Uudised

PRESSITEADE 15. veebruar 2024 Metsasektori tunnustamine: auhinnad metsanduse kestliku arengu kaasaaitajatele Eesti Metsaselts kuulutab välja metsasektori tunnustamise auhinnakonkursi, et auhinnata üksikisikuid, organisatsioone ja meeskondi, kes on oluliselt panustanud metsanduse kestlikusse arengusse. Auhinnad antakse üle 17. aprillil 2024 toimuval metsanduse visioonikonverentsil Tartus. Eesti Metsaseltsi presidendi Haana Zuba-Reinsalu sõnul on tunnustamiskonkursi eesmärk esile tõsta ja tunnustada metsandussektoris […]

Sageli märkame hallidel leppadel suvist lehtede pruunistumist, Põhja-Eestis on seda vähem, Lõuna- ja Kesk-Eestis rohkem märgata. Pruunistunud lehtedega lepad torkavad silma teiste veel roheliste võradega puude kõrval, mistõttu paljudel tekib küsimus, mis leppadega küll juhtunud on. Leppasid kahjustavad lepapoid ning käesolev aasta on olnud nende hulgisigimisele väga soodne.

Juba 30. aastat välja antud parima metsamajandaja tiitli pälvis Tiina Ruul Pärnumaalt. Ruul paistis hindamiskomisjonile silma oma metsa laitmatu tundmisega ning selgete tulevikuvaadetega metsanduses. Teise koha pälvis Rein Jürimäe Hiiumaalt ja kolmanda koha Peeter Änilane Tartumaalt.

Rootsi rajatakse lähitulevikus demotehas, kus hakatakse tootma uut puidul põhinevat tekstiilkiudu, et vähendada ökoloogilist jalajälge ja saastet. Tehas on kavandatud madala energiatarbe ja keemilise vajadusega, kusjuures keemiliste komponentide taaskasutamiseks luuakse vastav süsteem.

Fausto Capital ehitab Tallinnasse esimese täielikult puidust konstruktsioonidel keskkonnasõbraliku kõrghoone, mis liidetakse Fahle Parki kiiresti areneva linnaruumiga. Uue hoone ristkihtpuidust konstruktsioonide ökoloogiline jalajälg on väga väike ning taastuva toorainena on puit suurepärane süsiniku talletaja.

Juuli lõpus alustab hindamiskomisjon ringkäiku, et 14 kandidaadi seast valida tänavune parim metsamajandaja. Tiitel antakse välja juba 30 korda ning esikohta püüab metsaomanikke üle terve Eesti Ida-Virumaast Hiiumaani. Metsamajandajate konkursi eesmärk on tutvustada, kui mitmekesised on nii Eesti erametsad kui nende omanikud.

Paremad metsaandmed, pildid sauna, puidu taaskasutamine ja parimad seemnepuud – need on sel aastal premeeritud metsa- ja puiduhariduse lõputööd. Targalt metsamajandadamise ja puidukasutuse teadmine tuleb koolidest. Igal aasta silmapaistvamaile lõpetajatele jagavad tunnustust Riigimesa Majandamise Keskus ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

Praegusel põuaajal tuleb pea igapäevaselt teateid maastikupõlengute kohta Eesti eri paigus. Metsameeste hinnangul varitseb Eesti metsi aga reaalne suurpõlengute oht, kuna meil on väga palju kuivanud kuusikuid.

Statistilise metsainventuuri andmete kohaselt on metsadga kaetud 51,3% Eesti pindalast. Kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 31 protsendini.

Bambus on kliimamuutuste leevendamiseks üks tõhusamaid looduspõhiseid tööriistu ning kuigi tänu kiirele kasvule on ka süsinikdioksiidi saaste atmosfäärist eemaldamine n-ö keskmisest metsast märkimisväärsest kiirem, on maa taastamine ja istanduste avamine investeerimismahukas tegevus. Looduspõhiste süsinikukrediitide arendaja 1MT Nation OÜ kaasas Eesti investoritelt miljon eurot ja tipptasemel metsandusvaldkonna kompetentsi. Investorite hulgas on pikaaegse metsatööstuse kogemusega Margus Kohava ning puitpelletite tootja Warmeston OÜ.

Seireandmed näitavad, et sel aastal on oodata kuuse-kooreüraskite teist põlvkonda. Keskkonnaagentuur kutsub metsamajandajaid üles püünispuid langetama ja kahjustustest teada andma. Viimasel paarikümnel aastal on kuuse-kooreüraskil reeglina arenenud aasta jooksul kaks põlvkonda. Massilise paljunemise korral on kuuse-kooreüraskid suutelised hukutama terveid metsamassiive, muutma sellega veerežiimi ja aineringet ökosüsteemis ning maastiku ilmet.

Puidu hinna tõusu taga on ühelt poolt Venemaalt ja Valgevenest impordi lõpetamine, teisalt raiepiirangud ja mahtude vähendamine. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Margus Kohava sõnul näitab statistika täna seda, mille eest puidutööstused juba eelmisel suvel hoiatasid: meie tööstused kaotavad rahvusvahelist konkurentsivõimet. See seab löögi alla Eesti ühe peamise ekspordisektori, mis annab tööd 56 000 inimesele. Seejuures asuvad need töökohad peamiselt maapiirkondades.

Mööda suvist Eestimaad ringi tuuritades jääb silma, et nii mõneski kohas, kus peaks lokkama lopsakas lehtpuumets, on püsti vaid rootsud. Eriti sagedasti näeb seda praegu Lõuna-Eestis. Süüdi selles on väike roheline liblikaröövik. Metsakahjurid mõjutavad otseselt metsas puude tervislikku seisundit. Sel kevadel on mitmel pool näha kaskedel võrade hõrenemist ja lehtede kadumist. Kahjustuse tõenäoline põhjustaja on metsa-külmavaksik (Operophtera fagata).

Seeneproteiinid, nanomaterjalid ja biostimulaatorid – Eesti ettevõtted arendavad maailmatasemel tehnoloogiaid. Oluliseks toormaterjaliks on puit, mida vääridades saab seente abil raketikütust teha. Eestis on uute tehnoloogiate vallas küpsemas projekte puidukeemias, meditsiinis, droonide arenduses, agronoomia digitaliseerimises, tulevikutoidus, väetiste tootmises, uut tüüpi elektrolüüserite ehitamises.

Juunis toimus Tallinnas Ülemiste Citys EAS-i ja KredExi ühendasutuse ning Tartu Ülikooli korraldatud seminar „Puidu väärindamise tulevik“, kus tutvustati puidu väärindamise uudseid võimalusi. Eesti üks olulisim ressurss on puit. Eesti puidutööstuses tekkivad jäätmed oleks võimalik väärindada nii, et tulemuseks on kõrge lisandväärtusega kemikaalid, materjalid, kütused või toiduks ja söödaks sobivad ained. Laboritingimustes on juba võimalik pärmseente abil puidusuhkrutest teha raketi- või laevakütust.

Puidupõhised biotooted saavad tulevikus asendada naftapõhiseid ning biorafineerimises on Eestil tugev majanduslik potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated”.

Maikuu alguseks esitasid metsaomanikud Keskkonnainvesteeringute keskusele ligi 5000 toetusetaotlust, et saada hüvitist looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääva tulu osas Natura 2000 alal ja väljaspool. Hüvitiste maksmise mediaan on küll tõusnud, kuid praegused looduskaitselised kompensatsioonid ei vasta veel metsaomanike ootustele.

Moodulmajatootja Harmet andis mais Ukraina põhjaosas asuva Ovrutši lasteaia ehitusobjekti üle Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusele, kes jätkab lasteaia sisustamisega. Hoonete ehitus, sealhulgas kõigi moodulite tarnimine Eestist ja pommivarjendi rajamine kohapeal, teostati kõigest 170 päevaga.

Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2022. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel. Tulemused on seotud nii putukkahjurite ja seenhaiguste laialdase leviku kui ka muutunud ainete sisaldustega okastes, mullas ja puistu varises.

Rahvusvahelise audiitorfirma järelvalveaudit kinnitas, et Eesti Erametsaliidu PEFC rühmasertifikaadiga liitunud erametsaomanike metsad on jätkusuutlikult majandatud.

Veebruar tõi sektorile mitu rõõmusõnumit – Eesti Maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri pälvis aastapreemia riigi teaduspreemiate konkursil, Valgetähe IV klassi teenetemärgi teenisid Mart Erik ja Ivar Dembovski.

RMK Sagadi metsamuuseumis avati 1. detsembril uus püsinäitus nimega “Metsane teekond”, kus on saab teha tutvust metsaeluga ning panna proovile oma teadmisi metsast.

Üle 550 teadlase poolt Euroopa Komisjonile saadetud kirjas rõhutatakse asjaolu, et säästvalt ja kliimat arvesse võtvalt majandatud metsad aitavad kliimamuutusi mõjutada ja suurendada bioloogilist mitmekesisust.

Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, mis kannavad olulist rolli kultuuripärandi ja kogukonna ühendajatena. Puude puhul ei peeta oluliseks nende mõõtmeid, vaid pigem seda lugu, mis neid inimestega seob. Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik on välja valinud kolm kandidaati, kes Eestit Euroopa aasta puu konkursil esindada võiksid.

Sel suvel alustasid koostööd Rootsi akutootja Northvolt ja Soome metsatööstusettevõte Stora Enso, kes on leidnud võimaluse, kuidas anda puidujääkidele uus elu akude näol. Välja töötatud tehnoloogia hõlmab toormaterjali ligniini eraldamist ja sellest akukomponendi tootmist. Ligniin on looduslik sideaine, mida leidub puidus kuni 30%.

Euroopa metsade seisundi 2020. aasta aruande kohaselt on metsade pindala Euroopas alates 1990. aastast kasvanud 9%. Puidu biomassi maht samal perioodil on kasvanud koguni poole võrra. Kaitsealuste metsade osakaal on viimase 20 aastaga kasvanud 65% võrra. Kasvavate puidu- ja süsinikuvarude taga on metsade kestlik majandamine.

Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab. Eesti suurimad süsiniku sidujad on metsamaa ja puittooted, mis vähendavad riigi kasvuhoonegaaside netokogust ligi viiendiku võrra. Siiski paisatakse täna Eestist õhku umbes 18 miljonit tonni rohkem kasvuhoonegaase, kui suudetakse siduda. Euroopa Liidu roheleppega on Eesti võtnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks.

Mullu püstitati Eestis metsade uuendamisega käesoleva aastatuhande rekord. Eesti metsadesse istutati 38,6 miljonit puud, millest riigimetsadesse 22,1 miljonit ja erametsadesse 16,5 miljonit. Kokku uuendati metsa umbes 27 000 hektaril, mis on ligikaudu võrdne Tallinna ja Tartu linna summeeritud pindalaga.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu hinnangul kaasnevad roheleppega Eestile mitmed võimalused. Roheleppe peamine eesmärk on hoida fossiilset süsinikku maa sees ja leida selle kasutamisele keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Metsandus ja puit on tänases maailmas üks olulisi võimalusi, mille abil inimeste keskkonna jalajälge vähendada. Valitsus kinnitas eile Eesti seisukohad Euroopa rohelise kokkuleppe kohta.

Swedbanki tööstusettevõtete uuringust selgub, et puidutööstus on Eesti kaasaegseim tööstusharu. Kui Eesti tööstustes on automatiseeritud ja digitaliseeritud keskmiselt 35% tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja ligi 50%.

Metsi targalt majandades ja puidust pikaajalisi tooteid valmistades aitame leevendada kliimamuutusi, ütleb ÜRO rahvusvaheliste kliimateadlaste IPCC raport. Raporti kohaselt aitab metsade jätkusuutlik kasutamine säilitada metsa süsinikuvaru ja suurendab süsiniku sidumist.