Author: Metsaselts

Swedbanki tööstusettevõtete uuringust selgub, et puidutööstus on Eesti kaasaegseim tööstusharu. Kui Eesti tööstustes on automatiseeritud ja digitaliseeritud keskmiselt 35% tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja ligi 50%.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul aitab innovatsioon ning kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine säilitada Eesti puidutööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime ning toetab eksporti. „Automatiseerimise ja digitaliseerimisega kaasneb efektiivsuse kasv. Kohalik metsa- ja puidutööstus on Eesti edulugu. Konkureerime edukalt selliste riikidega nagu Kanada, Saksamaa, Soome ja Rootsi. Meie metsa- ja puidutööstus on üksnes paarikümne aastaga tõusnud maailma suurte sekka ja nende hulgas püsimine on eeldanud investeeringuid tehnoloogilisse arengusse,“ ütles Välja. Ta märkis, et Eesti ettevõtjate tugevus on tehnoloogiliste uuendustega väga kiire kaasaminek.

Metsa- ja puidutööstuses rakendust leidnud inimeste töö sisu muutub. „Füüsilise töö osatähtsus väheneb ja olulisemaks muutub vaimne võimekus. Kaasaegne puidutööstus vajab eksperte, kellel on teadmisi elektroonikast, robootikast ja mehhatroonikast. Siht on, et inimesed teevad tarka ja kõrge lisandväärtusega tööd, milleks masinad võimelised pole,“ selgitas Välja. Swedbanki uuringust selgus, et ligi pooled puidutööstuse ettevõtetest peavad tööjõupuudust oluliseks väljakutseks. Neist omakorda 80% tunneb suurimat puudust spetsialistidest. Välja ütles, et innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu kasvades muutuvad üha olulisemaks spetsiifilised oskused ning nõudlus kõrgelt kvalifitseeritud inimeste järele suureneb.

Üks põhjus metsa- ja puidutööstuse kasvamisel Eesti kaasaegseimaks tööstusharuks on ka Eesti demograafiline olukord, mis sunnib ettevõtjaid leidma võimalusi tööjõuvajaduse vähendamiseks. Eesti rahvastik vananeb ja selle tulemus on tööealise elanikkonna arvukuse langus. Ühtlasi muutub konkurents talentidele erialade lõikes aina tihedamaks. „Selleks, et tuua metsa- ja puidusektorisse spetsialiste, on oluline pakkuda neile võimalusi erialaseks arenguks ning tipptasemel tehnoloogilisi lahendusi. Lisaks metsa- ja puidusektoris makstavale keskmisest kõrgemale palgale, meelitab talente võimalus kasutada kõrgtehnoloogilisi vahendeid – olgu nendeks robotid või tehisintellektid,“ kirjeldas Välja. Swedbanki uuringust tuli välja, et iga neljas puiduettevõtte omanik plaanib ka järgmiste aastate jooksul tööstusrobotitesse investeerida.

Kiiret automatiseerimist ja digitaliseerimist puidutööstuses veab ka soov panustada Eesti inimeste elujärje parendamisse. Olukorras, kus tööealise elanikkonna hulk väheneb ja maksutulu laekumine riigieelarvesse on surve all, tuleb juba täna aktiivselt mõelda lahendustele, kuidas säilitada majandussüsteemi jätkusuutlikkus. „Töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor ja tootmisprotsesside automatiseerimine võimaldab suurendada lisandväärtust. See aitab väiksema arvu töökätega luua ühiskonda rohkem rikkust,“ selgitas Välja. Ta lisas, et kõrgema lisandväärtuse loomine aitab ka metsa- ja puidutööstuses töötavatele inimestele maksta kõrgemat palka. See toetab eeskätt just Eesti väiksemates piirkondades elavaid inimesi. Nimelt on metsa- ja puidusektor üks peamised tööandjaid väljaspool suuri tõmbekeskusi. „Kõrgepalgaliste töökohtade olemasolu ja karjääriperspektiiv hoiavad elu Eesti maapiirkondades. Seetõttu on tööstuse automatiseerimine ja digitaliseerimine olulised ka regionaalsest aspektist,“ ütles Välja.

Metsi targalt majandades ja puidust pikaajalisi tooteid valmistades aitame leevendada kliimamuutusi, ütleb ÜRO rahvusvaheliste kliimateadlaste IPCC* raport. Raporti kohaselt aitab metsade jätkusuutlik kasutamine säilitada metsa süsinikuvaru ja suurendab süsiniku sidumist.

IPCC juht Hoesung Lee on toonud välja, et rohkem oleks vaja kasutada pikaajalisi puidust tooteid. Ta lisas: “Sel moel jääb õhust puudesse seotud süsinik sinna pikemaks ajaks pidama“. Puidu kasutamine näiteks betooni, raua või põlevkivi asemel vähendab nende toodetega seotud süsiniku jalajälge.

IPCC raportis on jätkusuutlik metsamajandamine defineeritud järgmiselt: metsade ja metsamaa haldamine ja kasutamine viisil ja ulatuses, mis säilitab nende bioloogilise mitmekesisuse, taastumisvõime ning potentsiaali täita vajalikke ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid eesmärke teisi ökosüsteeme kahjustamata. Seda nii kohalikul, riiklikul kui globaalsel tasandil.

Kas Eesti vastab sellisele jätkusuutlikku metsamajandamise standardile? Sellele on vastuse andnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesinanine ja kliimateadlane Dr Annela Anger-Kraavi: “Eesti metsamajandus on suures osas jätkusuutlik. Eesti metsa tagavara juurdekasv on suurem, kui teda raiutakse ning veerand Eesti metsast on vähem või rohkem kaitse all – need on suurepärased näitajad,” sõnab Anger-Kraavi. “Oluline on üksteisest eristada uuendusraiet (nn lageraie) ja raadamist. Metsa uuendusraie järel jääb maakasutuse eesmärgiks jätkuvalt metsa kasvatamine, maapind valmistatakse ette uue metsa kasvuks. Raadamine tähendab senise metsamaa kasutuselevõttu muuks otstarbeks,” selgitab Anger-Kraavi.

Raport toob välja, et jätkusuutlik metsamajandamine võimaldab kogukonnale pikaajalist elatusallikat, säilitab metsa bioloogilist mitmekesisust ja taastumisvõimet ning vähendab metsamaa kasutamise tõenäosust mittemetsanduslikel eesmärkidel (nt põllu- või elamumaaks).

Samas võivad vaid metsavarude kasvatamisele suunatud strateegiad endaga kaasa tuua ka negatiivseid kõrvalmõjusid. Raporti kohaselt võivad sellised strateegiad põhjustada liigirikkuse langust ja vähendada metsade vastupanuvõimet loodusõnnetustele. Seejuures on oluline leida erinevate metsandusstrateegiate vahel kompromiss. Ühest küljest kanname vastutust selle eest, et süsinikuvarusid ja süsiniku sidumist suurendada, kuid seejuures peame tagama liigirikkuse säilimise.

*IPCC ehk Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu on ÜRO egiidi all tegutsev teaduslik organisatsioon, mis avaldab regulaarselt kliimamuutuste hinnangute aruandeid.