Kuivendamine kiirendab männikute kasvu
28.02.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Kuivendamine soodustas puude kasvu kõige enam 16 aastat peale kraavitamist, leidsid Eesti Maaülikooli metsateadlased. Liigniiskete turvasmuldade kuivendamine tuli rohkem kasuks väiksemate puude ja madalama tagavaraga puistute kasvule.
Täpsemalt hindasid Eesti Maaülikooli metsateadlased eesotsas Aleksei Potapoviga kraavitamise mõju turvasmuldadel kasvavate männikute kasvule. Peale kraavitamist hakkas puistute kasv kiirenema. Kõige kiirem oli puude ristlõikepindala juurdekasv 16 aastat peale kuivendust, ulatudes keskmiselt ligikaudu kaheksa ruutsentimeetrini aastas, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.
Puude reaktsioon kuivendamisele sõltus peamiselt puutüvede läbimõõdust, metsa tagavarast ja kasvukoha viljakusest. Kuivenduse järel kiirenes esmalt suuremate puude kasv, väiksematel puudel läks uute oludega kohanemiseks aega veidi kauem.
Looduslike tingimuste muutlikkuse, metsamajandamise ajaloo, kraavide paiknemise ja muude iseärasuste tõttu võib kuivenduse mõju metsade juurdekasvule olla erinev. Siiski leidis Potapov kaasautoritega, et Kirde-Eestis Ongassaare maaparandussüsteemi piires asuval uurimisalal parandas kraavitamine peaaegu kõikide uuritud männikute jämeduskasvu.
Kuivendamise mõju männi aastarõngaste kasvule. Kuivenduse ajaks oli selle puu vanus 108 aastat, diameeter 8 cm ja jämeduskasv keskmiselt 0,7 mm aastas. Kuivendusjärgsel perioodil 61-aasta jooksul, on puu diameeter suurenenud 18 cm, keskmiselt ligi 3 mm/a. Autor/allikas: Aleksei Potapov
Sellest andsid tunnistust aastarõngaste mõõtmiste tulemused. Puude läbimõõdu kasv kiirenes esimesel kümnel aastal peale kuivendust, jäädes seejärel enam-vähem ühtlasele tasemele. Puude jämeduskasvu edenemine oli märgatav veel ka 40 aastat peale kraavitamist ehk uurimisperioodi lõpuni.
Puude kasvu reaktsiooniaeg võimaldab hinnata, millal saavutab kuivendusest tingitud puude kiirem kasv oma haripunkti. Potapov leidis kolleegidega, et see jäi 5–24 aasta vahele, keskmiselt 16 aasta juurde. Tulemus on heas kooskõlas varasemate Eestis läbiviidud uuringutega.
Metsakuivendusprojekti nr 131 tööjoonis, kuivendusvõrgu plaan (Riiklik projekteerimise ja uurimise instituut, Eesti maaparandusprojekt, 1970).
Taoliste dokumentide uurimine Rahvusarhiivis ja RMK Sagadi metsakeskuse kogudes aitab selgitada kraavide rajamise aega, täitedokumentatsiooni olemasolu puhul ka aasta või kuu täpsusega. Kuivendussüsteemide rajamine algas projekteerimisest ning kraavivõrgu ehitamine võis kesta mitu aastat, Ongassaare uurimisalal see toimus perioodil 1969-1974.
Kuna liigniisketele aladele on rajatud kuivenduskraavide võrgustik, mõjutavad ühe puu ja ühe puistu arengut mitu kraavi. Potapovi ja tema kolleegide tulemuste kohaselt ei pruugi mõjutada puude kasvu kõige rohkem lähim kraav, vaid see sõltub ala üldisemast pinnamoest.
Mullas olev liigniiskus on üks puude kasvu piiravatest teguritest, kuna halvendab juurestike õhustatust. Kuivendamise tagajärjel langeb kiiresti mulla põhjaveetase ja paranevad puude kasvutingimused.
Kuna suuremad puud paiknesid juba enne kuivendust soodsamates kasvukohtades, reageerisid kuivendusele kiiremini just need. Samas oli pikema aja jooksul tervikuna suurem väiksemate puude läbimõõdukasv ja aja möödudes puistus kasvavate puude jämedused ühtlustusid.
Ühe mulla mitu tahku
Kuivendatud aladel kasvab suur osa Põhjamaade, sh Eesti metsadest. Nii moodustavad kõdusood Eesti metsadest ligikaudu 15 protsenti. Reeglina on kõdusoometsad on väga tootlikud, kus saab kasvatada väärtuslikku puitu. Varasemalt on Eesti metsateadlased hinnanud, et kuivendamine lisab Eesti metsade juurdekasvule ligikaudu miljon tihumeetrit aastas.
Siinkandis toimus laialdasem metsade kuivendamine 1960–1980. aastatel. Kuna Eestis ületab aastane sademete hulk aurumist, tagab töökorras kuivendussüsteem erinevate metsaökosüsteemiteenuste kättesaadavuse kvaliteedi.
Tänapäeval metsas uute kraavide rajamist reeglina ei toimu. Maaparandustööde eesmärgiks on olemasolevate kuivendussüsteemide seisu parandamine metsade heade kasvutingimuste säilitamine Autor/allikas: Aleksei Potapov
Teisalt laguneb liigniiskes mullas taimne materjal vaevaliselt, ladestudes seal pikaajaliselt turbana. Nii lisandub aasta-aastalt turvasmuldadesse üha uut süsinikku. Süsiniku varu turvasmuldades võib ulatuda sadade tonnideni hektari kohta, mis on kordades suurem võrreldes mineraalsete muldadega. Seeläbi on turvasmuldade võime süsinikku salvestada ja tallel hoida on eriti oluline just kliimamuutuste tingimustes.
Aleksei Potapov ja uurimuse kaasautorid möönavad, et metsade kuivendamise tulemused sõltuvad väga paljudest asjaoludest. Seetõttu oleks vajalik sarnaste uurimuste läbiviimine enamates metsades.
Kuivendatud metsade kasvukäigu uurimine ja kasvumudelite kaasajastamine aitab prognoosida turvasmuldadel kasvavate puistute arengut, tagavara ja süsinikusidumise võimet. Samuti on sellistest teadmistest kasu turvasmuldadel kasvavate metsade majandamisstrateegiate koostamisel ja soode taastamisvõtete mõju hindamisel metsade kasvule.
Uurimistööd rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Tulemused ilmusid ajakirjas Forest Ecology and Management.
Artikkel ilmus 28.02.2023 Novaatoris.
