Praegusel põuaajal tuleb pea igapäevaselt teateid maastikupõlengute kohta Eesti eri paigus. Metsameeste hinnangul varitseb Eesti metsi aga reaalne suurpõlengute oht, kuna meil on väga palju kuivanud kuusikuid.
Kes on alla vaadanud Munamäe tornist, on kindlasti märganud kümnete hektarite kaupa kuivanud kuusikuid. Samasugust pilti võib näha kõikjal Eestis – üraskid on teinud kuuskedele 1:0 ja mets koosneb surnud kuivanud puudest. Eriti sage on selline vaatepilt looduskaitsealadel. Neil maastikel valitseb praegusel krõbekuival ajal ülisuur tuleoht.
„Üraskite hävitatud kuivad kuusikud on kui säraküünlad – tule jaoks ei ole paremat rooga kui jalal kuivanud puu,“ ütleb Ida-Virumaal Oonurme kandis metsasid majandav Gunnar Lepasaar. „Eesti on aga selliseid kohti täis ja eriti kehv on lugu kaitsealadel. Kui sellises kohas tuli lahti läheb, paisub see hiigelsuureks tulemölluks. Kuna looduskaitsealadel pole majandustegevus olnud lubatud, ei saa nendele metsadele tihtipeale ka kustutustöödeks mõistlikult ligi.“
Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et Eestis on metsamaaga kaetud üle poole (2,33 mln ha) riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 31 protsendini. 2022. aasta raiemaht ulatus eksperdihinnangu järgi 11,4 miljoni m3-ni. Riigimetsas püsis raiemaht eelmise aasta tasemel.
Keskkonnaagentuuri 8. juunil avaldatud SMI andmete kohaselt on metsaga kaetud 51,3% Eesti pindalast. Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub üle 60% ning metsavaesemad Tartumaa ja Põlvamaa.
Looduspõhiste süsinikkrediitide arendaja 1MT Nation OÜ kaasas Eesti investoritelt miljon eurot ja tipptasemel metsandusvaldkonna kompetentsi. Investorite hulgas on pikaaegse metsatööstuse kogemusega Margus Kohava ning puitpelletite tootja Warmeston OÜ.
Aafrikas kahjustunud maid taastav 1MT Nation OÜ on võtnud missiooniks taastada aastaks 2030 vähemalt 1 miljon hektarit maad, istutades segakultuurina kohalikke bambuseliike.
„Taastame maid ja istutame bambust vaid nendele maadele, mis on olnud metsastamata vähemalt viimased 10 aastat,“ selgitas ettevõtte kasvujuht Taivi Koitla. „Kontrollime seda nii satelliittehnoloogia kui ka kohapealse tiimi põhjaliku taustauuringu abil. Eesmärgiks on taastada just kahjustunud maid, mitte istutada bambust hiljuti mahavõetud metsa asemele või põllumaadele.“
Bambus seob tõhusalt süsinikku
Istutatud bambus kannab Koitla sõnul nii maade taastamise ja pinnase kvaliteedi parandamise eesmärki, aitab eemaldada atmosfäärist süsinikdioksiidi reostust, loob kohalikule maaomanikule lisatulu kui toetab ka kohalikke kogukondi. Ettevõte panustab olulise proportsiooni süsinikkrediitide müügist ka kohaliku (ehk konkreetse maakonna või küla, kuhu on bambuseid istutatud) eluolu parandamiseks.
Käesoleva aasta aprillikuus istutati esimesed 300 hektarit bambust Ugandas ning alanud on ettevalmistustööd 2000 hektarile bambuse istutamiseks Ugandas ning 1000 hektarile Keenias.
Bambus eelis süsinikusidujana on, et ta kasvab märkimisväärsemalt kiiremini kui keskmine puu. Mõned bambuse liigid kasvavad ligi meeter päevas.
„Meie fookuses on kohalikud bambuse liigid, mis sobituvad konkreetse piirkonna loodusliku keskkonnaga,“ rääkis Koitla. „Bambuse eelisteks lisaks kiirele kasvule ja kiirele taastumisele võib paljude muude seas mainida ka vastupidavust ja seda nii kahjurite kontekstis kui ka järeltöötluse kontekstis. Puudusi võrreldes puiduga kohe ei meenugi.“
Mandritevaheline töökorraldus
1MT Nation OÜ kaasasutaja ja tegevjuht Kristjan Raude on aastaid enne ettevõtte asutamist Aafrika kontinendil erinevates riikides tööalaseid kontakte loonud. Lisaks on neil kohapealne meeskond, kes kohalikke operatsioone juhib ja koosneb nii eestlasest COO-st Kaspar Jõgevast, kes enamus aastast elab Aafrikas, lisaks on kohapealne tiim operatsioonide – ja metsandusjuhist, GIS-eksperdist, bambuse eksperdist jne.
„Meie peakontor asub Tallinnas, aga allüksused nii Kampalas kui ka Nairobis ning lisaks veedab peakontori tiim enamus aja aastast kohapeal,“ ütleb Koitla. „Sobivate partnerite leidmine Aafrikas on pidev töö, maid analüüsitakse põhjalikult, päringuid tuleb nii otse meile kui ka pöördume ise sobivate piirkondade poole. Neid protsesse saab juhtida vaid kohapeal olles ja igapäevaselt suurt tööd tehes.“
1MT Nation OÜ kaasas juunikuus bambuse istanduste kiireks laienemiseks laiapõhjalist strateegilist kompetentsi ja miljon eurot suures mahus Eestist. Investorite hulka kuuluvad teiste hulgas ka pikaaegse metsatööstuse kogemusega ning Eesti Metsa – ja Puidutööstuse Liidu juht Margus Kohava ja puitpelletite tootja Warmeston OÜ. Kohava on üks investoritest läbi isikliku ettevõtte (Payles OÜ). Suurem investor on Warmeston.
„Bambus on kliimamuutuste leevendamiseks üks tõhusamaid looduspõhiseid tööriistu ning kuigi tänu kiirele kasvule on ka süsinikdioksiidi saaste atmosfäärist eemaldamine n-ö keskmisest metsast märkimisväärsest kiirem, on maa taastamine ja istanduste avamine investeerimismahukas tegevus ja seda enam on hea meel, et me esimeses faasis ei kaasanud mitte ainult strateegilisi ja valdkonnapõhise kompetentsiga investoreid, vaid investoreid suures mahus eeskätt Eestist,“ kommenteeris 1MT Nation OÜ tegevjuht Kristjan Raude. „See näitab, et eksperdid mõistavad meie äri tõsidust ja ka Eesti tegijad on hakanud tõsisemalt survestava kliimamuutuste olukorraga tegelema,“ lisas ta.
1MT Nationi tegevjuht Kristjan Raude. Foto: erakogu
Fookuses on kliima
Eesti Metsa – ja Puidutööstuse Liidu juht Margus Kohava kommenteeris partnerlust: „Kliimamuutusest tingitud tagajärjed mõjutavad kõiki olenemata geograafilisest asukohast ja olen jätkuvalt seisukohal, et metsanduse ja metsatööstuse tark ning läbimõeldud arendamine aitab meil kõige paremini kliimamuutustega võidelda. 1MT Nation OÜ taastab kahjustunud maid taasmetsastamisega ning saame selles protsessis ka oskusteabega tuge pakkuda.“
Kohava sõnul ei saa loodusesse investeerimist pausile panna ka keerulistes majandusoludes ning lisaks positiivsele mõjule kliima ja looduse kontekstis loob 1MT Nation OÜ tegevus ka sotsiaalselt tugevat mõju.
„Warmestoni vaatest on tegemist meie start-up portfelli investeeringuga, mis sobitub pelleti, kui samuti süsiniku emisioonide vähendamisesse panustava toote väärtuspakkumisega,“ lisas Warmeston OÜ tegevjuht Mait Kaup. „Hoiame jätkusuutlikust fookuses ja selles vallas saame kindlasti 1MTN’iga kogemusi vahetada.“
Warmeston toodab eelkõige kestvuskaupu tootva Eesti metsa- ja puidutööstuse jääkidest puitpelleteid, mis efektiivsetes tööstuslikes sooja ja elektri koostootmisjaamades asendavad kivisöe kasutuse. Eelmisel aastal Warmestoni toodetud pelletid vältisid selliselt ligi 300 000 tonni kivisöe kaevandamise ja ligi 900 000 tonni CO2 emissioonid.
„1MT Nation OÜ astub oma tegevuses sammu edasi ja eemaldab atmosfäärist sinna paljustki inimtegevuse tulemusel varasemalt emiteeritud süsinikdioksiidi, salvestades selle pikaajaliselt uutes istandustes kiiresti kasvavasse biomassi,“ sõnas Kaup. „Partnerlus 1MT Nation OÜ-ga on meie jaoks loogiline samm. Toetame looduspõhiseid lahendusi, millel on reaalne positiivne mõju ja saame valdkonnapõhist kompetentsi vahetada ja vahendada,“ märkis Kaup.
1MT Nation OÜ (1MTN) on looduspõhiste ja kõrge kvaliteediga süsinikkrediitide arendaja (Carbon Dioxide Removal) Aafrikas, mille eesmärgiks on taastada kahjustunud maid istutades bambust, luues tuhandeid töökohti, toetada kohalikke kogukondi ning pakkudes ettevõtetele looduspõhiseid süsinikdioksiidi eemaldamise krediite. Ettevõtte asutajad on pikaaegne ettevõtja ning investor Kristjan Raude ja kliimaadvokaat Anete Garoza. 1MTN peakorter asub Tallinnas ning allüksused Kampalas ja Nairobis.
Seireandmed näitavad, et sel aastal on oodata kuuse-kooreüraskite teist põlvkonda. Keskkonnaagentuur kutsub metsamajandajaid üles püünispuid langetama ja kahjustustest teada andma.
Viimasel paarikümnel aastal on kuuse-kooreüraskil reeglina arenenud aasta jooksul kaks põlvkonda – osa juunis koorunud mardikaid rajab haude juulis.
Massilise paljunemise korral on kuuse-kooreüraskid suutelised hukutama terveid metsamassiive, muutma sellega veerežiimi ja aineringet ökosüsteemis ning maastiku ilmet. Eesti Maaülikooli emeriitdotsent Kaljo Voolma selgitab õppelehes „Sinu mets“, et metsa kasutuse seisukohast tähendavad üraskikahjustused puitmaterjali ja selle kvaliteedi kadu, aga ka metsa mittepuiduliste väärtuste alanemist. Näiteks on mõjutatud metsa puhkemajanduslik ja muu kõrvlakasutus – kuivanud puude ohtlikkuse tõttu on juba suletud matkarajad mitmel pool Saksamaa rahvusparkides.
Puidu hinna tõusu taga on ühelt poolt Venemaalt ja Valgevenest impordi lõpetamine, teisalt raiepiirangud ja mahtude vähendamine.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Margus Kohava sõnul näitab statistika täna seda, mille eest puidutööstused juba eelmisel suvel hoiatasid: meie tööstused kaotavad rahvusvahelist konkurentsivõimet. See seab löögi alla Eesti ühe peamise ekspordisektori, mis annab tööd 56 000 inimesele. Seejuures asuvad need töökohad peamiselt maapiirkondades. Kohava nentis, et olukord on keeruline igal pool ja turud languses, sest tarbimine ja elamuehitus väheneb terves läänemaailmas, sh Skandinaavias.
Mööda suvist Eestimaad ringi tuuritades jääb silma, et nii mõneski kohas, kus peaks lokkama lopsakas lehtpuumets, on püsti vaid rootsud. Eriti sagedasti näeb seda praegu Lõuna-Eestis. Süüdi selles on väike roheline liblikaröövik.
Metsakahjurid mõjutavad otseselt metsas puude tervislikku seisundit. Sel kevadel on mitmel pool näha kaskedel võrade hõrenemist ja lehtede kadumist. Kahjustuse tõenäoline põhjustaja on metsa-külmavaksik (Operophtera fagata).
Seeneproteiinid, nanomaterjalid ja biostimulaatorid – Eesti ettevõtted arendavad maailmatasemel tehnoloogiaid. Oluliseks toormaterjaliks on puit, mida vääridades saab seente abil raketikütust teha.
Eestis on uute tehnoloogiate vallas küpsemas projekte puidukeemias, meditsiinis, droonide arenduses, agronoomia digitaliseerimises, tulevikutoidus, väetiste tootmises, uut tüüpi elektrolüüserite ehitamises.
„Meil on 14 uut ja unikaalset arendusprojekti – näiteks eAgronom arendab satelliitidel põhinevat automatiseeritud platvormi süsinikukrediidi mõõtmiseks, BioCC arendab muldade mikrobioomi parandamiseks mikroobseid biostimulaatoreid, UP-Catalyst teeb CO2-st süsiniknanomaterjale,“ loetles EASi rakendusuuringute programmi juht Madis Raukas.
Senini puudub teaduslik alus nn emapuu teooriale, mis kinnitaks toitainete kandumist läbi seenjuure vanadelt noortele puudele, selgub hiljutisest ülevaateartiklist. Nimetatud teooriat ei kinnita ka metsas silmaga nähtav puude loodusliku uuenemise kulg.
Viimastel aastatel levib maailmas nn emapuu teooria, mille kohaselt edastavad suuremad puud väiksematele ühise seenjuure ehk mükoriisa võrgustiku (i.k. common mycorrhizal network, CMN) kaudu süsinikku ja lämmastikku, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.
Rühm erinevate Euroopa ülikoolide teadlasi Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolis töötava Nils Henrikssoni juhtimisel leiab, et emapuu teooria ei pea paika, kuna seda pole teaduslikult piisavalt tõestatud. Samuti on looduses tavapärane väikeste puude kesine kasv suuremate puude läheduses, mis räägib emapuu teooriale risti vastu.
Happeline ja toitainetevaene liivmuld sobib meie metsapuudest peamiselt männile. Vanade puude all kasvab vaid kidur alustaimestik. Vana metsa piirist otse ning vasakul kasvavad jõudsalt erineva vanusega noored männikud, mis tekkisid pärast lageraiet. Foto: Jürgen Aosaar
Üldise ökoloogilise teadmise kohaselt toimub metsas puude vahel pidev konkurents, mille käigus võistlevad organismid omavahel valguse, mulla toitainete ja vee pärast. Konkurentsis alla jäävad puud surevad ja nii jääbki metsa vananedes puude hulk seal üha väiksemaks. Samuti on üldteada, et puu juured ja seeneniidistik moodustuvad mükoriisa, mis aitab puul hankida mullast toitaineid ning vastutasuks varustab puu seent süsinikuga.
Emapuu teooria kohaselt annavad suuremad ja vanemad puud väikestele puudele läbi neid ühendava mükoriisa süsinikku ja lämmastiku. See peaks soosima oma elutee alguses olevate puukeste ellujäämist ja kasvu. Siiski leiab Henriksson oma kaaslastega, et teooriat kinnitavaid teadustulemusi napib.
Vastavate teadusuuringute tegemist takistavad mitmed metoodilised keerukused. On küll selgeks tehtud, et mingi kogus süsinikku ja lämmastikku võib ühelt puult teisele kanduda, kuid samas pole selge, kuidas see täpselt sinna jõuab, kuna lisaks mükoriisa vahendusele on selleks muidki viise. Pealegi on taimede vahel liikuvad süsiniku ja lämmastiku kogused väga väikesed ja seega panus puude elutegevusse tühine. Lisaks möönab Henriksson koos kolleegidega, et seene jaoks ei ole toitainete vahendaja roll kuidagi kasulik.
Joonis. Vana männiku servas suurte puude juurestiku mõjupiirkonnas ei kasva peaaegu ühtegi noort puud. Kauguse suurenemisega vanast metsast paraneb noorte mändide kasv silmnähtavalt. Foto: Jürgen Aosaar
Lisaks keerukatele teadusuuringutele leidub emapuu teooria kontrollimiseks lihtsam viis. Tuleb vaid minna metsa ja vaadelda suurte puude all kasvavate väiksemate puude käekäiku. Kui emapuu teooria oleks tõene, võiks ju suurte puude läheduses olla väikeste puude arv suur ja nende kasv lopsakas, kuid looduses näeme enamasti vastupidist.
Tavapärane on vaatepilt, kus just suurte puude ümbruses kasvab noori puid vähem kui vanast puust kaugemal. Samuti kasvavad noored puud ja muu taimestik suure puu läheduses sageli kiduramalt. Samasugune pilt avaneb vana metsa servas, kus noorte puudeta ala võib olla mitu meetrit. Suuremate puude all on noorte puude ehk metsauuenduse kasvamasaamine üks metsakasvatajate suuremaid väljakutseid.
Tunnuspildil on kujutatud, kuidas viljakast mullat hoolimata kasvab noori kaski vana puu juurestiku piirkonnas väga vähe. Puust kaugemalt rõõmustab silma tihe heleroheline noor kaasik. Foto: Jürgen Aosaar
Mädanik ei pruugi lihtsalt puud vaadates silma hakata. Tüves peituvat seenhaigust aitab avastada helitomograaf.
Puu visuaalsel hindamisel võib mädanik jääda tuvastatama, kuna välised tunnused on tihti raskesti märgatavad või puuduvad. Eesti Maaülikooli metsateadlased leidsid Toomas Tarmu eestvedamisel avaldatud uuringus, et helitomograafiga saab mädanikuga puud tuvastada, kui mädanik on tekitanud puidus piisavad struktuurilised muutused. Paraku ei võimalda helitomograaf avastada varajases arengufaasis olevat mädanikku, kuna puu sisemine struktuur pole muutunud.
Tarmu ja tema kolleegid viisid uuringu läbi enam kui 70aastastes viljakal mullal kasvavates majandatud kuusikutes, kus vaadeldi 50 puud. Uuringualadeks valiti kaks ulatusliku põdrakahjustuse tõttu sanitaarlageraiesse määratud puistut.
Terve puu tomogramm erineb oluliselt mädanikuga puu vastavast pildist. Foto: Toomas TarmuVäliselt terve puu sisemus peidab ulatuslikku mädanikku, mida tomogramm ka selgelt näitab. Autor: Toomas Tarmu
Võrreldi kolme asja
Uuring koosnes kolmest etapist, mille käigus hinnati mädaniku esinemist samades puudes. Esmalt hindasid maaülikooli metsateadlased mädaniku olemasolu puudes mädaniku välisindikaatorite põhjal – vaigujooks tüvel, tüvelõhed, seente viljakehad jne.
Teise sammuna kontrollisid nad eelnevalt hinnatud puid PiCUS 3 helitomograafiga. Tomograafiga mõõtmised tehti 30 sentimeetri kõrguselt maapinnast, kuna see oli ligikaudne lõiketase tulevases raies.
Viimases etapis hindasid Tarmu ja tema kaastöötajad mädaniku levikut puude kändudelt. See võimaldas võrrelda kändudelt avanenud pilti helitomograafi tulemustega.
Viiekümnest puust tunnistasid uurijad visuaalsel vaatlusel terveks 23, ülejäänutel leidsid nad erinevaid kahjustusi. Helitomograafi uuring tunnistas terveks 38 puud, kändude vaatlusel selgus aga, et mädanikuta puid oli vaid 26.
Statistiliste testide alusel leidsid Tarmu ja tema kolleegid, et tomogrammi alusel tugevalt mädaks hinnatud proovipuu ja tugevalt lagunenud proovipuu kännu vahel on usaldusväärne seos. Kuid statistilist seost ei ilmnenud mädaniku visuaalse hindamise ja kännult hindamise vahel. Samuti ei suuda tomograaf tuvastada varajases staadiumis olevat mädanikku.
Helitomograaf on seade, mis võimaldab tüves olevat mädanikku tuvastada ilma puud olulisel määral kahjustamata. Puu ümber kinnitatakse sensorid, mis võtavad vastu elektroonilise haamri tekitatud helilaineid. Seade hindab igast mõõtepunktist tekitatud helilainete jõudmise aega läbi tüve kõikidesse järgnevatesse mõõtmispunktidesse.
Neli katses osalenud puud. Foto: Toomas Tarmu
Välimus on petlik
Tulemus ehk tomogramm saadakse heli läbivusaja mõõtmisel, mis oleneb puidus olevatest takistusest ja sisemise struktuuri iseärasuste tekitatud muutustest. Saadud pildi abil saab hinnata puus oleva mädaniku või õõnsuse ulatust.
Uurimuse esiautor Toomas Tarmu nendib, et välisel vaatlusel võivad kasvavad kuused tunduda igati terved, kuid sageli võivad ka sellised puud olla juba seenhaigustest kahjustatud. Samas aga põdrakahjustusest tugevalt räsitud puud olla mädanikust puutumata.
Helitomograaf kuusetüvel tööasendis. Autor: Toomas Tarmu
„Tomograaf on küll hea tööriist, kuid alles arengu algusfaasis olevat mädanikku hästi ei tuvasta, kuna mädanik pole oluliselt muutnud puidu füüsikalisi omadusi,“ tõdeb Tarmu. „Uuringuid tomograafi rakendamiseks jätkame kindlasti,“ lisab ta.
Peamine kuusikuid kahjustav seenpatogeen nii meil kui mujal Euroopas on juurepess (Heterobasidion sp.). Nagu nimigi ütleb, nakatab juurepess puud juurte kaudu ning aastate jooksul levib mööda tüve ülespoole. Kogenud silmal on juurepessu kahjustust kännult küllalt lihtne tuvastada, kuna seen muudab puidu värvi äratuntavalt tumedamaks.
Katseala pärast sanitaarraiet, mis võimaldas kontrollida mädanikku kändude järgi. Foto: Toomas Tarmu
Uurimus ilmus ajakirjas Forests. Uurimust rahastasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Maaülikool.
Kasvavas puus arenev mädanik vähendab puidu tihedust, mis kahandab omakorda seotud süsiniku hulka. Samas suureneb mädaniku arenedes puidu lämmastiku sisaldus.
Mädaniku algstaadiumis, mil kõdunemisprotsessist annab tunnistust vaid muutunud puidu värvus, on taoline puit umbes sama tihe kui terve puit. Kaugelearenenud mädanikuga puidu tihedus on vaid muutunud värvusega puidust ligikaudu 25–40 protsenti madalam. Vastupidiselt süsinikule hakkab lämmastiku sisaldus koos mädaniku arenguga puidus aga hoopis tõusma, leidsid Läti riikliku metsauurimisinstituudi Silava teadlased Jānis Liepinši juhitud uuringus.
Läti metsateadlaste uuring annab uusi teadmisi mädaniku mõjust Eestiski tavaliste lehtpuude puidu tihedusele ning nende süsiniku ja lämmastiku sisaldusele, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.
Liepinš uuris oma kaastöötajatega erineva viljakuse ja niiskusega muldadel kasvavaid küpseid ja üleseisnud lehtpuupuistusid. Uuritud kaasikute, haavikute, sanglepikute ja hall-lepikutevanus varieerus puuliigiti, sõltudes iga liigi bioloogilisest elueast. Nii jäi uurimusse kaasatud kaasikute, haavikute ja sanglepikute ligikaudne vanus vahemikku 65–120 ning hall-lepikutes 37–70 aastat.
Sage pilt vanemates haavikutes. Metsaelustiku seisukohast väärtusliku, kuid puiduomadustele laastavalt mõjuva seene – haavataeliku – viljakehad haava tüvel ja seene elutegevuse tagajärg puidus. Foto: Jürgen Aosaar
Maapinnal lebavas puidus suureneb lämmastiku sisaldus lagundavate seente ja bakterite elutegevuse tagajärjel, kes ammutavad lisanduva lämmastiku mullast. Kasvavates puudes puudub mädanikukoldel mullaga otsene kokkupuude. Liepinš ja kaasautorid möönsid, et lämmastiku sisalduse kasvu põhjused kasvava puu puidus vajavad veel selgitamist.
Metsast lõigatud puidu edasise töötlemise seisukohast on oluline selle kvaliteet. Majandusmetsades tekitab mädanik puudes seetõttu majanduskahju. Mädaniku kahjustatud puit on madalama väärtusega ja sobib enamasti vaid kütteks. Nii jääb metsaomanikul saamata otsene rahaline tulu ja ühiskonnal kvaliteetne tooraine puittoodete valmistamiseks. Lisaks eritub kõduprotsessi käigus puudest süsinikku juba nende kasvu ajal, mis võib vähendada metsaökosüsteemi süsinikusidumise võimet.
Välisel vaatlusel ei pruugi mädaniku olemasolu puutüves märgata. Uuritavates puistutes valisid Läti metsauurijad resistograafiga puurimise abil välja puud, mille puidus ilmnesid juba mädaniku tundemärgid. Tüvelt lõigatud ketastelt eraldasid nad puidu omaduste uurimiseks väiksemad katsekehad ja jagasid mädaniku arengufaasi põhjal kaheks – muutunud värvusega või juba selgelt väljakujunenud mädanikuga katsekehadeks.
Uudsed andmed on olulised kasvava metsa biomassi ja selles sisalduva süsiniku koguse täpsemaks hindamiseks. Paraku napib praeguse ajani andmeid, mis võimaldaks arvestada puude biomassi ja sellesse seotud süsiniku koguse hindamisel mädaniku mõjuga. See võib aga viia puudes oleva süsiniku tagavara ülehinnanguni.
Tunnuspildil on kujutatud, kuidas väliselt tervete sanglepa nottide otstest paistab selgelt mädaniku levik. Sellise puidu majanduslik väärtus peitub peamiselt tubade soojakskütmises. Foto autor on Jürgen Aosaar.
