Tormist laastatud mets pakub sammaldele mitmekesiseid elupaiku
14.02.2024 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Keskmiselt ja tugevasti kahjustatud metsades oli 20 aastat peale tormi sammalde liigirohkus suurem, kui metsas, kust puit peale tormi ära koristati. Vähem samblaliike leidus ka tormist kahjustama ja majandamata metsas, selgub Eesti Maaülikooli teadlaste uuringust.
Kristiina Palm-Hellenurm uuris kolleegidega 20 aastat peale tormikahjustust segametsade samblakooslusi. Metsateadlased hindasid tormikahjude tugevuse ja tuulest räsitud metsaalalt puidu koristamise ehk sanitaarraie mõju sammalde liigirohkusele. Võrdluseks kaasasid nad uuringusse tormist mõjutamata sarnaste omadustega vana metsa, kirjutab Eesti Maaülikooli teadur Jürgen Aosaar.
Kokku leidsid Hellenurm-Palm ja tema kaastöötajad kõigilt aladelt 108 sammaltaimede liiki. Metsades, kust tormijärgselt puitu ei koristatud, leidus kaks aastakümmet peale häiringut ligikaudu 85 liiki samblaid. Aladel, kus teostati sanitaarraie või mis jäid tormist puutumata, kasvas samblaliike 60.
Töö läbiviinud teadlased seletavad erinevusi liikide arvukuses mitmekesiste kasvukohtade olemasoluga. Tormijärgselt tekib nii maapinnale kui ka risti-rästi paiknevatele puutüvedele hulgaliselt erilaadseid elupaiku, mis sobivad elutsemiseks erinevatele samblaliikidele. Koristatud aladel aga leidub selliseid elupaiku vähem.
Tormituulte heidetud puude juurestikud ja kõdunevad tüved sobivad sammalde kasvuks. Autor/allikas: Kristiina Hellenurm-Palm
Suurim hulk sammaltaimede liike leiti lagupuidult, kus neid elutses 81. Maapinnal, tuuleheite tekitatud mätastel ja -aukudes ning elusatel puudel elas ligikaudu 50–65 liiki samblaid. Kõikide alade peale tuvastati 11 kõrge kaitseväärtusega liiki. Enam esines neid keskmise tormikahjustusega proovitükkidel, kuid mõningaid leidus ka koristatud aladel.
Katsealad paiknesid endiste Tudu ja Halliku metskonna aladel, mida laastasid tugevad tormid 2001. ja 2002. aastal. Tegemist oli viljakatel mineraalmuldadel kasvavate segametsadega, kus puistu koosseisu kuulusid kuusk, mänd, kask, haab ja teisedki puuliigid. Uurimisaluste metsade vanus oli kõrge, jäädes vahemikku 120–180 aastat.
Kuna mitmed katsealad olid juba varasemast erineva tugevusega kaitse all, ei tohtinud sealt tormijärgselt mahalangenud puutüvesid koristada. Majandatavates metsades paiknevatelt katsealadelt koristati peale tormi surnud puit ja sinna istutati kuused või jäeti need looduslikule uuendusele. Sammalde tuvastamiseks läbiviidud välitööde ajaks olid need noored metsad seega ligikaudu 20 aasta vanused.
Tulemuste põhjal soovitavad Hellenurm-Palm ja tema kaastöötajad jätta osad tormist räsitud metsaosad loomulikule arengule. Sanitaarraie korral võiks aga sammalde kasvutingimuste toetamiseks jätta langile säilikpuid.
Varasemalt uurisid Kristiina Palm-Hellenurm ja tema kolleegid samades metsades tormijärgset alustaimestiku arengut ning tõdesid, et sanitaarraie turgutab alustaimestiku liigirikkust ja kasvu.
Teadusagentuuri toetatud uuring ilmus ajakirjas Forest Ecology and Management.
Artikkel ilmus 14.02.2024 Novaatoris.
Tunnuspilt “Tormituulte heidetud puude juurestikud ja kõdunevad tüved sobivad sammalde kasvuks.”
Tunnuspildi autor on Kristiina Hellenurm-Palm.
