Author: Metsaselts

Euroopa metsade seisundi 2020. aasta aruande kohaselt on metsade pindala Euroopas alates 1990. aastast kasvanud 9%. Puidu biomassi maht samal perioodil on kasvanud koguni poole võrra. Kaitsealuste metsade osakaal on viimase 20 aastaga kasvanud 65% võrra. Kasvavate puidu- ja süsinikuvarude taga on metsade kestlik majandamine.

Raporti andmetel moodustab metsamaa pindala 35% Euroopa maismaa pindalast. Puidu biomassi kasvu on põhjustanud metsade kasvu kiirenemine tänu teadlikule metsamajandamisele. Keskmine hektari puidu tagavara on 169 tihumeetrit, mida on ligi kolmandiku võrra rohkem kui 1990. aastal. Kokku on Euroopa metsade puidu tagavara kasvanud 31 miljardi tihumeetrini. Muutunud on ka metsade vanuseline struktuur – vanade metsade osakaal on kõikjal Euroopas suurenenud.

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid ütleb, et metsade ühtlane vanuseline jaotus on nii keskkonnaalaste kui majanduslike eesmärkide saavutamise oluline eeldus. “Metsade vanuseline tasakaal aitab ühtaegu saavutada kliimaeesmärke, tagada metsade elurikkust ja puiduressursi stabiilset kättesaadavust,” selgitab Metslaid. “Vanuse kasvades metsade elujõulisus ja haiguskindlus väheneb, suureneb vastuvõtlikkus erinevatele looduslikele häiringutele ning ühes sellega hakkab metsade süsiniku sidumise võime paraku vähenema. Metsade uuendamine täidab olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel ja metsade elujõulisuse tagamisel,” lausub ta. Viimase kolme aasta jooksul on Eesti metsadesse istutatud ligi 100 miljonit uut puutaime.

Metslaidi sõnul hakkab Euroopa Liidu rohelepe mõjutama majanduse kõiki sektoreid, kuid metsa- ja puidusektoril on puidu kui keskkonnasõbraliku ja taastuva tooraine väärindajana selle eesmärkide täitmisel üks võtmeroll. “Kauakestvad puittooted nagu puitmajad ja -mööbel võimaldavad puidus salvestatud süsinikku endas pikaks ajaks lukustada. Puiduvarumisel ja puittoodete valmistamisel tekkivate jääkidega, näiteks oksad ja saepuru, saame fossiilkütuseid asendades soojaks kütta nii mõnegi kodu,” lausub ta. Jätkusuutliku metsamajandamise kasulikku mõju kliimaprobleemide leevendamisel on kinnitanud ka ÜRO kliimaraport IPCC.

Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia labori juhi Jaan Kersi sõnul käivad maailmas suuremahulised teadus-arendustegevused, mis otsivad võimalusi, kuidas puitu eri valdkondades võimalikult targalt ja efektiivselt rakendada. “Puidurafineerimise teel toodetud ligniinis, tselluloosis ja hemitselluloosides on peidus suur potentsiaal, sest nendest on võimalik valmistada tarbeplaste, pakendimaterjale, rõivaid, viimistlusmaterjale ja teisi keemiatooteid, mida oleme siiani tootnud fossiilsest toorainest. Küsimus on praegu selles, kuidas valmistada neid tooteid nii, et need oleksid tarbijale taskukohased ja toote elutsükli lõpus saaks materjali taaskasutada kaskaadina järgmistes toodetes,” ütleb Kers. Kersi sõnul ei ole kahtlust, et puit kui kiiresti taastuv ressurss omandab roheleppest tulenevate kliimaeesmärkide valguses üha suuremat rolli igapäevaste tarbimisvajaduste rahuldamisel.

Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab.  Eesti suurimad süsiniku sidujad on metsamaa ja puittooted, mis vähendavad riigi kasvuhoonegaaside netokogust ligi viiendiku võrra. Siiski paisatakse täna Eestist õhku umbes 18 miljonit tonni rohkem kasvuhoonegaase, kui suudetakse siduda. Euroopa Liidu roheleppega on Eesti võtnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks.

Kliimamuutuste peamine põhjustaja on õhus olev liigne süsinik, mida aitab õhust kõige kiiremini siduda noor ja kiiresti kasvav mets. Seetõttu on kliima seisukohast oluline metsi võimalikult targalt majandada ja uuendada. Kasutades rohkem puitu, saame asendada suure keskkonna jalajäljega fossiilseid tooteid ja kütuseid. Kliimaeesmärkide saavutamiseks on Euroopa Komisjon tulnud välja roheleppega (Green Deal), mille eesmärk on tagada kestlik ja vastupidav majanduskasv ning puhtam, rohelisem ja tervislikum elukeskkond.

Eesti Maaülikooli professor Hardi Tulluse sõnul on teadus- ja arendustegevustes oluline keskenduda ring- ja biomajanduse ning rohemajanduse rakendamise võimalustele. “Selline lähenemine loob kõige paremad eeldused Euroopa Liidu majanduse ressursitõhusamaks muutmiseks ning ühiskonna ja looduskeskkonna kestlikkuse tagamiseks,” lausub ta.

Kuna puit on taastuv ja ümbertöödeldav materjal, pakub metsa- ja puidusektor erinevaid võimalusi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Tullus toob välja, et metsavaesetel riikidel on võimalik suurendada metsadesse (puudesse ja mulda) seotud süsiniku kogust, rajades juurde uut metsa. Metsarikkad ja tehnoloogiliselt arenenud puidutööstusega riigid saavad senisest enam siduda süsinikku puittoodetesse ja seekaudu aeglustada kliimamuutusi. “Lisaks on oluline kasutusest väljajäänud põllu- ja rohumaade võimalikult kiire metsastamine, eeskätt kiirekasvuliste puuliikidega. See aitab suurendada metsade süsiniku sidumist, süsinikuvaru ja suurendada edaspidi puidukasutust ning sellega seonduvaid sotsiaalmajanduslikke võimalusi,” ütleb Tullus.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp: “Euroopa Liidu roheleppe rakendamisel on oluline roll nii elurikkuse kaitsel kui ka taastuvenergiale ja taastuvatele ressurssidele üleminekul. Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine hajutab energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning parandab jätkusuutlikkust ja majanduse konkurentsivõimet. Kliimamuutuste leevendamise kaudu langeb surve looduskeskkonnale, paraneb välisõhu ja vee kvaliteet ning väheneb invasiivsete võõrliikide sissetung.”

Metsade ja puidutööstuse rolli kliimamuutuste leevndamisel rõhutab ka asekantsler: “Esiteks aitab metsade jätkusuutlik majandamine suurendada süsinikuvarusid orgaanilises aines ja metsamullas. Teiseks on võimalik talletada süsinikku puittoodetes ja kolmandaks luua seeläbi asendusefekt. Metsade majandamine pakub lahendust ka  metsasüsiniku küllastusprobleemile – küps mets enam kokkuvõttes süsinikku juurde ei seo, kuna süsinikuheide ja sidumine tasakaalustuvad üksteist. Oluline on ka kohaliku liigilise koosluse säilitamine, mis aitab toetada ökosüsteemi ja selle teenuste jätkusuutlikkust, kaasaarvatud kliimamuutustele vastupidamist ja paremat süsiniku sidumist.”

Puidus talletatud süsinikku on võimalik hoida seotuna pikaajalistes puidust toodetes, nagu ehitised ja mööbel. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on Eesti puidutööstus ressursisäästlik ja jäätmevaba. “Paljudes ettevõtetes kasutatakse tootmistegevuse kõrvalsaadused ära juba kohapeal, näiteks tööruumide kütmiseks ja puidu kuivatamiseks. Tootmisjääkide lokaalne kasutamine on kõige väiksema kahjuliku keskkonnamõjuga, sest transpordiks vajamineva kütuse põletamisel tekkivad kasvuhoonegaasid jäävad sellisel juhul õhku paiskamata. Jäägid, mida kohapeal ära ei kasutata, viiakse näiteks koostootmisjaama või pelletitehasesse,” selgitab Välja. Ta lisab, et puidu töötlemine on ressursitõhus protsess, kuna puidust erinevate toodete valmistamiseks kuluv energia pärineb suuresti tootmisjääkidest.

Ajaloolistel põhjustel on Eestis väga palju suhteliselt vana metsa, mis enam olulisel määral süsinikku ei seo. Keskkonnaagentuuri andmetel on ligi 39% Eesti puistutest üle 60 aasta vanused. Viimase 25 aasta jooksul on Eesti metsasus kasvanud meie kahe suurema saare, Saaremaa ja Hiiumaa pindala võrra. Majandatavate metsade pindala Eestis on 2019. aasta seisuga 2,03 miljonit hektarit ning akumuleerunud püstiseisva surnud puidu hulk neis metsades on 13 miljonit tihumeetrit.

Mullu püstitati Eestis metsade uuendamisega käesoleva aastatuhande rekord. Eesti metsadesse istutati 38,6 miljonit puud, millest riigimetsadesse 22,1 miljonit ja erametsadesse 16,5 miljonit. Kokku uuendati metsa umbes 27 000 hektaril, mis on ligikaudu võrdne Tallinna ja Tartu linna summeeritud pindalaga. Mullu ületas majandatava metsa tüvepuidu juurdekasv Keskkonnaministeeriumi statistika kohaselt raiemahtu ligi 3 miljoni tihumeetri võrra ja koos looduskaitse all olevate metsadega ületas juurdekasv raiemahtu 5 miljoni tihumeetri võrra.

Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor Marek Metslaid märgib, et metsade uuendamine toob muutust Eesti metsade vanuselisse struktuuri ja täidab olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel. Täna moodustab metsamaa 51% Eesti maismaa pindalast, kuid tervelt 40% puistutest on üle 60 aasta vanad. „Oluline on mõista, et ka puudel on eluring ja mingis vanuses hakkavad nad surema. Metsade majandamine pikaajalise plaani järgi on eelduseks, et saaksime tulevastele põlvedele pärandada terved ja elujõulised metsad,“ ütleb Metslaid. Ta lisab, et metsade uuendamine on oluline ka Eesti kliimaneutraalsuse saavutamisel. Metsasektor on Eestis üks väheseid, mis seob süsinikku rohkem kui õhku paiskab. „Kõige intensiivsemalt seovad õhust süsinikku just noored ja keskealised hea tervisega metsad. Vanuse kasvades metsade elujõulisus ja haiguskindlus väheneb, suureneb vastuvõtlikkus erinevatele looduslikele häiringutele ning ühes sellega hakkab metsade süsiniku sidumise võime paraku vähenema,“ selgitab Metslaid.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on Eesti üks puhtama õhuga riikidest maailmas. Juba algklassides õpetatakse, et metsad on meie planeedi kopsud. „See väide vastab eriti hästi tõele tervete ja hästi hooldatud metsade puhul, kus kasvavad antud kasvukohale sobivad puuliigid ning tagatud on optimaalne valguse ja toitainete kättesaadavus,“ selgitab Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. Mida vanemaks mets saab, seda suurem on oht, et see muutub vastuvõtlikumaks tormidele, seenhaigustele ja putukkahjuritele. Samuti võivad metsad majandamata jätmise korral muutuda kergesti süttiva materjali akumuleerumisel tuleohtlikuks. „Puud surevad, puit laguneb ja seotud süsinik eraldub tagasi atmosfääri. Metsapõlengute korral võib lühikese aja jooksul hävineda metsaökosüsteemi maapealne ja maa-alune biomass ning vabaneda sinna pika aja jooksul talletunud süsinik,“ kirjeldab Eelmaa. Ta lisab, et vanemad metsad, kus puude suremus on võrdne nende juurdekasvuga ehk CO2 emiteerimine ja sidumine on tasakaalus, talitlevad süsinikuneutraalsete ökosüsteemidena. Kui aga vanemad metsad ei seo enam nii palju süsinikku kui emiteerivad, võivad nad muutuda süsiniku allikateks. „Metsaomanikul on metsi targalt majandades võimalik häiringuid ennetada, metsade süsiniku sidumise võimet suurendada ja seeläbi kliimamuutusi leevendada,“ rõhutab Eelmaa.

Selleks, et ka järeltulevad põlved saaksid nautida Eesti majandusmetsadest saadavaid hüvesid, on tähtis metsi õigel ajal uuendada ja hooldada. Muuhulgas tähendab see kaasa aitamist Eesti metsade vanuselise struktuuri tasakaalustamisele. „Metsadest rääkides saame tõmmata paralleeli rahvastikusündmustega. Kui rahvastikunäitajate puhul uurime, kas sündimus ületab suremust või sisseränne väljarännet, siis metsade jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb jälgida, et nende juurdekasv ületaks pikas plaanis raiemahtu. Selle eeldus on metsade ühtlane vanuseline struktuur, kus erinevatesse vanuseklassidesse kuulub metsi proportsionaalselt võrdselt. Selle tagamisele aitavad eelmisel aastal Eesti metsadesse istutatud 39 miljonit puud kaasa,“ ütleb Eelmaa.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu hinnangul kaasnevad roheleppega Eestile mitmed võimalused. Roheleppe peamine eesmärk on hoida fossiilset süsinikku maa sees ja leida selle kasutamisele keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Metsandus ja puit on tänases maailmas üks olulisi võimalusi, mille abil inimeste keskkonna jalajälge vähendada. Valitsus kinnitas eile Eesti seisukohad Euroopa rohelise kokkuleppe kohta.

„Puit on 21. sajandi materjal. Puidust saab toota soojust ja puit on väga keskkonnasõbralik ehitusmaterjal. Lisaks võimaldavad tänased tehnoloogiad puidust luua juba pea kõike, mida on varasemalt tehtud taastumatutest loodusvaradest: (plast)pakendeid, riideid, autosid, päikesepaneele, kosmeetika- ja farmaatsiatooteid ning isegi arvutiekraane. Õppides oma suurimat taastuvat loodusvara, puitu, eri viisidel kasutama, saame tõsta ühiskonna majanduslikku heaolu ning luua Eestist innovaatilise roheriigi, mis on eeskujuks üle maailma,“ sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. „Inimtegevuse puhul on keskkonna jalajälg paratamatu, küsimus on, kuidas seda hoida võimalikult väiksena. Paljud praegu laialdaselt kasutusel olevad ehitus-ja pakendimaterjalid ning tarbeesemed ei ole toodetud taastuvast loodusvarast,“ lisas ta.

Noored ja keskealised puud seovad õhust süsinikku intensiivsemalt kui vanad puud, sest süsiniku sidumise võime on kooskõlas puude kasvuga. Puittooted võimaldavad lukustada puidus olevat süsinikku pikemaks perioodiks. Asendades nende puittoodetega fossiilsetel materjalidel põhinevaid tooteid, on kasu keskkonnale mitmekordne.

Hiljuti avaldatud Keskkonnaministeeriumi kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab. Metsa ja puidu olulisust keskkonnamõjude vähendamisel rõhutab ka ÜRO kliimaraport IPCC. Eesti Maaülikooli professor Veiko Uri on märkinud, et metsad ja metsandus on üks reaalsemaid valdkondi globaalse süsinikubilansi tasakaalustamisel ning seeläbi kliimamuutuste leevendamisel. Metsamajanduse positiivset mõju kliimale võib vaadelda erinevatest aspektidest. „Näiteks pole võimalik puitu saada metsi majandamata ehk raiumata. Samas peame seda üheks keskkonnasõbralikumaks materjaliks, kuivõrd puit on süsinikuneutraalne ning kiiresti taastuv ressurss,“ sõnas Uri. Teiseks on võimalik läbi metsade majandamise kujundada nende vanuselist struktuuri, sealhulgas tagada noorte ja keskealiste puistute piisav esindatus. „Sellistes metsades on süsiniku sidumine puude biomassi kõige intensiivsem,“ selgitas ta.

Swedbanki tööstusettevõtete uuringust selgub, et puidutööstus on Eesti kaasaegseim tööstusharu. Kui Eesti tööstustes on automatiseeritud ja digitaliseeritud keskmiselt 35% tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja ligi 50%.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul aitab innovatsioon ning kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine säilitada Eesti puidutööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime ning toetab eksporti. „Automatiseerimise ja digitaliseerimisega kaasneb efektiivsuse kasv. Kohalik metsa- ja puidutööstus on Eesti edulugu. Konkureerime edukalt selliste riikidega nagu Kanada, Saksamaa, Soome ja Rootsi. Meie metsa- ja puidutööstus on üksnes paarikümne aastaga tõusnud maailma suurte sekka ja nende hulgas püsimine on eeldanud investeeringuid tehnoloogilisse arengusse,“ ütles Välja. Ta märkis, et Eesti ettevõtjate tugevus on tehnoloogiliste uuendustega väga kiire kaasaminek.

Metsa- ja puidutööstuses rakendust leidnud inimeste töö sisu muutub. „Füüsilise töö osatähtsus väheneb ja olulisemaks muutub vaimne võimekus. Kaasaegne puidutööstus vajab eksperte, kellel on teadmisi elektroonikast, robootikast ja mehhatroonikast. Siht on, et inimesed teevad tarka ja kõrge lisandväärtusega tööd, milleks masinad võimelised pole,“ selgitas Välja. Swedbanki uuringust selgus, et ligi pooled puidutööstuse ettevõtetest peavad tööjõupuudust oluliseks väljakutseks. Neist omakorda 80% tunneb suurimat puudust spetsialistidest. Välja ütles, et innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu kasvades muutuvad üha olulisemaks spetsiifilised oskused ning nõudlus kõrgelt kvalifitseeritud inimeste järele suureneb.

Üks põhjus metsa- ja puidutööstuse kasvamisel Eesti kaasaegseimaks tööstusharuks on ka Eesti demograafiline olukord, mis sunnib ettevõtjaid leidma võimalusi tööjõuvajaduse vähendamiseks. Eesti rahvastik vananeb ja selle tulemus on tööealise elanikkonna arvukuse langus. Ühtlasi muutub konkurents talentidele erialade lõikes aina tihedamaks. „Selleks, et tuua metsa- ja puidusektorisse spetsialiste, on oluline pakkuda neile võimalusi erialaseks arenguks ning tipptasemel tehnoloogilisi lahendusi. Lisaks metsa- ja puidusektoris makstavale keskmisest kõrgemale palgale, meelitab talente võimalus kasutada kõrgtehnoloogilisi vahendeid – olgu nendeks robotid või tehisintellektid,“ kirjeldas Välja. Swedbanki uuringust tuli välja, et iga neljas puiduettevõtte omanik plaanib ka järgmiste aastate jooksul tööstusrobotitesse investeerida.

Kiiret automatiseerimist ja digitaliseerimist puidutööstuses veab ka soov panustada Eesti inimeste elujärje parendamisse. Olukorras, kus tööealise elanikkonna hulk väheneb ja maksutulu laekumine riigieelarvesse on surve all, tuleb juba täna aktiivselt mõelda lahendustele, kuidas säilitada majandussüsteemi jätkusuutlikkus. „Töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor ja tootmisprotsesside automatiseerimine võimaldab suurendada lisandväärtust. See aitab väiksema arvu töökätega luua ühiskonda rohkem rikkust,“ selgitas Välja. Ta lisas, et kõrgema lisandväärtuse loomine aitab ka metsa- ja puidutööstuses töötavatele inimestele maksta kõrgemat palka. See toetab eeskätt just Eesti väiksemates piirkondades elavaid inimesi. Nimelt on metsa- ja puidusektor üks peamised tööandjaid väljaspool suuri tõmbekeskusi. „Kõrgepalgaliste töökohtade olemasolu ja karjääriperspektiiv hoiavad elu Eesti maapiirkondades. Seetõttu on tööstuse automatiseerimine ja digitaliseerimine olulised ka regionaalsest aspektist,“ ütles Välja.