Puit on parim alternatiiv suure keskkonna jalajäljega materjalidele
Kauakestvate puittoodete kasutamise kaudu suudame süsinikku pikaajaliselt lukustada. Üha rohkem asendab puit ehitusel nii betooni kui ka metalli. Tänapäeval võib puitu leida veel meditsiinis, kosmeetikas, paberi-, elektroonika- ja tekstiilitööstuses, energia tootmises. Perspektiivis võiks puidust saada ka biokütus.
Puidust tuleviku tooted:
- ehitusvahud = polüuretaanvahud (koostisosad saab osaliselt asendada ligniiniga)
- nanokile
- biopõhine lennukikütus
- läbipaistev puit ehituseks (klaasist kergem ja tugevam)
- puitpaneelid autode puutetundlike armatuurlaudade jaoks
- 3D printimine
- puidupõhised LED-id ja elektroonika
Näiteks viskoosist ja lyocellist tooteid eelistades suudame vähendada tekstiilitööstuse süsiniku jalajälge, kus ainuüksi ühe teksapaari tootmisel tekib 33,4 kg CO2.
Vaadates Riigimetsa puidumüüki, siis 2019. aastal ulatus see 3,74 miljoni tihumeetrini. Sellest pika kasutuseaga sortiment moodustas 47% ja keskmise kasutuseaga sortiment 33%. Paraku tekib metsaraiest ka seda puitu, millesse seotud süsinik satub kohe tagasi süsinikuringlusesse, näiteks küttepuit.
Kui Eestis tekib aastas ligi 20 miljonit tonni CO2 ekvivalent heidet, siis ligi 88% sellest moodustab energiasektorist tulenev heitekogus. Energiasektori heitekogust saab oluliselt vähendada väheväärtusliku biomassi kasutamisega põletamisel, millele mujal kui küttena hetkel rakendust ei ole. Nii jääb oluline osa fossiilkütuseid põletamata ja tänu sellele ei paisata atmosfääri lisasüsinikku. Taastuvate loodusressursside põletamisel atmosfääri paisatud süsinik seotakse aga üsna pea kasvavasse metsa tagasi. Pikaajalistest toodetest, mida valmistatakse raiutud puidust võib esile tuua nii vineeri, liimpuittalasid kui ka termotöödeldud puitmaterjale.
