Uudised

Juunis toimus Tallinnas Ülemiste Citys EAS-i ja KredExi ühendasutuse ning Tartu Ülikooli korraldatud seminar „Puidu väärindamise tulevik“, kus tutvustati puidu väärindamise uudseid võimalusi. Eesti üks olulisim ressurss on puit. Eesti puidutööstuses tekkivad jäätmed oleks võimalik väärindada nii, et tulemuseks on kõrge lisandväärtusega kemikaalid, materjalid, kütused või toiduks ja söödaks sobivad ained. Laboritingimustes on juba võimalik pärmseente abil puidusuhkrutest teha raketi- või laevakütust.

Puidupõhised biotooted saavad tulevikus asendada naftapõhiseid ning biorafineerimises on Eestil tugev majanduslik potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated”.

Maikuu alguseks esitasid metsaomanikud Keskkonnainvesteeringute keskusele ligi 5000 toetusetaotlust, et saada hüvitist looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu osas Natura 2000 alal ja väljaspool. Hüvitiste maksmise mediaan on küll tõusnud, kuid praegused looduskaitselised kompensatsioonid ei vasta veel metsaomanike ootustele.

Moodulmajatootja Harmet andis mais Ukraina põhjaosas asuva Ovrutši lasteaia ehitusobjekti üle Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusele, kes jätkab lasteaia sisustamisega. Hoonete ehitus, sealhulgas kõigi moodulite tarnimine Eestist ja pommivarjendi rajamine kohapeal, teostati kõigest 170 päevaga.

Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2022. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel. Tulemused on seotud nii putukkahjurite ja seenhaiguste laialdase leviku kui ka muutunud ainete sisaldustega okastes, mullas ja puistu varises.

Rahvusvahelise audiitorfirma järelvalveaudit kinnitas, et Eesti Erametsaliidu PEFC rühmasertifikaadiga liitunud erametsaomanike metsad on jätkusuutlikult majandatud.

Veebruar tõi sektorile mitu rõõmusõnumit – Eesti Maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri pälvis aastapreemia riigi teaduspreemiate konkursil, Valgetähe IV klassi teenetemärgi teenisid Mart Erik ja Ivar Dembovski.

RMK Sagadi metsamuuseumis avati 1. detsembril uus püsinäitus nimega “Metsane teekond”, kus on saab teha tutvust metsaeluga ning panna proovile oma teadmisi metsast.

Üle 550 teadlase poolt Euroopa Komisjonile saadetud kirjas rõhutatakse asjaolu, et säästvalt ja kliimat arvesse võtvalt majandatud metsad aitavad kliimamuutusi mõjutada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust.

Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, mis kannavad olulist rolli kultuuripärandi ja kogukonna ühendajatena. Puude puhul ei peeta oluliseks nende mõõtmeid, vaid pigem seda lugu, mis neid inimestega seob. Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik on välja valinud kolm kandidaati, kes Eestit Euroopa aasta puu konkursil esindada võiksid.

Sel suvel alustasid koostööd Rootsi akutootja Northvolt ja Soome metsatööstusettevõte Stora Enso, kes on leidnud võimaluse, kuidas anda puidujääkidele uus elu akude näol. Välja töötatud tehnoloogia hõlmab toormaterjali ligniini eraldamist ja sellest akukomponendi tootmist. Ligniin on looduslik sideaine, mida leidub puidus kuni 30%.

Euroopa metsade seisundi 2020. aasta aruande kohaselt on metsade pindala Euroopas alates 1990. aastast kasvanud 9%. Puidu biomassi maht samal perioodil on kasvanud koguni poole võrra. Kaitsealuste metsade osakaal on viimase 20 aastaga kasvanud 65% võrra. Kasvavate puidu- ja süsinikuvarude taga on metsade kestlik majandamine.

Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab. Eesti suurimad süsiniku sidujad on metsamaa ja puittooted, mis vähendavad riigi kasvuhoonegaaside netokogust ligi viiendiku võrra. Siiski paisatakse täna Eestist õhku umbes 18 miljonit tonni rohkem kasvuhoonegaase, kui suudetakse siduda. Euroopa Liidu roheleppega on Eesti võtnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks.

Mullu püstitati Eestis metsade uuendamisega käesoleva aastatuhande rekord. Eesti metsadesse istutati 38,6 miljonit puud, millest riigimetsadesse 22,1 miljonit ja erametsadesse 16,5 miljonit. Kokku uuendati metsa umbes 27 000 hektaril, mis on ligikaudu võrdne Tallinna ja Tartu linna summeeritud pindalaga.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu hinnangul kaasnevad roheleppega Eestile mitmed võimalused. Roheleppe peamine eesmärk on hoida fossiilset süsinikku maa sees ja leida selle kasutamisele keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Metsandus ja puit on tänases maailmas üks olulisi võimalusi, mille abil inimeste keskkonna jalajälge vähendada. Valitsus kinnitas eile Eesti seisukohad Euroopa rohelise kokkuleppe kohta.

Swedbanki tööstusettevõtete uuringust selgub, et puidutööstus on Eesti kaasaegseim tööstusharu. Kui Eesti tööstustes on automatiseeritud ja digitaliseeritud keskmiselt 35% tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja ligi 50%.

Metsi targalt majandades ja puidust pikaajalisi tooteid valmistades aitame leevendada kliimamuutusi, ütleb ÜRO rahvusvaheliste kliimateadlaste IPCC raport. Raporti kohaselt aitab metsade jätkusuutlik kasutamine säilitada metsa süsinikuvaru ja suurendab süsiniku sidumist.