Author: Metsaselts

09.07.2023 Maaleht

Paremad metsaandmed, pildid sauna, puidu taaskasutamine ja parimad seemnepuud – need on sel aastal premeeritud metsa- ja puiduhariduse lõputööd.

Targalt metsamajandadamise ja puidukasutuse teadmine tuleb koolidest. Igal aasta silmapaistvamaile lõpetajatele jagavad tunnustust Riigimesa Majandamise Keskus ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL).

EMPL premeeris 2023. aasta parimaid metsa- ja puiduhariduse magistritöid, rakenduskõrghariduse lõputöid ja kutseõppe õpilasi. Premeeritud lõputööd keskendusid puidu lisandväärtuse loomisele ja targemale taaskasutamisele ehitussektoris.

Tornator Eesti tunnustas Maaülikooli õppurit

Eesti Maaülikooli Metsanduse ja inseneeria instituudi aktusel andis Tornatori juhatuse liige Martin Tishler üle magistritöö preemia Maret Liekise tööle: „Harvendusraiet vajavate puistute tuvastamine aerolidari andmete põhjal“. Käesoleval aastal oli mitmeid häid töid, kuid ettevõtte jaoks sai määravaks teema aktuaalsus metsanduses.

Preemia, suurusega 1000€, anti välja seitsmendat korda. „Töö aktuaalsus seisneb kaugseire arendamise vajaduses, et saada puistute olukorrast operatiivsem ja täpsem ülevaade, mille põhjal teha õiged majandamisotsused,“ sõnas Tishler. „Täpsed metsaandmed on ka poliitiliselt päevakajaline teema, kuid reaalsuses käib juba üsna pikalt töö andmete täpsuse arendamisel, sest esimeses järjekorras soovivad ju omanikud ise täpset ülevaadet metsas toimuva kohta.“

Praktilised teemad

Traditsiooniliselt jagatakse Eesti Maaülikooli üliõpilastele kaks preemiat. Metsatööstuse erialapreemia pälvis Tanel Veske. Veske uuris oma magistritöös, kuidas peavad soome sauna tingimustele vastu pildid, mis on trükitud termotöödeldud ja viimistletud sanglepale ja harilikule haavale. Töö valmis ülikooli, kompetentsikeskuse TSENTER ja Thermory AS koostööna.

Maaülikooli puidutöötlemise tehnoloogia rakenduskõrghariduse lõputöödest tunnustati Annabel Porsi. Pors töötas välja „majavoodi“ tehnoloogia, mille eesmärk on pikendada voodi eluiga. Lõputöö põhjal on juba valminud uus toode, mis jõuab peagi turule.

Tallinna Tehnikaülikooli ehituspreemia sai Maarja Kauniste. Kauniste magistritöö hindas vana konstruktsioonpuidu tugevus- ja jäikusomadusi. Töös uuris ta Euroopa riikide erinevaid visuaalse sorteerimise standardeid. Lisaks viidi töö jaoks 120-aastaste okaspuidust elementidega läbi purustavaid ja mittepurustavaid katseid. Kauniste pakkus töös välja ka reeglid, mida Eestis puidu taaskasutamisel kandekonstruktsioonides aluseks võtta.

Tunnustati ka kutseõpet

Tänavuse kutseõppija preemia pälvis Ardo Petersmann, kes lõpetas Luua Metsanduskoolis forvarderioperaatori eriala. Petersmanni tõsteti esile kui hea õppeedukusega, viisakat ja vastutustundlikku õpilast, kelle töö kvaliteediga jäädi õpingute ettevõttepraktikas väga rahule.

Liidu juhi Margus Kohava sõnul on hariduse ning teadus- ja arenduskoostöö toetamine sektorile oluline tipptasemel püsimiseks. „Eestis on metsandusharidust omandatud juba üle saja aasta. Panustamine hariduse kvaliteedi tõstmisse ja oskustööjõu ettevalmistusse tagab, et siinne puidusektor ei kaota oma maailmas kõrgelt hinnatud kompetentsi. Tunnustatud lõputööd toetavad sektorile olulisi arengusuundi ning aitavad kaasa innovatsioonile, mis on olulisem kui kunagi varem,“ ütles Kohava.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ühendab Eestis tegutsevaid metsa majandamise ja puidu väärindamisega tegelevaid ettevõtteid, haridusasutusi ning nende tegevust toetavaid ettevõtteid. Sel aastal tunnustati ja premeeriti tublimaid õppureid neljas kategoorias, stipendiumifondi väärtus oli kokku 2200 eurot. Lõputööde puhul hinnati eelkõige autori pühendumist tööle ja tema pädevust teemavaldkonna läbitöötamisel.

Liit alustas kõrgkoolide parimate metsa- ja puidutööstusega seotud lõputööde autorite esiletõstmist 2004. aastal, kutseõppurite tunnustamist 2019. aastal. Eesti metsa- ja puidutööstuses tegutseb ligi 3900 ettevõtet, kes annavad otse ja kaudselt tööd ligi 58 000 inimesele ning. Puidutööstus on Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi kõige automatiseeritum ja digitaliseeritum tööstusharu Eestis.

Et uus mets kasvama saaks

Sel aastal pälvis tuhande euro suuruse RMK preemia parima metsamajandamise magistritöö eest Jano Lepik, kes Eesti Maaülikoolis tehtud teadustöös uuris parima kasvu ja käbikandvusega kuusekloone RMK Võhmetu seemlas.

Kuusekloonid on parimate metsapuude järglased, kellest rajatakse seemlaid. Seemlast omakorda saab parimat seemet selleks, et kasvatada metsataimi ja neid metsa uuendamisel istutada.

„Jano Lepiku uurimistöö viljad on alles ees. See aitab meil riigimetsa veelgi kvaliteetsemalt uuendada. Autor annab oma panuse kuuseselektsiooni, mis võiksid tulevikus tõsta seemnetoodangut ja suurendada seemlaseemne kasutamist metsauuenduses,“ tunnustas premeeritud tööd RMK juhatuse liige Erko Soolmann.

Lepik jõudis magistritöös järeldusele, et tunnuste varieeruvus kuuse järglaste ehk kuusekloonide vahel on suur. Klooni keskmine kõrgus erines kiireima ja aeglaseima kasvuga kloonil üle kahe korra ning aastane kõrguse juurdekasv veelgi enam.

Käbisid pole kõigil võrdselt

Hea käbikandvusega kloonideks sai uurimistöö põhjal pidada vaid kolmandikku kloonidest, ülejäänud liigitusid keskpärasteks või halva käbikandvusega kloonideks.

Autor tõi ühe põhjusena välja kuuse plusspuude ehk parimate omadustega puude valiku metoodikat, mis näeb ette puu fenotüübi hindamist erinevate kriteeriumite alusel, kuid käbikandvuse hindamine nende hulka tavapäraselt ei kuulu.

Kuna 2022. aasta oli käsitletav kuuse käbiaastana, uuris töö autor, kas hea käbikandvusega kloon kulutab osa oma kasvuenergiast käbide kasvatamisele ja seeläbi kannatab kõrguse juurdekasv. Tulemustest selguski, et kõige parema aastase kõrguse juurdekasvuga olid kõige kehvema käbikandvusega kloonid.

Magistritöö hüpotees, et Võhmetu kuuseseemlas kasvavad kuusekloonid on erineva kasvukiiruse ja käbikandvusega ning esineb kloone, mis ei täida tootmisseemlale esitatud ülesandeid, leidis kinnitust. Magistritöö lõppeesmärk oli käbikandvuse ja kõrguse põhjal valida välja 20 perspektiivsemat klooni, mida RMK saab kasutada edasiseks paljundamiseks ja uue kuuseseemla rajamiseks Kullenga taimlas.

Valituks osutunud kloonid pärinevad erinevatest Eesti piirkondadest. See tõestas, et Lääne-Virumaa taimla on sobiv väga erineva päritoluga kuusekloonide kasvatamiseks.

---

Artikkel ilmus 09.07.2023 Maalehes.

30.06.2023 Maaleht

Praegusel põuaajal tuleb pea igapäevaselt teateid maastikupõlengute kohta Eesti eri paigus. Metsameeste hinnangul varitseb Eesti metsi aga reaalne suurpõlengute oht, kuna meil on väga palju kuivanud kuusikuid.

Kes on alla vaadanud Munamäe tornist, on kindlasti märganud kümnete hektarite kaupa kuivanud kuusikuid. Samasugust pilti võib näha kõikjal Eestis – üraskid on teinud kuuskedele 1:0 ja mets koosneb surnud kuivanud puudest. Eriti sage on selline vaatepilt looduskaitsealadel. Neil maastikel valitseb praegusel krõbekuival ajal ülisuur tuleoht.

„Üraskite hävitatud kuivad kuusikud on kui säraküünlad – tule jaoks ei ole paremat rooga kui jalal kuivanud puu,“ ütleb Ida-Virumaal Oonurme kandis metsasid majandav Gunnar Lepasaar. „Eesti on aga selliseid kohti täis ja eriti kehv on lugu kaitsealadel. Kui sellises kohas tuli lahti läheb, paisub see hiigelsuureks tulemölluks. Kuna looduskaitsealadel pole majandustegevus olnud lubatud, ei saa nendele metsadele tihtipeale ka kustutustöödeks mõistlikult ligi.“

Loe täpsemalt Maalehest.

28.06.2023 Maaleht

Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et Eestis on metsamaaga kaetud üle poole (2,33 mln ha) riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 31 protsendini. 2022. aasta raiemaht ulatus eksperdihinnangu järgi 11,4 miljoni m3-ni. Riigimetsas püsis raiemaht eelmise aasta tasemel.

Keskkonnaagentuuri 8. juunil avaldatud SMI andmete kohaselt on metsaga kaetud 51,3% Eesti pindalast. Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub üle 60% ning metsavaesemad Tartumaa ja Põlvamaa.

Loe täpsemalt Maalehest.

25.06.2023 Maaleht

Looduspõhiste süsinikkrediitide arendaja 1MT Nation OÜ kaasas Eesti investoritelt miljon eurot ja tipptasemel metsandusvaldkonna kompetentsi. Investorite hulgas on pikaaegse metsatööstuse kogemusega Margus Kohava ning puitpelletite tootja Warmeston OÜ.

Aafrikas kahjustunud maid taastav 1MT Nation OÜ on võtnud missiooniks taastada aastaks 2030 vähemalt 1 miljon hektarit maad, istutades segakultuurina kohalikke bambuseliike.

„Taastame maid ja istutame bambust vaid nendele maadele, mis on olnud metsastamata vähemalt viimased 10 aastat,“ selgitas ettevõtte kasvujuht Taivi Koitla. „Kontrollime seda nii satelliittehnoloogia kui ka kohapealse tiimi põhjaliku taustauuringu abil. Eesmärgiks on taastada just kahjustunud maid, mitte istutada bambust hiljuti mahavõetud metsa asemele või põllumaadele.“

Bambus seob tõhusalt süsinikku

Istutatud bambus kannab Koitla sõnul nii maade taastamise ja pinnase kvaliteedi parandamise eesmärki, aitab eemaldada atmosfäärist süsinikdioksiidi reostust, loob kohalikule maaomanikule lisatulu kui toetab ka kohalikke kogukondi. Ettevõte panustab olulise proportsiooni süsinikkrediitide müügist ka kohaliku (ehk konkreetse maakonna või küla, kuhu on bambuseid istutatud) eluolu parandamiseks.

Käesoleva aasta aprillikuus istutati esimesed 300 hektarit bambust Ugandas ning alanud on ettevalmistustööd 2000 hektarile bambuse istutamiseks Ugandas ning 1000 hektarile Keenias.

Bambus eelis süsinikusidujana on, et ta kasvab märkimisväärsemalt kiiremini kui keskmine puu. Mõned bambuse liigid kasvavad ligi meeter päevas.

„Meie fookuses on kohalikud bambuse liigid, mis sobituvad konkreetse piirkonna loodusliku keskkonnaga,“ rääkis Koitla. „Bambuse eelisteks lisaks kiirele kasvule ja kiirele taastumisele võib paljude muude seas mainida ka vastupidavust ja seda nii kahjurite kontekstis kui ka järeltöötluse kontekstis. Puudusi võrreldes puiduga kohe ei meenugi.“

Mandritevaheline töökorraldus

1MT Nation OÜ kaasasutaja ja tegevjuht Kristjan Raude on aastaid enne ettevõtte asutamist Aafrika kontinendil erinevates riikides tööalaseid kontakte loonud. Lisaks on neil kohapealne meeskond, kes kohalikke operatsioone juhib ja koosneb nii eestlasest COO-st Kaspar Jõgevast, kes enamus aastast elab Aafrikas, lisaks on kohapealne tiim operatsioonide – ja metsandusjuhist, GIS-eksperdist, bambuse eksperdist jne.

„Meie peakontor asub Tallinnas, aga allüksused nii Kampalas kui ka Nairobis ning lisaks veedab peakontori tiim enamus aja aastast kohapeal,“ ütleb Koitla. „Sobivate partnerite leidmine Aafrikas on pidev töö, maid analüüsitakse põhjalikult, päringuid tuleb nii otse meile kui ka pöördume ise sobivate piirkondade poole. Neid protsesse saab juhtida vaid kohapeal olles ja igapäevaselt suurt tööd tehes.“

1MT Nation OÜ kaasas juunikuus bambuse istanduste kiireks laienemiseks laiapõhjalist strateegilist kompetentsi ja miljon eurot suures mahus Eestist. Investorite hulka kuuluvad teiste hulgas ka pikaaegse metsatööstuse kogemusega ning Eesti Metsa – ja Puidutööstuse Liidu juht Margus Kohava ja puitpelletite tootja Warmeston OÜ. Kohava on üks investoritest läbi isikliku ettevõtte (Payles OÜ). Suurem investor on Warmeston.

„Bambus on kliimamuutuste leevendamiseks üks tõhusamaid looduspõhiseid tööriistu ning kuigi tänu kiirele kasvule on ka süsinikdioksiidi saaste atmosfäärist eemaldamine n-ö keskmisest metsast märkimisväärsest kiirem, on maa taastamine ja istanduste avamine investeerimismahukas tegevus ja seda enam on hea meel, et me esimeses faasis ei kaasanud mitte ainult strateegilisi ja valdkonnapõhise kompetentsiga investoreid, vaid investoreid suures mahus eeskätt Eestist,“ kommenteeris 1MT Nation OÜ tegevjuht Kristjan Raude. „See näitab, et eksperdid mõistavad meie äri tõsidust ja ka Eesti tegijad on hakanud tõsisemalt survestava kliimamuutuste olukorraga tegelema,“ lisas ta.

Fookuses on kliima

Eesti Metsa – ja Puidutööstuse Liidu juht Margus Kohava kommenteeris partnerlust: „Kliimamuutusest tingitud tagajärjed mõjutavad kõiki olenemata geograafilisest asukohast ja olen jätkuvalt seisukohal, et metsanduse ja metsatööstuse tark ning läbimõeldud arendamine aitab meil kõige paremini kliimamuutustega võidelda. 1MT Nation OÜ taastab kahjustunud maid taasmetsastamisega ning saame selles protsessis ka oskusteabega tuge pakkuda.“

Kohava sõnul ei saa loodusesse investeerimist pausile panna ka keerulistes majandusoludes ning lisaks positiivsele mõjule kliima ja looduse kontekstis loob 1MT Nation OÜ tegevus ka sotsiaalselt tugevat mõju.

„Warmestoni vaatest on tegemist meie start-up portfelli investeeringuga, mis sobitub pelleti, kui samuti süsiniku emisioonide vähendamisesse panustava toote väärtuspakkumisega,“ lisas Warmeston OÜ tegevjuht Mait Kaup. „Hoiame jätkusuutlikust fookuses ja selles vallas saame kindlasti 1MTN’iga kogemusi vahetada.“

Warmeston toodab eelkõige kestvuskaupu tootva Eesti metsa- ja puidutööstuse jääkidest puitpelleteid, mis efektiivsetes tööstuslikes sooja ja elektri koostootmisjaamades asendavad kivisöe kasutuse. Eelmisel aastal Warmestoni toodetud pelletid vältisid selliselt ligi 300 000 tonni kivisöe kaevandamise ja ligi 900 000 tonni CO2 emissioonid.

„1MT Nation OÜ astub oma tegevuses sammu edasi ja eemaldab atmosfäärist sinna paljustki inimtegevuse tulemusel varasemalt emiteeritud süsinikdioksiidi, salvestades selle pikaajaliselt uutes istandustes kiiresti kasvavasse biomassi,“ sõnas Kaup. „Partnerlus 1MT Nation OÜ-ga on meie jaoks loogiline samm. Toetame looduspõhiseid lahendusi, millel on reaalne positiivne mõju ja saame valdkonnapõhist kompetentsi vahetada ja vahendada,“ märkis Kaup.

1MT Nation OÜ (1MTN) on looduspõhiste ja kõrge kvaliteediga süsinikkrediitide arendaja (Carbon Dioxide Removal) Aafrikas, mille eesmärgiks on taastada kahjustunud maid istutades bambust, luues tuhandeid töökohti, toetada kohalikke kogukondi ning pakkudes ettevõtetele looduspõhiseid süsinikdioksiidi eemaldamise krediite. Ettevõtte asutajad on pikaaegne ettevõtja ning investor Kristjan Raude ja kliimaadvokaat Anete Garoza. 1MTN peakorter asub Tallinnas ning allüksused Kampalas ja Nairobis.

---

Lisainfo: www.1mtn.com

Artikkel ilmus 25.06.2023 Maalehes.

18.06.2023 Maaleht

Seireandmed näitavad, et sel aastal on oodata kuuse-kooreüraskite teist põlvkonda. Keskkonnaagentuur kutsub metsamajandajaid üles püünispuid langetama ja kahjustustest teada andma.

Viimasel paarikümnel aastal on kuuse-kooreüraskil reeglina arenenud aasta jooksul kaks põlvkonda – osa juunis koorunud mardikaid rajab haude juulis.

Massilise paljunemise korral on kuuse-kooreüraskid suutelised hukutama terveid metsamassiive, muutma sellega veerežiimi ja aineringet ökosüsteemis ning maastiku ilmet. Eesti Maaülikooli emeriitdotsent Kaljo Voolma selgitab õppelehes „Sinu mets“, et metsa kasutuse seisukohast tähendavad üraskikahjustused puitmaterjali ja selle kvaliteedi kadu, aga ka metsa mittepuiduliste väärtuste alanemist. Näiteks on mõjutatud metsa puhkemajanduslik ja muu kõrvlakasutus – kuivanud puude ohtlikkuse tõttu on juba suletud matkarajad mitmel pool Saksamaa rahvusparkides.

Loe täpsemalt Maalehest.

15.06.2023 Ärileht

Puidu hinna tõusu taga on ühelt poolt Venemaalt ja Valgevenest impordi lõpetamine, teisalt raiepiirangud ja mahtude vähendamine.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Margus Kohava sõnul näitab statistika täna seda, mille eest puidutööstused juba eelmisel suvel hoiatasid: meie tööstused kaotavad rahvusvahelist konkurentsivõimet. See seab löögi alla Eesti ühe peamise ekspordisektori, mis annab tööd 56 000 inimesele. Seejuures asuvad need töökohad peamiselt maapiirkondades. Kohava nentis, et olukord on keeruline igal pool ja turud languses, sest tarbimine ja elamuehitus väheneb terves läänemaailmas, sh Skandinaavias.

Loe täpsemalt Ärilehest.

11.06.2023 Maaleht

Mööda suvist Eestimaad ringi tuuritades jääb silma, et nii mõneski kohas, kus peaks lokkama lopsakas lehtpuumets, on püsti vaid rootsud. Eriti sagedasti näeb seda praegu Lõuna-Eestis. Süüdi selles on väike roheline liblikaröövik.

Metsakahjurid mõjutavad otseselt metsas puude tervislikku seisundit. Sel kevadel on mitmel pool näha kaskedel võrade hõrenemist ja lehtede kadumist. Kahjustuse tõenäoline põhjustaja on metsa-külmavaksik (Operophtera fagata).

Loe täpsemalt Maalehest.

10.06.2023 Maaleht

Seeneproteiinid, nanomaterjalid ja biostimulaatorid – Eesti ettevõtted arendavad maailmatasemel tehnoloogiaid. Oluliseks toormaterjaliks on puit, mida vääridades saab seente abil raketikütust teha.

Eestis on uute tehnoloogiate vallas küpsemas projekte puidukeemias, meditsiinis, droonide arenduses, agronoomia digitaliseerimises, tulevikutoidus, väetiste tootmises, uut tüüpi elektrolüüserite ehitamises.

„Meil on 14 uut ja unikaalset arendusprojekti – näiteks eAgronom arendab satelliitidel põhinevat automatiseeritud platvormi süsinikukrediidi mõõtmiseks, BioCC arendab muldade mikrobioomi parandamiseks mikroobseid biostimulaatoreid, UP-Catalyst teeb CO2-st süsiniknanomaterjale,“ loetles EASi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas.

Loe täpsemalt Maalehest.