Author: Metsaselts

Mullu püstitati Eestis metsade uuendamisega käesoleva aastatuhande rekord. Eesti metsadesse istutati 38,6 miljonit puud, millest riigimetsadesse 22,1 miljonit ja erametsadesse 16,5 miljonit. Kokku uuendati metsa umbes 27 000 hektaril, mis on ligikaudu võrdne Tallinna ja Tartu linna summeeritud pindalaga. Mullu ületas majandatava metsa tüvepuidu juurdekasv Keskkonnaministeeriumi statistika kohaselt raiemahtu ligi 3 miljoni tihumeetri võrra ja koos looduskaitse all olevate metsadega ületas juurdekasv raiemahtu 5 miljoni tihumeetri võrra.

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid märgib, et metsade uuendamine toob muutust Eesti metsade vanuselisse struktuuri ja täidab olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel. Täna moodustab metsamaa 51% Eesti maismaa pindalast, kuid tervelt 40% puistutest on üle 60 aasta vanad. „Oluline on mõista, et ka puudel on eluring ja mingis vanuses hakkavad nad surema. Metsade majandamine pikaajalise plaani järgi on eelduseks, et saaksime tulevastele põlvedele pärandada terved ja elujõulised metsad,“ ütleb Metslaid. Ta lisab, et metsade uuendamine on oluline ka Eesti kliimaneutraalsuse saavutamisel. Metsasektor on Eestis üks väheseid, mis seob süsinikku rohkem kui õhku paiskab. „Kõige intensiivsemalt seovad õhust süsinikku just noored ja keskealised hea tervisega metsad. Vanuse kasvades metsade elujõulisus ja haiguskindlus väheneb, suureneb vastuvõtlikkus erinevatele looduslikele häiringutele ning ühes sellega hakkab metsade süsiniku sidumise võime paraku vähenema,“ selgitab Metslaid.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on Eesti üks puhtama õhuga riikidest maailmas. Juba algklassides õpetatakse, et metsad on meie planeedi kopsud. „See väide vastab eriti hästi tõele tervete ja hästi hooldatud metsade puhul, kus kasvavad antud kasvukohale sobivad puuliigid ning tagatud on optimaalne valguse ja toitainete kättesaadavus,“ selgitab Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. Mida vanemaks mets saab, seda suurem on oht, et see muutub vastuvõtlikumaks tormidele, seenhaigustele ja putukkahjuritele. Samuti võivad metsad majandamata jätmise korral muutuda kergesti süttiva materjali akumuleerumisel tuleohtlikuks. „Puud surevad, puit laguneb ja seotud süsinik eraldub tagasi atmosfääri. Metsapõlengute korral võib lühikese aja jooksul hävineda metsaökosüsteemi maapealne ja maa-alune biomass ning vabaneda sinna pika aja jooksul talletunud süsinik,“ kirjeldab Eelmaa. Ta lisab, et vanemad metsad, kus puude suremus on võrdne nende juurdekasvuga ehk CO2 emiteerimine ja sidumine on tasakaalus, talitlevad süsinikuneutraalsete ökosüsteemidena. Kui aga vanemad metsad ei seo enam nii palju süsinikku kui emiteerivad, võivad nad muutuda süsiniku allikateks. „Metsaomanikul on metsi targalt majandades võimalik häiringuid ennetada, metsade süsiniku sidumise võimet suurendada ja seeläbi kliimamuutusi leevendada,“ rõhutab Eelmaa.

Selleks, et ka järeltulevad põlved saaksid nautida Eesti majandusmetsadest saadavaid hüvesid, on tähtis metsi õigel ajal uuendada ja hooldada. Muuhulgas tähendab see kaasa aitamist Eesti metsade vanuselise struktuuri tasakaalustamisele. „Metsadest rääkides saame tõmmata paralleeli rahvastikusündmustega. Kui rahvastikunäitajate puhul uurime, kas sündimus ületab suremust või sisseränne väljarännet, siis metsade jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb jälgida, et nende juurdekasv ületaks pikas plaanis raiemahtu. Selle eeldus on metsade ühtlane vanuseline struktuur, kus erinevatesse vanuseklassidesse kuulub metsi proportsionaalselt võrdselt. Selle tagamisele aitavad eelmisel aastal Eesti metsadesse istutatud 39 miljonit puud kaasa,“ ütleb Eelmaa.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu hinnangul kaasnevad roheleppega Eestile mitmed võimalused. Roheleppe peamine eesmärk on hoida fossiilset süsinikku maa sees ja leida selle kasutamisele keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Metsandus ja puit on tänases maailmas üks olulisi võimalusi, mille abil inimeste keskkonna jalajälge vähendada. Valitsus kinnitas eile Eesti seisukohad Euroopa rohelise kokkuleppe kohta.

„Puit on 21. sajandi materjal. Puidust saab toota soojust ja puit on väga keskkonnasõbralik ehitusmaterjal. Lisaks võimaldavad tänased tehnoloogiad puidust luua juba pea kõike, mida on varasemalt tehtud taastumatutest loodusvaradest: (plast)pakendeid, riideid, autosid, päikesepaneele, kosmeetika- ja farmaatsiatooteid ning isegi arvutiekraane. Õppides oma suurimat taastuvat loodusvara, puitu, eri viisidel kasutama, saame tõsta ühiskonna majanduslikku heaolu ning luua Eestist innovaatilise roheriigi, mis on eeskujuks üle maailma,“ sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. „Inimtegevuse puhul on keskkonna jalajälg paratamatu, küsimus on, kuidas seda hoida võimalikult väiksena. Paljud praegu laialdaselt kasutusel olevad ehitus-ja pakendimaterjalid ning tarbeesemed ei ole toodetud taastuvast loodusvarast,“ lisas ta.

Noored ja keskealised puud seovad õhust süsinikku intensiivsemalt kui vanad puud, sest süsiniku sidumise võime on kooskõlas puude kasvuga. Puittooted võimaldavad lukustada puidus olevat süsinikku pikemaks perioodiks. Asendades nende puittoodetega fossiilsetel materjalidel põhinevaid tooteid, on kasu keskkonnale mitmekordne.

Hiljuti avaldatud Keskkonnaministeeriumi kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab. Metsa ja puidu olulisust keskkonnamõjude vähendamisel rõhutab ka ÜRO kliimaraport IPCC. Eesti Maaülikooli professor Veiko Uri on märkinud, et metsad ja metsandus on üks reaalsemaid valdkondi globaalse süsinikubilansi tasakaalustamisel ning seeläbi kliimamuutuste leevendamisel. Metsamajanduse positiivset mõju kliimale võib vaadelda erinevatest aspektidest. „Näiteks pole võimalik puitu saada metsi majandamata ehk raiumata. Samas peame seda üheks keskkonnasõbralikumaks materjaliks, kuivõrd puit on süsinikuneutraalne ning kiiresti taastuv ressurss,“ sõnas Uri. Teiseks on võimalik läbi metsade majandamise kujundada nende vanuselist struktuuri, sealhulgas tagada noorte ja keskealiste puistute piisav esindatus. „Sellistes metsades on süsiniku sidumine puude biomassi kõige intensiivsem,“ selgitas ta.

Swedbanki tööstusettevõtete uuringust selgub, et puidutööstus on Eesti kaasaegseim tööstusharu. Kui Eesti tööstustes on automatiseeritud ja digitaliseeritud keskmiselt 35% tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja ligi 50%.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul aitab innovatsioon ning kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine säilitada Eesti puidutööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime ning toetab eksporti. „Automatiseerimise ja digitaliseerimisega kaasneb efektiivsuse kasv. Kohalik metsa- ja puidutööstus on Eesti edulugu. Konkureerime edukalt selliste riikidega nagu Kanada, Saksamaa, Soome ja Rootsi. Meie metsa- ja puidutööstus on üksnes paarikümne aastaga tõusnud maailma suurte sekka ja nende hulgas püsimine on eeldanud investeeringuid tehnoloogilisse arengusse,“ ütles Välja. Ta märkis, et Eesti ettevõtjate tugevus on tehnoloogiliste uuendustega väga kiire kaasaminek.

Metsa- ja puidutööstuses rakendust leidnud inimeste töö sisu muutub. „Füüsilise töö osatähtsus väheneb ja olulisemaks muutub vaimne võimekus. Kaasaegne puidutööstus vajab eksperte, kellel on teadmisi elektroonikast, robootikast ja mehhatroonikast. Siht on, et inimesed teevad tarka ja kõrge lisandväärtusega tööd, milleks masinad võimelised pole,“ selgitas Välja. Swedbanki uuringust selgus, et ligi pooled puidutööstuse ettevõtetest peavad tööjõupuudust oluliseks väljakutseks. Neist omakorda 80% tunneb suurimat puudust spetsialistidest. Välja ütles, et innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu kasvades muutuvad üha olulisemaks spetsiifilised oskused ning nõudlus kõrgelt kvalifitseeritud inimeste järele suureneb.

Üks põhjus metsa- ja puidutööstuse kasvamisel Eesti kaasaegseimaks tööstusharuks on ka Eesti demograafiline olukord, mis sunnib ettevõtjaid leidma võimalusi tööjõuvajaduse vähendamiseks. Eesti rahvastik vananeb ja selle tulemus on tööealise elanikkonna arvukuse langus. Ühtlasi muutub konkurents talentidele erialade lõikes aina tihedamaks. „Selleks, et tuua metsa- ja puidusektorisse spetsialiste, on oluline pakkuda neile võimalusi erialaseks arenguks ning tipptasemel tehnoloogilisi lahendusi. Lisaks metsa- ja puidusektoris makstavale keskmisest kõrgemale palgale, meelitab talente võimalus kasutada kõrgtehnoloogilisi vahendeid – olgu nendeks robotid või tehisintellektid,“ kirjeldas Välja. Swedbanki uuringust tuli välja, et iga neljas puiduettevõtte omanik plaanib ka järgmiste aastate jooksul tööstusrobotitesse investeerida.

Kiiret automatiseerimist ja digitaliseerimist puidutööstuses veab ka soov panustada Eesti inimeste elujärje parendamisse. Olukorras, kus tööealise elanikkonna hulk väheneb ja maksutulu laekumine riigieelarvesse on surve all, tuleb juba täna aktiivselt mõelda lahendustele, kuidas säilitada majandussüsteemi jätkusuutlikkus. „Töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor ja tootmisprotsesside automatiseerimine võimaldab suurendada lisandväärtust. See aitab väiksema arvu töökätega luua ühiskonda rohkem rikkust,“ selgitas Välja. Ta lisas, et kõrgema lisandväärtuse loomine aitab ka metsa- ja puidutööstuses töötavatele inimestele maksta kõrgemat palka. See toetab eeskätt just Eesti väiksemates piirkondades elavaid inimesi. Nimelt on metsa- ja puidusektor üks peamised tööandjaid väljaspool suuri tõmbekeskusi. „Kõrgepalgaliste töökohtade olemasolu ja karjääriperspektiiv hoiavad elu Eesti maapiirkondades. Seetõttu on tööstuse automatiseerimine ja digitaliseerimine olulised ka regionaalsest aspektist,“ ütles Välja.

Metsi targalt majandades ja puidust pikaajalisi tooteid valmistades aitame leevendada kliimamuutusi, ütleb ÜRO rahvusvaheliste kliimateadlaste IPCC* raport. Raporti kohaselt aitab metsade jätkusuutlik kasutamine säilitada metsa süsinikuvaru ja suurendab süsiniku sidumist.

IPCC juht Hoesung Lee on toonud välja, et rohkem oleks vaja kasutada pikaajalisi puidust tooteid. Ta lisas: “Sel moel jääb õhust puudesse seotud süsinik sinna pikemaks ajaks pidama“. Puidu kasutamine näiteks betooni, raua või põlevkivi asemel vähendab nende toodetega seotud süsiniku jalajälge.

IPCC raportis on jätkusuutlik metsamajandamine defineeritud järgmiselt: metsade ja metsamaa haldamine ja kasutamine viisil ja ulatuses, mis säilitab nende bioloogilise mitmekesisuse, taastumisvõime ning potentsiaali täita vajalikke ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid eesmärke teisi ökosüsteeme kahjustamata. Seda nii kohalikul, riiklikul kui globaalsel tasandil.

Kas Eesti vastab sellisele jätkusuutlikku metsamajandamise standardile? Sellele on vastuse andnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesinanine ja kliimateadlane Dr Annela Anger-Kraavi: “Eesti metsamajandus on suures osas jätkusuutlik. Eesti metsa tagavara juurdekasv on suurem, kui teda raiutakse ning veerand Eesti metsast on vähem või rohkem kaitse all – need on suurepärased näitajad,” sõnab Anger-Kraavi. “Oluline on üksteisest eristada uuendusraiet (nn lageraie) ja raadamist. Metsa uuendusraie järel jääb maakasutuse eesmärgiks jätkuvalt metsa kasvatamine, maapind valmistatakse ette uue metsa kasvuks. Raadamine tähendab senise metsamaa kasutuselevõttu muuks otstarbeks,” selgitab Anger-Kraavi.

Raport toob välja, et jätkusuutlik metsamajandamine võimaldab kogukonnale pikaajalist elatusallikat, säilitab metsa bioloogilist mitmekesisust ja taastumisvõimet ning vähendab metsamaa kasutamise tõenäosust mittemetsanduslikel eesmärkidel (nt põllu- või elamumaaks).

Samas võivad vaid metsavarude kasvatamisele suunatud strateegiad endaga kaasa tuua ka negatiivseid kõrvalmõjusid. Raporti kohaselt võivad sellised strateegiad põhjustada liigirikkuse langust ja vähendada metsade vastupanuvõimet loodusõnnetustele. Seejuures on oluline leida erinevate metsandusstrateegiate vahel kompromiss. Ühest küljest kanname vastutust selle eest, et süsinikuvarusid ja süsiniku sidumist suurendada, kuid seejuures peame tagama liigirikkuse säilimise.

*IPCC ehk Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu on ÜRO egiidi all tegutsev teaduslik organisatsioon, mis avaldab regulaarselt kliimamuutuste hinnangute aruandeid.