Eesti metsade majandamise aluseks on ÜRO säästva arengu deklaratsioon [1] ning Euroopa jätkusuutliku metsanduse põhimõtted [2], mis tagavad metsade bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse. Metsa kaitseb ka metsaseadus [3], mis seab metsaomanikule mitmeid piiranguid ja kohustusi. Eestis kaitstakse ja säästetakse kõiki metsi ehk metsa säästvad piirangud kehtivad kõikides metsades. Metsade kaitsmine ja majandamine pole erinevad asjad, vaid sama tegevuse erinevad tahud.
Jätkusuutliku metsanduse tagamiseks on välja töötatud lisaks mitmeid täiendavaid meetmeid – sertifikaadid ja märgised. Enamlevinud nendest on PEFC [4] ja FSC [5] sertifikaadid, mida Eesti metsanduses laialdaselt rakendatakse – PEFC märgis on Eestis 1,3 mln ha metsamaal, FSC 1,2 mln ha. Eelnevalt mainitud sertifikaatidega kaasnevate nõuete täitmise kontrollimiseks viiakse pidevalt läbi auditeid (korra aastas) [6].
Mitmekülgse kasutamise korral püütakse iga metsaosa kasutada mitmel eesmärgil. Sagedasti aga ahendab ühe kasutusviisi eelistatud arendamine metsa muul otstarbel kasutamise võimalusi. Näiteks intensiivselt külastatavad puhkemetsad ei sobi jahimetsadeks, kaitstavates metsades ei saa loota väärtuslikule puitmaterjali tootmisele, kuivenduskraave ei saa rajada soode taastamise piirkonnas jne. Seepärast tuleb paratamatult iga metsaosa jaoks valida üks või paar peamist kasutusviisi, millest lähtuvalt seal metsamajanduslikke töid tehakse. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et metsa oleks võimalik kasutada ka teistel eesmärkidel. Mitmekülgne metsakasutus nõuab kompromissi metsaomaniku tegevuses, laiemalt võttes aga kompromissi kõigi metsaga seotud huvirühmade vahel.
Eesti metsad on olulised süsinikuvaru hoidjad ja sidujad – neis on talletatud suur süsiniku tagavara, mis asub nii puudes kui ka metsamullas.
Aasta jooksul metsa talletatud süsiniku kogus oleneb kahe erisuunalise protsessi vahekorrast. Fotosünteesi kaudu seotakse atmosfäärist süsinik puude biomassi ehk elusaine hulka. Teisalt orgaanilise aine lagunemise ning hingamise käigus eraldub süsinik uuesti atmosfääri.
Eesti metsad on valdavalt süsiniku sidujad. See tähendab, et nende produktsioonis ehk juurdekasvus talletatakse rohkem süsinikku, kui lagunemisel ja hingamisel eraldub. Suur osa seotud süsinikust on vajalikud puu kasvuks (peamiselt tüve ja okste juurdekasvuks). Osa süsinikust läheb aga läbi varisenud okaste, lehtede ja peenjuurte mullasüsinikuvarude täiendamiseks. Enamikes metsades on varise kaudu aasta jooksul mulda jõudnud süsiniku kogus samas suurusjärgus mullast orgaanilise aine lagunemisel eralduva süsinikuga. See tähendab, et mulda sisenev ja sellest väljuv süsinikuvoog on enam-vähem sarnased ja mulla süsinikuvarude täienduseks jääb sellest väike osa.
Süsiniku sidumist metsades saab suurendada läbi metsade juurdekasvu parandamise. Just metsa uuendamine ja metsaselektsioon võimaldavad suurendada puistute juurdekasvu ning aitavad seega kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Siinkohal tuleb meeles pidada ka asjaolu, et süsiniku sidumise võime on tihedas seoses puu juurdekasvuga. Nooremana suudab puu endas siduda rohkem süsinikku. Vanemaks saades, kui juurdekasv hakkab vähenema, siis väheneb ka süsiniku sidumise võime.
Istutamine kiirendab uue metsapõlvkonna kasvama hakkamist lageraie järgselt, samuti on parendatud ja kontrollitud seemnest kasvatatud metsataimed kiirema kasvuga, vastupidavamad ning kvaliteetsemad. Hooldusraiete rakendamisega saab tõhusamalt kasutada metsade puiduressurssi ja parandada küpsest metsast saadava puidu kvaliteeti, mis loob eeldused puidu kasutamiseks pika elueaga toodete valmistamiseks. Neisse seotud süsinik jääb „lukku“ kauemaks (peamiselt ehitus ja viimistlusmaterjal, mööbel). Kuigi laialt on levinud arvamus, et peale lageraiet on raiesmik pikaaegselt oluline süsiniku allikas, siis näitavad viimased Eesti teadusuuringud*, et olenevalt kasvukohast suudavad juba 7-aastased noorendikud siduda rohkem süsinikku kui alalt eraldub. Näiteks uuris Teisisõnu – ökosüsteemi süsinikubilanss on neis positiivne.
*Kristiina Auna 2021. aasta doktoritööst selgub, et 6-aastane männik toimib mõõduka süsinikuallikana, mis on tingitud noorte puude madalast juurdekasvust. Puistu kasvu iseloomustavate mudelite põhjal võib aga eeldada, et ökosüsteem muutub 7-aastaselt juba süsinikku siduvaks.
Kui Eesti tööstustes on automatiseeritud ja digitaliseeritud keskmiselt 35% tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja ligi 50%. Statistikaameti andmetel investeeriti aastatel 2013-2017 sektori ettevõtetesse kokku 1,57 miljardit eurot. Investeeringud innovaatilistesse tootmislahendustesse võimaldavad tõsta tootmise efektiivsust ja püsida konkurentsis riikidega nagu Kanada, Saksamaa ja Rootsi, kus on suured metsaressursid ning puidutööstusel pikk ajalugu.
