Author: Metsaselts

Metsa- ja puidusektori panus maapiirkondade toimetulekusse on märkimisväärne

Metsa- ja puidusektor annab Eestis otseselt tööd ligikaudu 30 000 inimesele. Kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor ligi 56 000 töökohta, moodustades 11,5% kogu Eesti tööhõivest. Sektor on eriti oluline tööandja maapiirkondades, moodustades Kesk- ja Lõuna-Eestis ca 14% regiooni tööhõivest. Metsa- ja puidutööstus suudab ainsana väljaspool tõmbekeskusi pakkuda keskmisest kõrgema palgaga tööd.

Tehnoloogilise arengu kasv aitab kaasa tarkade ning turvaliste töökohtade loomisele maapiirkondades. Puidutööstus vajab üha enam kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, kes omavad teadmisi ja oskuseid keerukate masinate seadistamisel ning opereerimisel.

Püsimetsandus ei pruugi alati olla parim metsamajandamise võte

Lageraie ja püsimetsanduse peamine erinevus on see, kui sageli loodust häiritakse. Lageraie põhjustab küll maastikus suuri muutusi, kuid see toimub samas kohas ühe korra mitmekümne või isegi saja aasta jooksul. Tõsi, majandusmetsas viiakse erinevaid raieid (valgustus- ja harvendusraied) metsa eluea jooksul läbi mitu korda, kui siiski sekkutakse metsa ellu oluliselt harvemini kui püsimetsas, kus käiakse puitu varumas iga paari aasta järel või lausa igal aastal. Korduvate raiete tagajärjel tekib puudele tüve- ja juurekahjustusi, seda ka talviste raiete puhul, mis on soodsaks kasvulavaks näiteks seenhaigustele.

Miks siis eelistatakse Eestis lageraieid püsimetsandusele? Lageraiega tagame metsa kasvuks kõige paremad tingimused – seda nii valguse kui ka juurkonkurentsi osas. Püsimetsas on tihti noorte puude kasv kidur valguse vähesuse ja vanade puude juurkonkurentsi tõttu. Väikesed puud jäävad suurtele olelusvõitluses paratamatult alla. Head valgustingimused on olulised sellepärast, et Eestis kasvavad peamiselt valgustnõudvad liigid – mänd, kask ja teised lehtpuud. Varjutaluvad liigid on vaid kuusk ja pärn, nooremas eas ka tamm.

Lageraiel on kindlasti loodusele mõju. Samas matkib lageraie seda, kuidas loodus ise metsi uuendab. Kui puud saavad vanaks, väheneb nende vastupanuvõime keskkonnamuutustele, ekstreemsetele ilmastikutingimustele (nt tuulest tingituna tormimurdudele ja tormiheitele), tulekahjudele, seenhaigustele ja putukkahjuritele.

Püsimetsanduse uurimiseks ja selle võimaluste rakendamiseks on loodud mitmeid katsealasid nii Eesti Maaülikooli kui ka RMK poolt. Ka paljud erametsaomanikud katsetavad oma metsamaadel, kas ja kuidas püsimetsandus Eesti tingimustes ja erinevates kasvukohatüüpides toimib.

Loe metsateadlaste arvamuslugu siit.

Lageraie ja raadamine on kaks erineva tähendusega mõistet

Lageraie on uuendusraie, mille korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud (välja arvatud seemnepuud, elujõuline järelkasv ja säilikpuud). Lageraie ehk uuendusraie korral jääb raiutud ala metsamaaks ja seal hakkab või pannakse kasvama uus mets. Raadamise korral muutub maa otstarve ehk siis metsa asemel tehakse näiteks elamurajoon, parkla, põllumaa või maantee. Neid termineid kasutades ja tõlkides peame olema väga tähelepanelikud.

Tutvu metsaseadusega siin.

Metsa uuendamine on metsaomanikele seaduses ette nähtud kohustus

Vastavalt metsaseadusele on metsaomanikul kohustus uuendada raielangid ja hukkunud metsaosad – seda tuleb teha kahe aasta jooksul alates metsa hukkumisest või uuendusraiest. Selleks saab rakendada erinevaid uuendusvõtteid: metsaistutus, külvamine või looduslikule uuenemisele jätmine. Metsa uuendamise juurde kuuluvad lisaks eelnevale veel maapinna ettevalmistamine ning hilisem metsauuenduse hooldamine. Viimane on Eesti oludes eriti tähtis selleks, et väiksed puutaimed tihedas konkurentsis teiste taimedega ellu jääksid. Uuendamine loetakse edukaks siis, kui kogu uuendatud alal kasvavad kasvukohatüüpi arvestades sobivad puud, mille kogus ja kasv tagavad uue metsa eduka tekke.

Metsaseaduse leiad siit.

Eesti metsad on majandatud teaduspõhiselt

Jätkusuutlik metsandus peab põhinema teaduspõhistel otsustel – tähtsad on nii otsustajate haridus kui ka haritus. Akadeemilist metsaharidust on Eestis õpetatud juba üle saja aasta [1]. Meil on kõrgelt haritud metsamehed, tänu kellele on Eestist saanud üks metsarikkamaid riike Euroopas [2]. Metsahariduse eripäraks ja samal ajal ka tugevuseks on läbi aegade olnud laiapõhjalisus ja mitmekülgsus: ühelt poolt teadmised metsast kui ökosüsteemist ja selle toimimisest, mõistmine metsa arengu mõjutamisest läbi metsakasvatuslike tegevuste, aga samuti teadmised majandusest, tehnikast ja tehnoloogiatest. Kõik see annab oskuse näha metsanduse seotust teiste valdkondadega ning metsanduse rolli ühiskonnas laiemalt [3]. Eesti metsateadlased on oma valdkonnas väga heal tasemel, rahvusvaheliselt nähtavad ning mitmetes uurimissuunades tegutsetakse teaduse eesliinil.

Eesti metsadesse istutatakse igal aastal rekordiline arv metsataimi

Viimastel aastatel on selles osas igal aastal püstitatud uusi rekordeid (2020, 2021, 2022). Näiteks 2021. aastal istutati Eesti metsadesse 40,8 miljonit taime, millest riigimetsadesse 24 miljonit [1] ja erametsadesse 16,8 miljonit [2]. Kokku uuendati metsa ligi 20 000 hektaril, mis on ligikaudu võrdne Tallinna [3] ja Tartu [4] linna summeeritud pindalaga. Metsade uuendamine toob muutust Eesti metsade vanuselisse struktuuri ja täidab olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel [5]. Täna moodustab metsamaa 51% Eesti maismaa pindalast [6]. Puudel on eluring ning mingis vanuses hakkavad nad paraku surema. Selleks, et ka järeltulevad põlved saaksid nautida Eesti metsadest saadavaid hüvesid, on tähtis metsi õigel ajal uuendada ja hooldada. Muuhulgas tähendab see kaasa aitamist Eesti metsade vanuselise struktuuri tasakaalustamisele[7].

Eesti metsad on majandatud säästvalt ja jätkusuutlikult

Eesti metsade majandamise aluseks on ÜRO säästva arengu deklaratsioon [1] ning Euroopa jätkusuutliku metsanduse põhimõtted [2], mis tagavad metsade bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse. Metsa kaitseb ka metsaseadus [3], mis seab metsaomanikule mitmeid piiranguid ja kohustusi. Eestis kaitstakse ja säästetakse kõiki metsi ehk metsa säästvad piirangud kehtivad kõikides metsades. Metsade kaitsmine ja majandamine pole erinevad asjad, vaid sama tegevuse erinevad tahud.

Jätkusuutliku metsanduse tagamiseks on välja töötatud lisaks mitmeid täiendavaid meetmeid – sertifikaadid ja märgised. Enamlevinud nendest on PEFC [4] ja FSC [5] sertifikaadid, mida Eesti metsanduses laialdaselt rakendatakse – PEFC märgis on Eestis 1,3 mln ha metsamaal, FSC 1,2 mln ha. Eelnevalt mainitud sertifikaatidega kaasnevate nõuete täitmise kontrollimiseks viiakse pidevalt läbi auditeid (korra aastas) [6].

Ühte metsa ei pruugi kõik tegevused korraga ära mahtuda

Mitmekülgse kasutamise korral püütakse iga metsaosa kasutada mitmel eesmärgil. Sagedasti aga ahendab ühe kasutusviisi eelistatud arendamine metsa muul otstarbel kasutamise võimalusi. Näiteks intensiivselt külastatavad puhkemetsad ei sobi jahimetsadeks, kaitstavates metsades ei saa loota väärtuslikule puitmaterjali tootmisele, kuivenduskraave ei saa rajada soode taastamise piirkonnas jne. Seepärast tuleb paratamatult iga metsaosa jaoks valida üks või paar peamist kasutusviisi, millest lähtuvalt seal metsamajanduslikke töid tehakse. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et metsa oleks võimalik kasutada ka teistel eesmärkidel. Mitmekülgne metsakasutus nõuab kompromissi metsaomaniku tegevuses, laiemalt võttes aga kompromissi kõigi metsaga seotud huvirühmade vahel.

Metsandusega on võimalik kliimamuutusi leevendada

Eesti metsad on olulised süsinikuvaru hoidjad ja sidujad – neis on talletatud suur süsiniku tagavara, mis asub nii puudes kui ka metsamullas.

Aasta jooksul metsa talletatud süsiniku kogus oleneb kahe erisuunalise protsessi vahekorrast. Fotosünteesi kaudu seotakse atmosfäärist süsinik puude biomassi ehk elusaine hulka. Teisalt orgaanilise aine lagunemise ning hingamise käigus eraldub süsinik uuesti atmosfääri.

Eesti metsad on valdavalt süsiniku sidujad. See tähendab, et nende produktsioonis ehk juurdekasvus talletatakse rohkem süsinikku, kui lagunemisel ja hingamisel eraldub. Suur osa seotud süsinikust on vajalikud puu kasvuks (peamiselt tüve ja okste juurdekasvuks). Osa süsinikust läheb aga läbi varisenud okaste, lehtede ja peenjuurte mullasüsinikuvarude täiendamiseks. Enamikes metsades on varise kaudu aasta jooksul mulda jõudnud süsiniku kogus samas suurusjärgus mullast orgaanilise aine lagunemisel eralduva süsinikuga. See tähendab, et mulda sisenev ja sellest väljuv süsinikuvoog on enam-vähem sarnased ja mulla süsinikuvarude täienduseks jääb sellest väike osa.

Süsiniku sidumist metsades saab suurendada läbi metsade juurdekasvu parandamise. Just metsa uuendamine ja metsaselektsioon võimaldavad suurendada puistute juurdekasvu ning aitavad seega kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Siinkohal tuleb meeles pidada ka asjaolu, et süsiniku sidumise võime on tihedas seoses puu juurdekasvuga. Nooremana suudab puu endas siduda rohkem süsinikku. Vanemaks saades, kui juurdekasv hakkab vähenema, siis väheneb ka süsiniku sidumise võime.

Istutamine kiirendab uue metsapõlvkonna kasvama hakkamist lageraie järgselt, samuti on parendatud ja kontrollitud seemnest kasvatatud metsataimed kiirema kasvuga, vastupidavamad ning kvaliteetsemad. Hooldusraiete rakendamisega saab tõhusamalt kasutada metsade puiduressurssi ja parandada küpsest metsast saadava puidu kvaliteeti, mis loob eeldused puidu kasutamiseks pika elueaga toodete valmistamiseks. Neisse seotud süsinik jääb „lukku“ kauemaks (peamiselt ehitus ja viimistlusmaterjal, mööbel). Kuigi laialt on levinud arvamus, et peale lageraiet on raiesmik pikaaegselt oluline süsiniku allikas, siis näitavad viimased Eesti teadusuuringud*, et olenevalt kasvukohast suudavad juba 7-aastased noorendikud siduda rohkem süsinikku kui alalt eraldub. Näiteks uuris Teisisõnu – ökosüsteemi süsinikubilanss on neis positiivne.

*Kristiina Auna 2021. aasta doktoritööst selgub, et 6-aastane männik toimib mõõduka süsinikuallikana, mis on tingitud noorte puude madalast juurdekasvust. Puistu kasvu iseloomustavate mudelite põhjal võib aga eeldada, et ökosüsteem muutub 7-aastaselt juba süsinikku siduvaks.

Metsa- ja puidutööstus on Eesti kaasaegseim tööstusharu

Kui Eesti tööstustes on automatiseeritud ja digitaliseeritud keskmiselt 35% tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja ligi 50%. Statistikaameti andmetel investeeriti aastatel 2013-2017 sektori ettevõtetesse kokku 1,57 miljardit eurot. Investeeringud innovaatilistesse tootmislahendustesse võimaldavad tõsta tootmise efektiivsust ja püsida konkurentsis riikidega nagu Kanada, Saksamaa ja Rootsi, kus on suured metsaressursid ning puidutööstusel pikk ajalugu.

MTÜ EESTI METSASELTS

Toompuiestee 24
10149 Tallinn
metsaselts@metsaselts.ee
fb.com/metsainfo

Toetajad