Eesti asub metsavööndis ja inimtegevuse lakkamisel suur osa harimata maid kattub aja jooksul metsaga (looduslik metsastumine). Just tänu harimata põllu- ja rohumaade metsastumisele on Eestis metsa pindala pidevalt kasvanud. 1927. aastal oli Eesti metsamaa pindala vaid 20,5% vabariigi kogupindalast. Viimase 25 aasta jooksul on metsa pindala kasvanud 3900 km2 võrra, mis on sama palju, kui Saaremaa ja Hiiumaa pindala kokku.

Allolevalt graafikult võid näha, kui palju meil aasta lõikes metsa juurde kasvab ning kui palju seda raiutakse.

Teadlased ja metsanduseksperdid tegelevad pidevalt metsas inventuuride läbiviimisega selleks, et saada teavet metsavarude ja metsa seisundi kohta. Metsainventuuride läbiviimiseks on moodustatud üle-eestiline proovitükkide võrgustik, mis koosneb nii ajutistest kui ka alalistest proovitükkidest, kus vajalikke parameetreid mõõdetakse.

Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud. Eestis kasvab mets umbes 2,3 mln hektaril, mis moodustab 51,3% kogu Eesti pindalast. Eestis on kaitsava metsa osakaal jõudnud 30,3 protsendini, ülejäänud on majandusmets. Enimlevinud puuliigid on mänd, kask ja kuusk.