Vaata, millised uuenduslikud uurimused tõid sel aastal metsa- ja puiduõppuritele preemiad

09.07.2023 Maaleht

Paremad metsaandmed, pildid sauna, puidu taaskasutamine ja parimad seemnepuud – need on sel aastal premeeritud metsa- ja puiduhariduse lõputööd.

Targalt metsamajandadamise ja puidukasutuse teadmine tuleb koolidest. Igal aasta silmapaistvamaile lõpetajatele jagavad tunnustust Riigimesa Majandamise Keskus ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL).

EMPL premeeris 2023. aasta parimaid metsa- ja puiduhariduse magistritöid, rakenduskõrghariduse lõputöid ja kutseõppe õpilasi. Premeeritud lõputööd keskendusid puidu lisandväärtuse loomisele ja targemale taaskasutamisele ehitussektoris.

Tornator Eesti tunnustas Maaülikooli õppurit

Eesti Maaülikooli Metsanduse ja inseneeria instituudi aktusel andis Tornatori juhatuse liige Martin Tishler üle magistritöö preemia Maret Liekise tööle: „Harvendusraiet vajavate puistute tuvastamine aerolidari andmete põhjal“. Käesoleval aastal oli mitmeid häid töid, kuid ettevõtte jaoks sai määravaks teema aktuaalsus metsanduses.

Tornatori preemia läks Maret Liekisele. Foto: Tornator, erakogu

Preemia, suurusega 1000€, anti välja seitsmendat korda. „Töö aktuaalsus seisneb kaugseire arendamise vajaduses, et saada puistute olukorrast operatiivsem ja täpsem ülevaade, mille põhjal teha õiged majandamisotsused,“ sõnas Tishler. „Täpsed metsaandmed on ka poliitiliselt päevakajaline teema, kuid reaalsuses käib juba üsna pikalt töö andmete täpsuse arendamisel, sest esimeses järjekorras soovivad ju omanikud ise täpset ülevaadet metsas toimuva kohta.“

Praktilised teemad

Traditsiooniliselt jagatakse Eesti Maaülikooli üliõpilastele kaks preemiat. Metsatööstuse erialapreemia pälvis Tanel Veske. Veske uuris oma magistritöös, kuidas peavad soome sauna tingimustele vastu pildid, mis on trükitud termotöödeldud ja viimistletud sanglepale ja harilikule haavale. Töö valmis ülikooli, kompetentsikeskuse TSENTER ja Thermory AS koostööna.

Maaülikooli puidutöötlemise tehnoloogia rakenduskõrghariduse lõputöödest tunnustati Annabel Porsi. Pors töötas välja „majavoodi“ tehnoloogia, mille eesmärk on pikendada voodi eluiga. Lõputöö põhjal on juba valminud uus toode, mis jõuab peagi turule.

Foto: erakogu

Tallinna Tehnikaülikooli ehituspreemia sai Maarja Kauniste. Kauniste magistritöö hindas vana konstruktsioonpuidu tugevus- ja jäikusomadusi. Töös uuris ta Euroopa riikide erinevaid visuaalse sorteerimise standardeid. Lisaks viidi töö jaoks 120-aastaste okaspuidust elementidega läbi purustavaid ja mittepurustavaid katseid. Kauniste pakkus töös välja ka reeglid, mida Eestis puidu taaskasutamisel kandekonstruktsioonides aluseks võtta.

Tallinna Tehnikaülikooli ehituspreemia sai Maarja Kauniste. Foto: erakogu

Tunnustati ka kutseõpet

Tänavuse kutseõppija preemia pälvis Ardo Petersmann, kes lõpetas Luua Metsanduskoolis forvarderioperaatori eriala. Petersmanni tõsteti esile kui hea õppeedukusega, viisakat ja vastutustundlikku õpilast, kelle töö kvaliteediga jäädi õpingute ettevõttepraktikas väga rahule.

Tänavuse kutseõppija preemia pälvis Ardo Petersmann, kes lõpetas Luua Metsanduskoolis forvarderioperaatori eriala. Tunnusust annab kätte direktor Haana Zuba-Reinsalu. Foto: erakogu

Liidu juhi Margus Kohava sõnul on hariduse ning teadus- ja arenduskoostöö toetamine sektorile oluline tipptasemel püsimiseks. „Eestis on metsandusharidust omandatud juba üle saja aasta. Panustamine hariduse kvaliteedi tõstmisse ja oskustööjõu ettevalmistusse tagab, et siinne puidusektor ei kaota oma maailmas kõrgelt hinnatud kompetentsi. Tunnustatud lõputööd toetavad sektorile olulisi arengusuundi ning aitavad kaasa innovatsioonile, mis on olulisem kui kunagi varem,“ ütles Kohava.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ühendab Eestis tegutsevaid metsa majandamise ja puidu väärindamisega tegelevaid ettevõtteid, haridusasutusi ning nende tegevust toetavaid ettevõtteid. Sel aastal tunnustati ja premeeriti tublimaid õppureid neljas kategoorias, stipendiumifondi väärtus oli kokku 2200 eurot. Lõputööde puhul hinnati eelkõige autori pühendumist tööle ja tema pädevust teemavaldkonna läbitöötamisel.

Liit alustas kõrgkoolide parimate metsa- ja puidutööstusega seotud lõputööde autorite esiletõstmist 2004. aastal, kutseõppurite tunnustamist 2019. aastal. Eesti metsa- ja puidutööstuses tegutseb ligi 3900 ettevõtet, kes annavad otse ja kaudselt tööd ligi 58 000 inimesele ning. Puidutööstus on Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi kõige automatiseeritum ja digitaliseeritum tööstusharu Eestis.

Et uus mets kasvama saaks

Sel aastal pälvis tuhande euro suuruse RMK preemia parima metsamajandamise magistritöö eest Jano Lepik, kes Eesti Maaülikoolis tehtud teadustöös uuris parima kasvu ja käbikandvusega kuusekloone RMK Võhmetu seemlas.

Kuusekloonid on parimate metsapuude järglased, kellest rajatakse seemlaid. Seemlast omakorda saab parimat seemet selleks, et kasvatada metsataimi ja neid metsa uuendamisel istutada.

RMK preemia parima metsamajandamise magistritöö eest sai Jano Lepik, seda annab üle RMK juhatuse liige Erko Soolmann. Foto: erakogu

„Jano Lepiku uurimistöö viljad on alles ees. See aitab meil riigimetsa veelgi kvaliteetsemalt uuendada. Autor annab oma panuse kuuseselektsiooni, mis võiksid tulevikus tõsta seemnetoodangut ja suurendada seemlaseemne kasutamist metsauuenduses,“ tunnustas premeeritud tööd RMK juhatuse liige Erko Soolmann.

Lepik jõudis magistritöös järeldusele, et tunnuste varieeruvus kuuse järglaste ehk kuusekloonide vahel on suur. Klooni keskmine kõrgus erines kiireima ja aeglaseima kasvuga kloonil üle kahe korra ning aastane kõrguse juurdekasv veelgi enam.

Käbisid pole kõigil võrdselt

Hea käbikandvusega kloonideks sai uurimistöö põhjal pidada vaid kolmandikku kloonidest, ülejäänud liigitusid keskpärasteks või halva käbikandvusega kloonideks.

Autor tõi ühe põhjusena välja kuuse plusspuude ehk parimate omadustega puude valiku metoodikat, mis näeb ette puu fenotüübi hindamist erinevate kriteeriumite alusel, kuid käbikandvuse hindamine nende hulka tavapäraselt ei kuulu.

Kuna 2022. aasta oli käsitletav kuuse käbiaastana, uuris töö autor, kas hea käbikandvusega kloon kulutab osa oma kasvuenergiast käbide kasvatamisele ja seeläbi kannatab kõrguse juurdekasv. Tulemustest selguski, et kõige parema aastase kõrguse juurdekasvuga olid kõige kehvema käbikandvusega kloonid.

Magistritöö hüpotees, et Võhmetu kuuseseemlas kasvavad kuusekloonid on erineva kasvukiiruse ja käbikandvusega ning esineb kloone, mis ei täida tootmisseemlale esitatud ülesandeid, leidis kinnitust. Magistritöö lõppeesmärk oli käbikandvuse ja kõrguse põhjal valida välja 20 perspektiivsemat klooni, mida RMK saab kasutada edasiseks paljundamiseks ja uue kuuseseemla rajamiseks Kullenga taimlas.

Valituks osutunud kloonid pärinevad erinevatest Eesti piirkondadest. See tõestas, et Lääne-Virumaa taimla on sobiv väga erineva päritoluga kuusekloonide kasvatamiseks.


Artikkel ilmus 09.07.2023 Maalehes.

MTÜ EESTI METSASELTS

Toompuiestee 24
10149 Tallinn
metsaselts@metsaselts.ee
fb.com/metsainfo

Toetajad