidu kohta. Mõõtmised näitasid tüvepuidu kõrgemat tihedust tüve alaosas, võrreldes tüve ülaosaga. Samuti on kaskede tüvepuit veidi tihedam vanemates puudes, erinedes nii näiteks leppadest ja haabadest.

Kaasaegsed kodumaistel andmetel põhinevad mudelid võimaldavad hinnata puude biomassi ning selles seotud süsinikku senisest täpsemalt. Kuna kaasikud moodustavad ligi kolmandiku meie metsade pindalast, omavad tulemused suurt praktilist väärtust.

Andmete kogumiseks langetati kokku 117 kase mudelpuud, mille vanused jäid vahemikku 11–91 aastat ja rinnasdiameetrid vahemikku 3–41 sentimeetrit.

Metsamees kluppimas ehk mõõtmas puu rinnasdiameetrit, mida mõõdetakse tüvelt 1,3 meetri kõrguselt puu juurekaelast, mis fotol on markeeritud punasega. Rinnasdiameeter on puude puhul tavaline mõõdetav suurus ning see on väga tugevas seoses puu biomassiga. Foto: Jürgen Aosaar

Projekti suurim proovikivi oli puude juurestike maa seest välja saamine. Seda tehti survevee, vintside, labidate, mootorsaagide ja hea meeskonna tööna. Kogu töö juures pidi hoolega jälgima, et juured jääksid terveks ning et kogu puu juurekava saaks maa seest kätte. Suure töömahukuse tõttu napib metsade maa-aluse biomassi uuringuid. Samas on need vajalikud, et oskaksime adekvaatselt hinnata puude juurestike massi ja selles peituvat süsiniku kogust.


Uuring ilmus ajakirjas Scandinavian Journal of Forest Research, uuringut rahastas Keskkonnaagentuur.

Tunnuspildil allkiri: Projektis uuriti lisaks kaskedele ka mändide ja kuuskede biomassi. Artikli esiautor suure männi juurestikku mootorsaega väiksemateks osadeks lõikamas. Taamal ülejäänud töörühm teise puu juurestiku jämedamaid juuri kaalumas.

Tunnuspildi autor: Jürgen Aosaar

Artikkel ilmus 29.11.2023 Metsalehes.

Parimaks metsamajandajaks pürib 14 metsaomanikku

11.07.2023 Eesti Erametsaliidu pressiteade

Järgmisel nädalal alustab hindamiskomisjon ringkäiku, et 14 kandidaadi seast valida tänavune parim metsamajandaja. Tiitel antakse välja juba 30 korda ning esikohta püüab metsaomanikke üle terve Eesti Ida-Virumaast Hiiumaani.

„Hea ja hooliv omanik majandab oma metsasid kindlasti pika vaatega ja järjepidevalt, mõeldes sellele, millise väärtuse ta endast järgnevatele põlvkondadele jätab,“ selgitas Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoni liige Atso Adson, mis toob konkursil edu. „Plusspunkte annab metsade mitmekesisus nii liigilise koosseisu kui vanuse poolest ning oskus erinevate metsamajanduslike võtetega terveid ning kvaliteetseid metsasid kasvatada.“

Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud. Seetõttu ei ole parimaks metsamajandajaks kandideerides määrav metsa majandamise vorm ega omandi suurus vaid just jätkusuutlikkus ning heaperemehelikkus.

Kandidaate külastab ja parimad selgitab välja viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Maaülikooli metsateadur Kristiina Aun, Valgamaa metsaühistu juht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Atso Adson, KiK Eramets kontrolliüksuse kontrollispetsialist Veljo Kütt, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu ning 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit.

2023. aasta parim metsamajandaja kuulutatakse välja 26. augustil Tõrvas toimuval kogu pere metsapäeval. Tänavu on tegemist juubeliüritusega, kuna parim metsamajandaja pärjatakse juba 30. korda.

Metsamajandajate konkurssi korraldab Eesti Erametsaliit alates 1994. aastast. Tegu on Eesti ainukese metsaomanikele suunatud konkursiga, kus aastakümnete jooksul on oma tegevusi tutvustanud mitusada metsaomanikku. Metsamajandajate konkursi toimumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata, millised uuenduslikud uurimused tõid sel aastal metsa- ja puiduõppuritele preemiad

09.07.2023 Maaleht

Paremad metsaandmed, pildid sauna, puidu taaskasutamine ja parimad seemnepuud – need on sel aastal premeeritud metsa- ja puiduhariduse lõputööd.

Targalt metsamajandadamise ja puidukasutuse teadmine tuleb koolidest. Igal aasta silmapaistvamaile lõpetajatele jagavad tunnustust Riigimesa Majandamise Keskus ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL).

EMPL premeeris 2023. aasta parimaid metsa- ja puiduhariduse magistritöid, rakenduskõrghariduse lõputöid ja kutseõppe õpilasi. Premeeritud lõputööd keskendusid puidu lisandväärtuse loomisele ja targemale taaskasutamisele ehitussektoris.

Tornator Eesti tunnustas Maaülikooli õppurit

Eesti Maaülikooli Metsanduse ja inseneeria instituudi aktusel andis Tornatori juhatuse liige Martin Tishler üle magistritöö preemia Maret Liekise tööle: „Harvendusraiet vajavate puistute tuvastamine aerolidari andmete põhjal“. Käesoleval aastal oli mitmeid häid töid, kuid ettevõtte jaoks sai määravaks teema aktuaalsus metsanduses.

Tornatori preemia läks Maret Liekisele. Foto: Tornator, erakogu

Preemia, suurusega 1000€, anti välja seitsmendat korda. „Töö aktuaalsus seisneb kaugseire arendamise vajaduses, et saada puistute olukorrast operatiivsem ja täpsem ülevaade, mille põhjal teha õiged majandamisotsused,“ sõnas Tishler. „Täpsed metsaandmed on ka poliitiliselt päevakajaline teema, kuid reaalsuses käib juba üsna pikalt töö andmete täpsuse arendamisel, sest esimeses järjekorras soovivad ju omanikud ise täpset ülevaadet metsas toimuva kohta.“

Praktilised teemad

Traditsiooniliselt jagatakse Eesti Maaülikooli üliõpilastele kaks preemiat. Metsatööstuse erialapreemia pälvis Tanel Veske. Veske uuris oma magistritöös, kuidas peavad soome sauna tingimustele vastu pildid, mis on trükitud termotöödeldud ja viimistletud sanglepale ja harilikule haavale. Töö valmis ülikooli, kompetentsikeskuse TSENTER ja Thermory AS koostööna.

Maaülikooli puidutöötlemise tehnoloogia rakenduskõrghariduse lõputöödest tunnustati Annabel Porsi. Pors töötas välja „majavoodi“ tehnoloogia, mille eesmärk on pikendada voodi eluiga. Lõputöö põhjal on juba valminud uus toode, mis jõuab peagi turule.

Foto: erakogu

Tallinna Tehnikaülikooli ehituspreemia sai Maarja Kauniste. Kauniste magistritöö hindas vana konstruktsioonpuidu tugevus- ja jäikusomadusi. Töös uuris ta Euroopa riikide erinevaid visuaalse sorteerimise standardeid. Lisaks viidi töö jaoks 120-aastaste okaspuidust elementidega läbi purustavaid ja mittepurustavaid katseid. Kauniste pakkus töös välja ka reeglid, mida Eestis puidu taaskasutamisel kandekonstruktsioonides aluseks võtta.

Tallinna Tehnikaülikooli ehituspreemia sai Maarja Kauniste. Foto: erakogu

Tunnustati ka kutseõpet

Tänavuse kutseõppija preemia pälvis Ardo Petersmann, kes lõpetas Luua Metsanduskoolis forvarderioperaatori eriala. Petersmanni tõsteti esile kui hea õppeedukusega, viisakat ja vastutustundlikku õpilast, kelle töö kvaliteediga jäädi õpingute ettevõttepraktikas väga rahule.

Tänavuse kutseõppija preemia pälvis Ardo Petersmann, kes lõpetas Luua Metsanduskoolis forvarderioperaatori eriala. Tunnusust annab kätte direktor Haana Zuba-Reinsalu. Foto: erakogu

Liidu juhi Margus Kohava sõnul on hariduse ning teadus- ja arenduskoostöö toetamine sektorile oluline tipptasemel püsimiseks. „Eestis on metsandusharidust omandatud juba üle saja aasta. Panustamine hariduse kvaliteedi tõstmisse ja oskustööjõu ettevalmistusse tagab, et siinne puidusektor ei kaota oma maailmas kõrgelt hinnatud kompetentsi. Tunnustatud lõputööd toetavad sektorile olulisi arengusuundi ning aitavad kaasa innovatsioonile, mis on olulisem kui kunagi varem,“ ütles Kohava.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ühendab Eestis tegutsevaid metsa majandamise ja puidu väärindamisega tegelevaid ettevõtteid, haridusasutusi ning nende tegevust toetavaid ettevõtteid. Sel aastal tunnustati ja premeeriti tublimaid õppureid neljas kategoorias, stipendiumifondi väärtus oli kokku 2200 eurot. Lõputööde puhul hinnati eelkõige autori pühendumist tööle ja tema pädevust teemavaldkonna läbitöötamisel.

Liit alustas kõrgkoolide parimate metsa- ja puidutööstusega seotud lõputööde autorite esiletõstmist 2004. aastal, kutseõppurite tunnustamist 2019. aastal. Eesti metsa- ja puidutööstuses tegutseb ligi 3900 ettevõtet, kes annavad otse ja kaudselt tööd ligi 58 000 inimesele ning. Puidutööstus on Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi kõige automatiseeritum ja digitaliseeritum tööstusharu Eestis.

Et uus mets kasvama saaks

Sel aastal pälvis tuhande euro suuruse RMK preemia parima metsamajandamise magistritöö eest Jano Lepik, kes Eesti Maaülikoolis tehtud teadustöös uuris parima kasvu ja käbikandvusega kuusekloone RMK Võhmetu seemlas.

Kuusekloonid on parimate metsapuude järglased, kellest rajatakse seemlaid. Seemlast omakorda saab parimat seemet selleks, et kasvatada metsataimi ja neid metsa uuendamisel istutada.

RMK preemia parima metsamajandamise magistritöö eest sai Jano Lepik, seda annab üle RMK juhatuse liige Erko Soolmann. Foto: erakogu

„Jano Lepiku uurimistöö viljad on alles ees. See aitab meil riigimetsa veelgi kvaliteetsemalt uuendada. Autor annab oma panuse kuuseselektsiooni, mis võiksid tulevikus tõsta seemnetoodangut ja suurendada seemlaseemne kasutamist metsauuenduses,“ tunnustas premeeritud tööd RMK juhatuse liige Erko Soolmann.

Lepik jõudis magistritöös järeldusele, et tunnuste varieeruvus kuuse järglaste ehk kuusekloonide vahel on suur. Klooni keskmine kõrgus erines kiireima ja aeglaseima kasvuga kloonil üle kahe korra ning aastane kõrguse juurdekasv veelgi enam.

Käbisid pole kõigil võrdselt

Hea käbikandvusega kloonideks sai uurimistöö põhjal pidada vaid kolmandikku kloonidest, ülejäänud liigitusid keskpärasteks või halva käbikandvusega kloonideks.

Autor tõi ühe põhjusena välja kuuse plusspuude ehk parimate omadustega puude valiku metoodikat, mis näeb ette puu fenotüübi hindamist erinevate kriteeriumite alusel, kuid käbikandvuse hindamine nende hulka tavapäraselt ei kuulu.

Kuna 2022. aasta oli käsitletav kuuse käbiaastana, uuris töö autor, kas hea käbikandvusega kloon kulutab osa oma kasvuenergiast käbide kasvatamisele ja seeläbi kannatab kõrguse juurdekasv. Tulemustest selguski, et kõige parema aastase kõrguse juurdekasvuga olid kõige kehvema käbikandvusega kloonid.

Magistritöö hüpotees, et Võhmetu kuuseseemlas kasvavad kuusekloonid on erineva kasvukiiruse ja käbikandvusega ning esineb kloone, mis ei täida tootmisseemlale esitatud ülesandeid, leidis kinnitust. Magistritöö lõppeesmärk oli käbikandvuse ja kõrguse põhjal valida välja 20 perspektiivsemat klooni, mida RMK saab kasutada edasiseks paljundamiseks ja uue kuuseseemla rajamiseks Kullenga taimlas.

Valituks osutunud kloonid pärinevad erinevatest Eesti piirkondadest. See tõestas, et Lääne-Virumaa taimla on sobiv väga erineva päritoluga kuusekloonide kasvatamiseks.


Artikkel ilmus 09.07.2023 Maalehes.

Üraskite hävitatud kuusikud on kui säraküünlad – tule jaoks ei ole paremat rooga kui jalal kuivanud puu

30.06.2023 Maaleht

Praegusel põuaajal tuleb pea igapäevaselt teateid maastikupõlengute kohta Eesti eri paigus. Metsameeste hinnangul varitseb Eesti metsi aga reaalne suurpõlengute oht, kuna meil on väga palju kuivanud kuusikuid.

Kes on alla vaadanud Munamäe tornist, on kindlasti märganud kümnete hektarite kaupa kuivanud kuusikuid. Samasugust pilti võib näha kõikjal Eestis – üraskid on teinud kuuskedele 1:0 ja mets koosneb surnud kuivanud puudest. Eriti sage on selline vaatepilt looduskaitsealadel. Neil maastikel valitseb praegusel krõbekuival ajal ülisuur tuleoht.

„Üraskite hävitatud kuivad kuusikud on kui säraküünlad – tule jaoks ei ole paremat rooga kui jalal kuivanud puu,“ ütleb Ida-Virumaal Oonurme kandis metsasid majandav Gunnar Lepasaar. „Eesti on aga selliseid kohti täis ja eriti kehv on lugu kaitsealadel. Kui sellises kohas tuli lahti läheb, paisub see hiigelsuureks tulemölluks. Kuna looduskaitsealadel pole majandustegevus olnud lubatud, ei saa nendele metsadele tihtipeale ka kustutustöödeks mõistlikult ligi.“

Loe täpsemalt Maalehest.

Tänavuse metsainventuuri järgi on kaitse all juba kolmandik Eesti metsadest

28.06.2023 Maaleht

Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et Eestis on metsamaaga kaetud üle poole (2,33 mln ha) riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 31 protsendini. 2022. aasta raiemaht ulatus eksperdihinnangu järgi 11,4 miljoni m3-ni. Riigimetsas püsis raiemaht eelmise aasta tasemel.

Keskkonnaagentuuri 8. juunil avaldatud SMI andmete kohaselt on metsaga kaetud 51,3% Eesti pindalast. Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub üle 60% ning metsavaesemad Tartumaa ja Põlvamaa.

Loe täpsemalt Maalehest.

Puiduettevõtjad investeerisid miljoni, et Aafrikas bambust istutada

25.06.2023 Maaleht

Looduspõhiste süsinikkrediitide arendaja 1MT Nation OÜ kaasas Eesti investoritelt miljon eurot ja tipptasemel metsandusvaldkonna kompetentsi. Investorite hulgas on pikaaegse metsatööstuse kogemusega Margus Kohava ning puitpelletite tootja Warmeston OÜ.

Aafrikas kahjustunud maid taastav 1MT Nation OÜ on võtnud missiooniks taastada aastaks 2030 vähemalt 1 miljon hektarit maad, istutades segakultuurina kohalikke bambuseliike.

„Taastame maid ja istutame bambust vaid nendele maadele, mis on olnud metsastamata vähemalt viimased 10 aastat,“ selgitas ettevõtte kasvujuht Taivi Koitla. „Kontrollime seda nii satelliittehnoloogia kui ka kohapealse tiimi põhjaliku taustauuringu abil. Eesmärgiks on taastada just kahjustunud maid, mitte istutada bambust hiljuti mahavõetud metsa asemele või põllumaadele.“

Bambus seob tõhusalt süsinikku

Istutatud bambus kannab Koitla sõnul nii maade taastamise ja pinnase kvaliteedi parandamise eesmärki, aitab eemaldada atmosfäärist süsinikdioksiidi reostust, loob kohalikule maaomanikule lisatulu kui toetab ka kohalikke kogukondi. Ettevõte panustab olulise proportsiooni süsinikkrediitide müügist ka kohaliku (ehk konkreetse maakonna või küla, kuhu on bambuseid istutatud) eluolu parandamiseks.

Käesoleva aasta aprillikuus istutati esimesed 300 hektarit bambust Ugandas ning alanud on ettevalmistustööd 2000 hektarile bambuse istutamiseks Ugandas ning 1000 hektarile Keenias.

Bambus eelis süsinikusidujana on, et ta kasvab märkimisväärsemalt kiiremini kui keskmine puu. Mõned bambuse liigid kasvavad ligi meeter päevas.

„Meie fookuses on kohalikud bambuse liigid, mis sobituvad konkreetse piirkonna loodusliku keskkonnaga,“ rääkis Koitla. „Bambuse eelisteks lisaks kiirele kasvule ja kiirele taastumisele võib paljude muude seas mainida ka vastupidavust ja seda nii kahjurite kontekstis kui ka järeltöötluse kontekstis. Puudusi võrreldes puiduga kohe ei meenugi.“

Mandritevaheline töökorraldus

1MT Nation OÜ kaasasutaja ja tegevjuht Kristjan Raude on aastaid enne ettevõtte asutamist Aafrika kontinendil erinevates riikides tööalaseid kontakte loonud. Lisaks on neil kohapealne meeskond, kes kohalikke operatsioone juhib ja koosneb nii eestlasest COO-st Kaspar Jõgevast, kes enamus aastast elab Aafrikas, lisaks on kohapealne tiim operatsioonide – ja metsandusjuhist, GIS-eksperdist, bambuse eksperdist jne.

„Meie peakontor asub Tallinnas, aga allüksused nii Kampalas kui ka Nairobis ning lisaks veedab peakontori tiim enamus aja aastast kohapeal,“ ütleb Koitla. „Sobivate partnerite leidmine Aafrikas on pidev töö, maid analüüsitakse põhjalikult, päringuid tuleb nii otse meile kui ka pöördume ise sobivate piirkondade poole. Neid protsesse saab juhtida vaid kohapeal olles ja igapäevaselt suurt tööd tehes.“

1MT Nation OÜ kaasas juunikuus bambuse istanduste kiireks laienemiseks laiapõhjalist strateegilist kompetentsi ja miljon eurot suures mahus Eestist. Investorite hulka kuuluvad teiste hulgas ka pikaaegse metsatööstuse kogemusega ning Eesti Metsa – ja Puidutööstuse Liidu juht Margus Kohava ja puitpelletite tootja Warmeston OÜ. Kohava on üks investoritest läbi isikliku ettevõtte (Payles OÜ). Suurem investor on Warmeston.

„Bambus on kliimamuutuste leevendamiseks üks tõhusamaid looduspõhiseid tööriistu ning kuigi tänu kiirele kasvule on ka süsinikdioksiidi saaste atmosfäärist eemaldamine n-ö keskmisest metsast märkimisväärsest kiirem, on maa taastamine ja istanduste avamine investeerimismahukas tegevus ja seda enam on hea meel, et me esimeses faasis ei kaasanud mitte ainult strateegilisi ja valdkonnapõhise kompetentsiga investoreid, vaid investoreid suures mahus eeskätt Eestist,“ kommenteeris 1MT Nation OÜ tegevjuht Kristjan Raude. „See näitab, et eksperdid mõistavad meie äri tõsidust ja ka Eesti tegijad on hakanud tõsisemalt survestava kliimamuutuste olukorraga tegelema,“ lisas ta.

1MT Nationi tegevjuht Kristjan Raude. Foto: erakogu

Fookuses on kliima

Eesti Metsa – ja Puidutööstuse Liidu juht Margus Kohava kommenteeris partnerlust: „Kliimamuutusest tingitud tagajärjed mõjutavad kõiki olenemata geograafilisest asukohast ja olen jätkuvalt seisukohal, et metsanduse ja metsatööstuse tark ning läbimõeldud arendamine aitab meil kõige paremini kliimamuutustega võidelda. 1MT Nation OÜ taastab kahjustunud maid taasmetsastamisega ning saame selles protsessis ka oskusteabega tuge pakkuda.“

Kohava sõnul ei saa loodusesse investeerimist pausile panna ka keerulistes majandusoludes ning lisaks positiivsele mõjule kliima ja looduse kontekstis loob 1MT Nation OÜ tegevus ka sotsiaalselt tugevat mõju.

„Warmestoni vaatest on tegemist meie start-up portfelli investeeringuga, mis sobitub pelleti, kui samuti süsiniku emisioonide vähendamisesse panustava toote väärtuspakkumisega,“ lisas Warmeston OÜ tegevjuht Mait Kaup. Hoiame jätkusuutlikust fookuses ja selles vallas saame kindlasti 1MTN’iga kogemusi vahetada.“

Warmeston toodab eelkõige kestvuskaupu tootva Eesti metsa- ja puidutööstuse jääkidest puitpelleteid, mis efektiivsetes tööstuslikes sooja ja elektri koostootmisjaamades asendavad kivisöe kasutuse. Eelmisel aastal Warmestoni toodetud pelletid vältisid selliselt ligi 300 000 tonni kivisöe kaevandamise ja ligi 900 000 tonni CO2 emissioonid.

„1MT Nation OÜ astub oma tegevuses sammu edasi ja eemaldab atmosfäärist sinna paljustki inimtegevuse tulemusel varasemalt emiteeritud süsinikdioksiidi, salvestades selle pikaajaliselt uutes istandustes kiiresti kasvavasse biomassi,“ sõnas Kaup. „Partnerlus 1MT Nation OÜ-ga on meie jaoks loogiline samm. Toetame looduspõhiseid lahendusi, millel on reaalne positiivne mõju ja saame valdkonnapõhist kompetentsi vahetada ja vahendada,“ märkis Kaup.

1MT Nation OÜ (1MTN) on looduspõhiste ja kõrge kvaliteediga süsinikkrediitide arendaja (Carbon Dioxide Removal) Aafrikas, mille eesmärgiks on taastada kahjustunud maid istutades bambust, luues tuhandeid töökohti, toetada kohalikke kogukondi ning pakkudes ettevõtetele looduspõhiseid süsinikdioksiidi eemaldamise krediite. Ettevõtte asutajad on pikaaegne ettevõtja ning investor Kristjan Raude ja kliimaadvokaat Anete Garoza. 1MTN peakorter asub Tallinnas ning allüksused Kampalas ja Nairobis.


Lisainfo: www.1mtn.com

Artikkel ilmus 25.06.2023 Maalehes.

Kuuse-kooreüraski teine põlvkond on rünnakuks valmis

18.06.2023 Maaleht

Seireandmed näitavad, et sel aastal on oodata kuuse-kooreüraskite teist põlvkonda. Keskkonnaagentuur kutsub metsamajandajaid üles püünispuid langetama ja kahjustustest teada andma.

Viimasel paarikümnel aastal on kuuse-kooreüraskil reeglina arenenud aasta jooksul kaks põlvkonda – osa juunis koorunud mardikaid rajab haude juulis.

Massilise paljunemise korral on kuuse-kooreüraskid suutelised hukutama terveid metsamassiive, muutma sellega veerežiimi ja aineringet ökosüsteemis ning maastiku ilmet. Eesti Maaülikooli emeriitdotsent Kaljo Voolma selgitab õppelehes „Sinu mets“, et metsa kasutuse seisukohast tähendavad üraskikahjustused puitmaterjali ja selle kvaliteedi kadu, aga ka metsa mittepuiduliste väärtuste alanemist. Näiteks on mõjutatud metsa puhkemajanduslik ja muu kõrvlakasutus – kuivanud puude ohtlikkuse tõttu on juba suletud matkarajad mitmel pool Saksamaa rahvusparkides.

Loe täpsemalt Maalehest.

MTÜ EESTI METSASELTS

Toompuiestee 24
10149 Tallinn
metsaselts@metsaselts.ee
fb.com/metsainfo

Toetajad