Author: Metsaselts

Mööblitootja: Eesti puidu hind on ilmselt Euroopa, aga võib-olla ka maailma kõrgeim

15.06.2023 Ärileht

Puidu hinna tõusu taga on ühelt poolt Venemaalt ja Valgevenest impordi lõpetamine, teisalt raiepiirangud ja mahtude vähendamine.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Margus Kohava sõnul näitab statistika täna seda, mille eest puidutööstused juba eelmisel suvel hoiatasid: meie tööstused kaotavad rahvusvahelist konkurentsivõimet. See seab löögi alla Eesti ühe peamise ekspordisektori, mis annab tööd 56 000 inimesele. Seejuures asuvad need töökohad peamiselt maapiirkondades. Kohava nentis, et olukord on keeruline igal pool ja turud languses, sest tarbimine ja elamuehitus väheneb terves läänemaailmas, sh Skandinaavias.

Loe täpsemalt Ärilehest.

Suvi käes, aga puud raagus. Kes pani lehed nahka?

11.06.2023 Maaleht

Mööda suvist Eestimaad ringi tuuritades jääb silma, et nii mõneski kohas, kus peaks lokkama lopsakas lehtpuumets, on püsti vaid rootsud. Eriti sagedasti näeb seda praegu Lõuna-Eestis. Süüdi selles on väike roheline liblikaröövik.

Metsakahjurid mõjutavad otseselt metsas puude tervislikku seisundit. Sel kevadel on mitmel pool näha kaskedel võrade hõrenemist ja lehtede kadumist. Kahjustuse tõenäoline põhjustaja on metsa-külmavaksik (Operophtera fagata).

Loe täpsemalt Maalehest.

Maailmaparandajate plaanid saavad ulmest reaalsuseks uuringutoetuste abil

10.06.2023 Maaleht

Seeneproteiinid, nanomaterjalid ja biostimulaatorid – Eesti ettevõtted arendavad maailmatasemel tehnoloogiaid. Oluliseks toormaterjaliks on puit, mida vääridades saab seente abil raketikütust teha.

Eestis on uute tehnoloogiate vallas küpsemas projekte puidukeemias, meditsiinis, droonide arenduses, agronoomia digitaliseerimises, tulevikutoidus, väetiste tootmises, uut tüüpi elektrolüüserite ehitamises.

„Meil on 14 uut ja unikaalset arendusprojekti – näiteks eAgronom arendab satelliitidel põhinevat automatiseeritud platvormi süsinikukrediidi mõõtmiseks, BioCC arendab muldade mikrobioomi parandamiseks mikroobseid biostimulaatoreid, UP-Catalyst teeb CO2-st süsiniknanomaterjale,“ loetles EASi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas.

Loe täpsemalt Maalehest.

Teadlased seavad emapuu teooria kahtluse alla

13.11.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Senini puudub teaduslik alus nn emapuu teooriale, mis kinnitaks toitainete kandumist läbi seenjuure vanadelt noortele puudele, selgub hiljutisest ülevaateartiklist. Nimetatud teooriat ei kinnita ka metsas silmaga nähtav puude loodusliku uuenemise kulg.

Viimastel aastatel levib maailmas nn emapuu teooria, mille kohaselt edastavad suuremad puud väiksematele ühise seenjuure ehk mükoriisa võrgustiku (i.k. common mycorrhizal network, CMN) kaudu süsinikku ja lämmastikku, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.

Rühm erinevate Euroopa ülikoolide teadlasi Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolis töötava Nils Henrikssoni juhtimisel leiab, et emapuu teooria ei pea paika, kuna seda pole teaduslikult piisavalt tõestatud. Samuti on looduses tavapärane väikeste puude kesine kasv suuremate puude läheduses, mis räägib emapuu teooriale risti vastu.

Happeline ja toitainetevaene liivmuld sobib meie metsapuudest peamiselt männile. Vanade puude all kasvab vaid kidur alustaimestik. Vana metsa piirist otse ning vasakul kasvavad jõudsalt erineva vanusega noored männikud, mis tekkisid pärast lageraiet. Foto: Jürgen Aosaar

Üldise ökoloogilise teadmise kohaselt toimub metsas puude vahel pidev konkurents, mille käigus võistlevad organismid omavahel valguse, mulla toitainete ja vee pärast. Konkurentsis alla jäävad puud surevad ja nii jääbki metsa vananedes puude hulk seal üha väiksemaks. Samuti on üldteada, et puu juured ja seeneniidistik moodustuvad mükoriisa, mis aitab puul hankida mullast toitaineid ning vastutasuks varustab puu seent süsinikuga.

Emapuu teooria kohaselt annavad suuremad ja vanemad puud väikestele puudele läbi neid ühendava mükoriisa süsinikku ja lämmastiku. See peaks soosima oma elutee alguses olevate puukeste ellujäämist ja kasvu. Siiski leiab Henriksson oma kaaslastega, et teooriat kinnitavaid teadustulemusi napib.

Vastavate teadusuuringute tegemist takistavad mitmed metoodilised keerukused. On küll selgeks tehtud, et mingi kogus süsinikku ja lämmastikku võib ühelt puult teisele kanduda, kuid samas pole selge, kuidas see täpselt sinna jõuab, kuna lisaks mükoriisa vahendusele on selleks muidki viise. Pealegi on taimede vahel liikuvad süsiniku ja lämmastiku kogused väga väikesed ja seega panus puude elutegevusse tühine. Lisaks möönab Henriksson koos kolleegidega, et seene jaoks ei ole toitainete vahendaja roll kuidagi kasulik.

Joonis. Vana männiku servas suurte puude juurestiku mõjupiirkonnas ei kasva peaaegu ühtegi noort puud. Kauguse suurenemisega vanast metsast paraneb noorte mändide kasv silmnähtavalt. Foto: Jürgen Aosaar

Lisaks keerukatele teadusuuringutele leidub emapuu teooria kontrollimiseks lihtsam viis. Tuleb vaid minna metsa ja vaadelda suurte puude all kasvavate väiksemate puude käekäiku. Kui emapuu teooria oleks tõene, võiks ju suurte puude läheduses olla väikeste puude arv suur ja nende kasv lopsakas, kuid looduses näeme enamasti vastupidist.

Tavapärane on vaatepilt, kus just suurte puude ümbruses kasvab noori puid vähem kui vanast puust kaugemal. Samuti kasvavad noored puud ja muu taimestik suure puu läheduses sageli kiduramalt. Samasugune pilt avaneb vana metsa servas, kus noorte puudeta ala võib olla mitu meetrit. Suuremate puude all on noorte puude ehk metsauuenduse kasvamasaamine üks metsakasvatajate suuremaid väljakutseid.


Artikkel avaldati ajakirjas New Phytologist.

Artikkel ilmus 13.11.2023 Novaatoris.

Tunnuspildil on kujutatud, kuidas viljakast mullat hoolimata kasvab noori kaski vana puu juurestiku piirkonnas väga vähe. Puust kaugemalt rõõmustab silma tihe heleroheline noor kaasik. Foto: Jürgen Aosaar

Masin näeb mäda puud silmast paremini

26.10.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Mädanik ei pruugi lihtsalt puud vaadates silma hakata. Tüves peituvat seenhaigust aitab avastada helitomograaf.

Puu visuaalsel hindamisel võib mädanik jääda tuvastatama, kuna välised tunnused on tihti raskesti märgatavad või puuduvad. Eesti Maaülikooli metsateadlased leidsid Toomas Tarmu eestvedamisel avaldatud uuringus, et helitomograafiga saab mädanikuga puud tuvastada, kui mädanik on tekitanud puidus piisavad struktuurilised muutused. Paraku ei võimalda helitomograaf avastada varajases arengufaasis olevat mädanikku, kuna puu sisemine struktuur pole muutunud.

Tarmu ja tema kolleegid viisid uuringu läbi enam kui 70aastastes viljakal mullal kasvavates majandatud kuusikutes, kus vaadeldi 50 puud. Uuringualadeks valiti kaks ulatusliku põdrakahjustuse tõttu sanitaarlageraiesse määratud puistut.

Terve puu tomogramm erineb oluliselt mädanikuga puu vastavast pildist. Foto: Toomas Tarmu
Väliselt terve puu sisemus peidab ulatuslikku mädanikku, mida tomogramm ka selgelt näitab. Autor: Toomas Tarmu

Võrreldi kolme asja

Uuring koosnes kolmest etapist, mille käigus hinnati mädaniku esinemist samades puudes. Esmalt hindasid maaülikooli metsateadlased mädaniku olemasolu puudes mädaniku välisindikaatorite põhjal – vaigujooks tüvel, tüvelõhed, seente viljakehad jne.

Teise sammuna kontrollisid nad eelnevalt hinnatud puid PiCUS 3 helitomograafiga. Tomograafiga mõõtmised tehti 30 sentimeetri kõrguselt maapinnast, kuna see oli ligikaudne lõiketase tulevases raies.

Viimases etapis hindasid Tarmu ja tema kaastöötajad mädaniku levikut puude kändudelt. See võimaldas võrrelda kändudelt avanenud pilti helitomograafi tulemustega.

Viiekümnest puust tunnistasid uurijad visuaalsel vaatlusel terveks 23, ülejäänutel leidsid nad erinevaid kahjustusi. Helitomograafi uuring tunnistas terveks 38 puud, kändude vaatlusel selgus aga, et mädanikuta puid oli vaid 26.

Statistiliste testide alusel leidsid Tarmu ja tema kolleegid, et tomogrammi alusel tugevalt mädaks hinnatud proovipuu ja tugevalt lagunenud proovipuu kännu vahel on usaldusväärne seos. Kuid statistilist seost ei ilmnenud mädaniku visuaalse hindamise ja kännult hindamise vahel. Samuti ei suuda tomograaf tuvastada varajases staadiumis olevat mädanikku.

Helitomograaf on seade, mis võimaldab tüves olevat mädanikku tuvastada ilma puud olulisel määral kahjustamata. Puu ümber kinnitatakse sensorid, mis võtavad vastu elektroonilise haamri tekitatud helilaineid. Seade hindab igast mõõtepunktist tekitatud helilainete jõudmise aega läbi tüve kõikidesse järgnevatesse mõõtmispunktidesse.

Neli katses osalenud puud. Foto: Toomas Tarmu

Välimus on petlik

Tulemus ehk tomogramm saadakse heli läbivusaja mõõtmisel, mis oleneb puidus olevatest takistusest ja sisemise struktuuri iseärasuste tekitatud muutustest. Saadud pildi abil saab hinnata puus oleva mädaniku või õõnsuse ulatust.

Uurimuse esiautor Toomas Tarmu nendib, et välisel vaatlusel võivad kasvavad kuused tunduda igati terved, kuid sageli võivad ka sellised puud olla juba seenhaigustest kahjustatud. Samas aga põdrakahjustusest tugevalt räsitud puud olla mädanikust puutumata.

Helitomograaf kuusetüvel tööasendis. Autor: Toomas Tarmu

„Tomograaf on küll hea tööriist, kuid alles arengu algusfaasis olevat mädanikku hästi ei tuvasta, kuna mädanik pole oluliselt muutnud puidu füüsikalisi omadusi,“ tõdeb Tarmu. „Uuringuid tomograafi rakendamiseks jätkame kindlasti,“ lisab ta.

Peamine kuusikuid kahjustav seenpatogeen nii meil kui mujal Euroopas on juurepess (Heterobasidion sp.). Nagu nimigi ütleb, nakatab juurepess puud juurte kaudu ning aastate jooksul levib mööda tüve ülespoole. Kogenud silmal on juurepessu kahjustust kännult küllalt lihtne tuvastada, kuna seen muudab puidu värvi äratuntavalt tumedamaks.

Katseala pärast sanitaarraiet, mis võimaldas kontrollida mädanikku kändude järgi. Foto: Toomas Tarmu

Uurimus ilmus ajakirjas Forests. Uurimust rahastasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikool.

Artikkel ilmus 26.10.2023 Maalehes.

Tunnuspildi autor on Toomas Tarmu.

Mädanik vähendab kasvavas puus süsiniku kogust

25.10.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Kasvavas puus arenev mädanik vähendab puidu tihedust, mis kahandab omakorda seotud süsiniku hulka. Samas suureneb mädaniku arenedes puidu lämmastiku sisaldus.

Mädaniku algstaadiumis, mil kõdunemisprotsessist annab tunnistust vaid muutunud puidu värvus, on taoline puit umbes sama tihe kui terve puit. Kaugelearenenud mädanikuga puidu tihedus on vaid muutunud värvusega puidust ligikaudu 25–40 protsenti madalam. Vastupidiselt süsinikule hakkab lämmastiku sisaldus koos mädaniku arenguga puidus aga hoopis tõusma, leidsid Läti riikliku metsauurimisinstituudi Silava teadlased Jānis Liepinši juhitud uuringus.

Läti metsateadlaste uuring annab uusi teadmisi mädaniku mõjust Eestiski tavaliste lehtpuude puidu tihedusele ning nende süsiniku ja lämmastiku sisaldusele, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.

Liepinš uuris oma kaastöötajatega erineva viljakuse ja niiskusega muldadel kasvavaid küpseid ja üleseisnud lehtpuupuistusid. Uuritud kaasikute, haavikute, sanglepikute ja hall-lepikutevanus varieerus puuliigiti, sõltudes iga liigi bioloogilisest elueast. Nii jäi uurimusse kaasatud kaasikute, haavikute ja sanglepikute ligikaudne vanus vahemikku 65–120 ning hall-lepikutes 37–70 aastat.

Sage pilt vanemates haavikutes. Metsaelustiku seisukohast väärtusliku, kuid puiduomadustele laastavalt mõjuva seene – haavataeliku – viljakehad haava tüvel ja seene elutegevuse tagajärg puidus. Foto: Jürgen Aosaar

Maapinnal lebavas puidus suureneb lämmastiku sisaldus lagundavate seente ja bakterite elutegevuse tagajärjel, kes ammutavad lisanduva lämmastiku mullast. Kasvavates puudes puudub mädanikukoldel mullaga otsene kokkupuude. Liepinš ja kaasautorid möönsid, et lämmastiku sisalduse kasvu põhjused kasvava puu puidus vajavad veel selgitamist.

Metsast lõigatud puidu edasise töötlemise seisukohast on oluline selle kvaliteet. Majandusmetsades tekitab mädanik puudes seetõttu majanduskahju. Mädaniku kahjustatud puit on madalama väärtusega ja sobib enamasti vaid kütteks. Nii jääb metsaomanikul saamata otsene rahaline tulu ja ühiskonnal kvaliteetne tooraine puittoodete valmistamiseks. Lisaks eritub kõduprotsessi käigus puudest süsinikku juba nende kasvu ajal, mis võib vähendada metsaökosüsteemi süsinikusidumise võimet.

Välisel vaatlusel ei pruugi mädaniku olemasolu puutüves märgata. Uuritavates puistutes valisid Läti metsauurijad resistograafiga puurimise abil välja puud, mille puidus ilmnesid juba mädaniku tundemärgid. Tüvelt lõigatud ketastelt eraldasid nad puidu omaduste uurimiseks väiksemad katsekehad ja jagasid mädaniku arengufaasi põhjal kaheks – muutunud värvusega või juba selgelt väljakujunenud mädanikuga katsekehadeks.

Uudsed andmed on olulised kasvava metsa biomassi ja selles sisalduva süsiniku koguse täpsemaks hindamiseks. Paraku napib praeguse ajani andmeid, mis võimaldaks arvestada puude biomassi ja sellesse seotud süsiniku koguse hindamisel mädaniku mõjuga. See võib aga viia puudes oleva süsiniku tagavara ülehinnanguni.


Uuring ilmus ajakirjas Silva Fennica.

Artikkel ilmus 25.10.2023 Novaatoris.

Tunnuspildil on kujutatud, kuidas väliselt tervete sanglepa nottide otstest paistab selgelt mädaniku levik. Sellise puidu majanduslik väärtus peitub peamiselt tubade soojakskütmises. Foto autor on Jürgen Aosaar.

Üha soojenevatel ilmadel on metsade kasvule ootamatu mõju

27.09.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Viimastel kümnenditel on taimede kasvuperiood Eestis tublisti pikenenud. Üha vähem esineb väga külmi ning rohkem väga sooje päevi. Pikem aastane kasvuaeg mõjutab metsade kasvu mitmeti.

Viimaste aastakümnete vältel on üha tõusnud selliste päevade hulk, mil päevane õhutemperatuur ei lange alla 5 °C ja 10 °C piiri, tõdevad Eesti Maaülikooli metsateadlased doktorant Joonas Kollo esiautorluses avaldatud töös. Kuigi aastate lõikes esineb kasvuperioodi pikkuse küllalt suur kõikumine, näitab pikaajaline trend soojema perioodi selget pikenemist. Keskmiselt on selliseid päevi vastavalt 204 ja 164.

Alates 1955. aastast on päevade hulk, mil õhutemperatuur jäi püsivalt üle 5° ja 10°, suurenenud paar-kolm nädalat, täpsemalt vastavalt 15 ja 18 päeva võrra. Samas näitavad mõõtmistulemused, et just viimase kümnendi jooksul on kevad hakanud taas saabuma veidi hiljem ning kasvuhooaeg pikeneb soojema sügise arvelt.

Ilmajaam Järvselja jahilossi juures. Foto: Ahto Kangur

Üha vähem esineb aastas päevi, mil õhutemperatuur langeb alla 20 külmakraadi ning enam päevi, mil see tõuseb üle 25 soojakraadi. Kui 1955. aastal oli külmi päevi kaheksa, siis 2020. aastal vaid kolm. Samuti pole kangeid külmakraade esinenud viimasel paarikümnel sügisel ning need on jäänud üha harvemaks ka kevaditi.

2018. aastal tugeva kuumalaine ajal jõudis äärmiselt soojade päevade arv rekordilisele tasemele. Registreeriti enam kui 40 päeva, mil maksimaalne päevane temperatuur ületas 25° piiri. Selline temperatuur mõjutab negatiivselt puudes toimuvaid protsesse, sealhulgas fotosünteesi, ning ilmselt ei tunne end mugavalt ka suur osa põhjamaa inimesi.

Kui kogu planeedi keskmine õhutemperatuur on tõusnud ligikaudu 1,0°, siis Eestis on sama näitaja 1,0–1,7°. Pikem aastane kasvuaeg mõjutab metsade kasvu mitmeti. Ühelt poolt soosivad kevadised kõrgemad temperatuurid pungade puhkemist, õitsemist ning puude kasvu, tõstes seeläbi metsade produktsiooni ja süsiniku sidumist. Kuid samas võivad taimede varasema kevadise edenemise ära nullida suvised kõrged temperatuurid ning pikemad külmavabad perioodid, mis võivad suurendada süsiniku eraldumist metsaökosüsteemist.

SMEARi (Station for Measuring Ecosystem-Atmosphere Relations) mõõtejaamas on maapinnast 2 m kõrgusel temperatuurimõõtja. Foto: Steffen Noe

Kollo ja kaastöötajate uurimus põhineb aastatel 1995–2020 Eesti Maaülikoolile kuuluvas Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas mõõdetud ilmaandmetel, alates 2014. aastast kasutati SMEAR Estonia kompleksseirejaama andmeid. Järvselja asub Tartu maakonnas Peipsi järve läheduses. Sealne aastane keskmine õhutemperatuur jääb vahemikku 4–6°, sademeid jagub aasta peale 500–750 millimeetrit, millest 40–80 mm sajab maha lumena.

Uuringu temeperatuurigraafikud. Allikas: Kollo et al. 2023

Uuring ilmus ajakirjas Boreal Environment Research.

Uurimust rahastasid: ilmajaama andmete kogumist ja hilisemat töötlemist on toetanud SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond. Andmeanalüüsi ja uurimust on rahastanud Euroopa Liit Horizon 2020 grant 689443 projekt iCUPE (Integrative and Comprehensive Understanding on Polar Environments, ERA-PLANET), Eesti Keskkonnaministeeriumi grandid (P180021, P180274, P200196), Eesti teadustaristu teekaardi projekt Eesti Keskkonnaobservatoorium (3.2.0304.11‐0395), Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK 3-2.8/6574), Eesti Teadusagentuuri projekt PRG1674 ning Eesti Maaülikooli projekt P200189MIMP.

Artikkel ilmus 27.09.2023 Maalehes.

Tunnuspildil on kujutatud SMEARi (Station for Measuring Ecosystem-Atmosphere Relations) mõõtejaama, millel on temperatuuriandurid masti küljes 30-50-70-90-110 m kõrgusel. Foto autor on Steffen Noe.

Biostimulant päästab mände kärsaka käest

26.09.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Rootsi erinevates piirkondades läbiviidud katsed kinnitasid biostimulandi kerget positiivset mõju mändide, kuuskede ja kaskede ellujäämusele ja kasvule.

Arginiin-fosfaat (AP) on aminohappel arginiin põhinev biostimulant, mida lisatakse taimede istutamise ajal mulda. AP eesmärk on toetada noori puid lämmastikuga, et parandada nende ellujäämust ja kasvukiirust. Rootsi metsateadlase Bodil Häggströmi juhitud teadlasrühm leidis, et AP mõju istutatud mändide, kuuskede ja kaskede kasvule ning ellujäämusele ehk säilivusele, oli piirkonniti erinev, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.

Ühes regioonis kasvavate sama puuliigiga rajatud metsakultuuride võrdlus näitas samas, et arginiin-fosfaadi lisamine mõjus puude kasvule positiivselt. Enamasti jäi selle mõju siiski tagasihoidlikuks. Piirkondlikud erinevused noorte puude ellujäämuses ja kasvus tulenesid pigem kasvukoha eripäradest.

Arginiin-fosfaadi lisamine mulda soodustab puudel juurestiku arengut. See on eriti oluline just noorte puude istutamise puhul, kuna suurem juurestik suudab taime vee ja toitainetega paremini varustada. Heas seisus taim suudab aga toota rohkem looduslikke kaitseaineid, et kaitsta end putukate vastu.

Männikärsakad on Eestiski tavalised noorte okaspuude peamised putukkahjurid, närides tüvede ümbert õhukest koort, mis sageli lõpeb puu surmaga. Võrreldes teiste uuringusse kaasatud piirkondadega sobib soojema kliimaga Lõuna-Rootsi männikärsakatele elamiseks väga hästi. Seetõttu esines just seal regioonis mändidel tugev männikärsaka kahjustus. Olulise tulemusena said Häggström ja tema kolleegid teada, et sarnase ulatusega kärsakakahjustuse korral jäi rohkem ellu neid puukesi, mille kasvu toetas arginiin-fosfaat.

Biostimulandi mõju hindamiseks puude kasvule rajasid Häggström ja tema kolleegid Lõuna-, Kirde- ja Loode-Rootsis kuuse, männi ja kase metsakultuurid. Istutusmaterjalina kasutasid nad suletud juurekavaga puid ehk potitaimi, mida pannakse mulda istutustoruga. Pooltele kultuuridele lisati istutamise ajal AP-d, pooltele mitte. Puude säilivust, kõrguse- ja juurekaela jämeduskasvu hindas töörühm kaks aastat peale istutamist.

Istutustoruga kuuse potitaime istutamine kevadises metsas. Autor/allikas: Jürgen Aosaar

Puukoolidest metsa istutatud noored puud pannakse raskesse olukorda. Kuna puude juurestikel võtab aega, et mullast toitaineid ja vett omastama hakata, on taim peale istutamist põuatundlik. Samuti on nõrk noorte puude loomulik kaitsemehhanism, mis teeb nad tundlikuks männikärsaka kahjustusele.

Põhjamaades piirab toitainetest taimede kasvu peamiselt lämmastik. Enne istutamist mulda lisatud biostimulant arginiin-fosfaat laguneb aeglaselt, toetades puu kasvu lämmastikuga pikema aja jooksul. Uuringud näitavad, et AP kasutamisel suureneb puude peente juurte mass ja juurte koloniseerimine seenjuure ehk mükoriisaga.

Artikli avaldanud uurimisrühma kuulus ka Eesti Maaülikooli metsakasvatuse nooremprofessor Reimo Lutter. Tema sõnul on arginiin-fosfaadi lisamine mulda üks võimalus suurendada metsa uuendamise edukust. “Iga metsaomaniku soov on oma istutatud noore metsa edukas kasvamaminek. Samuti on see kasulik kliimale, kuna aitab suurendada puude süsinikusidumist ja taastada kiiremini ökosüsteemi positiivset süsinikubilanssi. Biostimulant on Põhjamaades innovaatiline viis puude kasvu turgutamiseks, mida Eestis seni kasutatud pole,” sõnas Lutter

Eesti metsades on väetamine keelatud. Nooremprofessor rõhutas, et AP puhul ei ole tegemist metsa väetamisega. “Ei tohi segamini ajada biostimulante ja väetisi. Biostimulandi eesmärk on parandada puudel toitainete omastamist, mille käigus kasutatakse efektiivsemalt olemasolevat mullaviljakust. Väetise eesmärk on parandada mullaviljakust. AP kasutusnorm on väga väike, vaid 100–200 g lämmastikku hektari kohta,” sõnas Lutter.

Nooremprofessori eestvedamisel on ka Eestis käivitatud sarnased uuringud, kuid nende tulemusi peab veel mõnda aega ootama.

Uuring ilmus ajakirjas Silva Fennica.

Ülevalt alla näitavad tulpdiagrammid puude säilivust protsentides, puude kõrguskasvu ning juurekaela jämeduskasvu. Autor/allikas: Häggström jt

Ülevalt alla näitavad tulpdiagrammid puude säilivust protsentides, puude kõrguskasvu ning juurekaela jämeduskasvu. Valge tulp iseloomustab puude näitajaid, millele istutamise eel AP-d ei lisatud, sinine tulp puid, millele AP-d lisati. Tähed tulpade tippudes näitavad mõõdetud tunnuste statistilist erinevust. Sama täht kahe tulba tipus tähendab, et mõõdetud tunnused ei erine statistiliselt usaldusväärselt, erinevad tähed aga tähistavad mõõdetud tunnuste vahelist statistiliselt usaldusväärset erinevust.


Artikkel ilmus 26.09.2023 Novaatoris.

Tunnuspildi autor/allikas: Arevo.se

Põuaga tulevad paremini toime männi ja kuuse segametsad

31.08.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Kliimamuutus toob kaasa põudade sagenemise ja tugevnemise, üha karmimad põuad võivad aga liiga teha meil ja Euroopas enim levinud ja metsanduslikult olulisimatele okaspuuliikidele – harilikule männile ja harilikule kuusele.

Euroopa metsateadlaste rühm Jorge Aldea juhtimisel hindas kuusikute, männikute ning nende puuliikide segametsade kasvu, vastupidavust ja taastumist pärast põuda.

Kuusk on põua suhtes männist tundlikum

Aldea ja tema kaastöötajad said teada, et kuusel on võrreldes männiga põua suhtes nõrgem vastupanuvõime ning pikem taastumisaeg.

Mõlema puuliigi puhul ilmnes, et puude kasvu taastumisperiood oli pikem vanemate puude ning intensiivsema põua korral. Võrreldes kuuse ja männi puhtpuistutega suudavad põuastes tingimustes paremini hakkama saada kuuse ja männi segapuistud. Aldea oma kolleegidega võrdles erinevates klimaatilistes tingimustes kasvavaid metsi. Nähtus, et puude põuast taastumine võttis põhja pool paiknevates metsades kauem aega kui lõunapoolsetes.

Oma uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasid Jorge Aldea ja tema kolleegid puude aastarõngaste laiuste mõõtmise põhjal saadud andmeid, arvestades seejuures puude kasvutingimusi, puistu koosseisu ning vanust. Uuriti 22 katseala, mis paiknesid kümnes riigis Skandinaaviast kuni Kesk-Euroopani. Iga katseala koosnes puhtkuusikust, puhtmännikust ja männi-kuuse segametsast, mis paiknesid ligistikku ning kasvasid sarnastes tingimustes.

Kaks katseala paiknesid Eestis Järvseljal, uurimuse läbiviinud teadlasrühma kuulus ka Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professor Marek Metslaid. Selline katsealade valik võimaldab saada teadmisi suurema ja klimaatiliselt eriilmelisema piirkonna kohta.

Noor puhtmännik toitainevaesel liivmullal. Sellised tingimused sobivad männile suurepäraselt, teistele puuliikidele aga mitte. Foto: Jürgen Aosaar/erakogu

Teadlaste abiga metsad põuakindlamaks

Segapuistute suuremat vastupanuvõimet põuale saab seletada mitmeti. On ju üldteada, et kuuse juurestik on pinnapealsem ning männi juured tungivad sügavamale mulda. Seega ammutavad need puuliigid ressursse, sealhulgas vett, mullast erinevatelt sügavustelt.

Samas näitab Maaülikooli metsateadlase Reimo Lutteri juhtimisel avaldatud uuring, et võrreldes puhtpuistuga kasvatavad segapuistus kuuse- ja männipuud oma juurestikke märkimisväärselt laiemaks. See võimaldab puudel hankida vett suuremalt pindalalt.

Välismaisest uuringust selgub, et tänu sügavamale ulatuvatele juurtele toimivad männipuud pumpadena, mis toovad sügavamatest mullakihtidest vett ülespoole, muutes selle kättesaadavaks teistele taimedele.

Põuana tunneme ilmastikunähtust, mil kuiv ja kuum ilm kestab pikemat aega. Selline olukord ei võimalda puudel rahuldada oma veevajadust. Ökoloogialeksikon defineerib põuda kui pikka sademeteta ajavahemikku või erakordselt kõrget õhutemperatuuri ja väikest õhuniiskust piirkonnas, kus harilikult on sademeid rohkem.

Sellised ilmastikutingimused nõrgestavad ja viivad hukule puid kogu Euroopas, see kahandab metsade süsiniku sidumise võimet ning teiste ökosüsteemiteenuste pakkumist.

Uurimused näitavad, et äärmuslike kliimanähtustega toimetulek sõltub puude suurusest ja konkurentsi tugevusest teiste puudega. Samuti on teada, et puu toimetulek põuaga sõltub sellest, mis liiki puud tema ümber kasvavad. Seega aitavad sarnased uuringud selgitada, milliste puuliikide koos kasvatamine aitaks parandada metsade põuakindlust.


Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Ecology.

Artikkel ilmus 31.08.2023 Maalehes.

Tunnuspildi autor on Jürgen Aosaar.

Mullaseente elurikkus taastub kuusikutes-männikutes lageraie järel kiiresti

30.08.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Kuusikute ja männikute mullaseente liigiline struktuur muutus peale lageraiet märgatavalt, kuid juba ühe aasta pärast oli seente liigiline koosseis raiele eelnevaga sarnane, osutab hiljutine uuring. Mullaseente liigirikkuse taastumist aitab täiendavalt kiirendada noorte puude istutamine.

Lageraiega kaasnevad järsud muutused metsaökosüsteemi toimimises, sealhulgas mullaelustikus. Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ning Münchenis asuva Helmholzi keskuse teadlased Elisabeth Rähni eestvõttel uurisid lageraie mõju kuusikute ja männikute mullas elavatele seentele. Oodatult ilmnesid lageraie järgselt kiired muutused seente kooslustes, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.

Ent juba aasta möödudes sarnanesid raiesmiku mullaseente kooslused raiele eelnevaga, erinedes oluliselt koheselt lageraie järgsetest kooslustest. Kuusikute mullas elavate puudega seenjuurt moodustavate liikide ehk ektomükoriisa liigirikkus ei muutunud oluliselt aasta peale raiet, ent nende suhteline rohkus langes.

Rähn ja tema kolleegid hindasid ka metsauuendamise viisi mõju mullaseentele. Kõikidele kuuse raiesmikele istutati noored kuused, männi raiesmikest pooltele istutati noored männid ning ülejäänud aladele tehti männikülv. Ektomükoriisa taastumine oli kiirem ning ellujäämus suurem aladel, kus peale raiet istutati männikultuur. Peale istutamist algab noortel puudel koheselt fotosüntees, mis aitab mullas elavaid seeni süsinikuga varustada. Külvi puhul võtab aga puutaimede kasvamine ja nendega seotud mullaseente taastumine pikemalt aega.

Tasub teada, et meie armastatud söögiseened – puravikud, kukeseened ja riisikad, kuuluvad ektomükoriisa liikide hulka. Samas leiab hinnatud söögiseeni ka lagundajate seast, nagu näiteks austerservik ning vääveltorik.

Varasemalt on teadlased leidnud, et Põhja-Euroopa metsades on just harilik kuusk ja harilik mänd mullaseente elurikkuse seisukohast üliolulised. Seega aitab raie järgselt nende puuliikide kiire kultiveerimine, looduslikult kasvama hakanud noorte puude säilitamine ja nende tekkele kaasaaitamine mullaseente elustikku toetada.

Metsakultiveerimise paremaks õnnestumiseks mineraliseeritakse sageli maapinda, ehk nagu kõnekeeles öeldakse – tehakse maapinna ettevalmistus. See tagab noortele istutatud puudele paremad valgus- ja niiskustingimused ning toitainete kättesaadavuse, mis annab istutatud puudele kasvueelise konkureerivate rohttaimede ees. Samuti soodustab mineraliseerimine ka loodusliku uuenduse teket.

Osadel uuritud aladel tehti enne puude istutamist maapinna ettevalmistus, osadel aladel jäeti see tegemata. Selgus, et kuusikutes, kuid mitte männikutes, langes maapinna mineraliseerimise tagajärjel lagunevast orgaanilisest ainest toituvate ehk saprotroofsete seente rohkus. Mineraliseerimine vähendab paratamatult sellele seenerühmale vajalikku toidubaasi. Teisi seenerühmi kuusikutes ja männikutes maapinna ettevalmistus aga ei mõjutanud.

Mullaseente taastumisele aitavad kaasa raiesmikku ümbritsevad metsad, kasvama jäetud seemne- ja säilikpuud ning ilmselt ka mullas peituv seeneoste varu. Kõiki nimetatud tegureid toetab Eestis levinud suhteliselt väike lageraielangi suurus. Keskmine langi suurus on praegu 1,6 hektarit, jäädes enamasti vahemikku 0,4–3,0 hektarit.

Peale raiet muutunud valgustingimustes saavad eluõiguse taimeliigid, mis vana metsa all kasvada ei suutnud. Lisandunud taimeliigid pakuvad elupaiku uutele mullaseente liikidele ning istutatud puutaimed aitavad seente ellujäämist ja liigirikkust säilitada.

Kuigi seente liigirikkus oma koosseisus muutub, näitab Elisabeth Rähni esiautorluses avaldatud uuring kiiret seentekoosluste taastumist eranditult kõigi uuritud seenegruppide puhul. Erinevalt varasematest uuringutest, kus on leitud, et mullaseente koosluste taastumine võib võtta viis või koguni 90 aastat, näitab käesolev uuring, et mullaseenestiku taastumine võib olla oluliselt kiirem, kui seni arvatud. Maaülikooli metsapatoloogia töörühma juhi professor Rein Drenkhani sõnul on erinevate majandamisvõtete mõju hindamiseks elurikkusele metsakooslustes vaja jätku-uuringuid.

Uuringus hõlmatud katsealade paiknemine. Autor/allikas: Rähn jt

Mullaseente elurikkuse selgitamiseks uuris Rähn oma kolleegidega erinevatesse rühmadesse kuuluvate seente kooslusi: saprotroofe, ektomükoriisat, patogeensed seeni, pärmseeni ja kõiki teisi seeni koos. Üheskoos kogusid nad proove mitmesuguste muldadega metsadest, esindatud olid nii salu-, palu- kui ka laanemetsade kasvukohatüübid.

Kokku hõlmas uuring 100 katseala, mis jagunesid võrdselt mõlema puuliigi vahel. Igal alal korjas töörühm analüüsimaterjali raiesmikelt ning võrdluseks ökoloogiliselt ja vanuseliselt sarnastelt naabruses paiknevatest raiumata metsadest. Proovid koguti katsealadelt kohe raie järel ja üks aasta peale raiet- ning sarnases võrdses mahus ja ajal ka kontrollaladelt.


Uuring ilmus ajakirjas Forest Ecology and Management.

Artikkel ilmus 30.08.2023 Novaatoris.

Tunnuspildi autor on Jürgen Aosaar.

MTÜ EESTI METSASELTS

Toompuiestee 24
10149 Tallinn
metsaselts@metsaselts.ee
fb.com/metsainfo

Toetajad