Metsast tormikahjude koristamine soodustab alustaimestiku mitmekesisust
10.04.2022 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Puidu eemaldamine tormist kahjustatud metsaalalt turgutab alustaimestiku liigirikkust ja kasvu. Lopsakas alustaimestik võib aga pärssida noore metsapõlve edenemist, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu metsa uuendamisele, nendivad Eesti Maaülikooli metsateadlased.
Tormi räsitud metsas sõltub alustaimestiku edasine areng kahjustuse astmest ja rüüstatud metsaosa tormijärgsest majandamisest. Suurima alustaimestiku liigirikkuse ning kasvu leiab aladelt, kust peale tormi kahjustatud puit koristatakse. Lopsakas alustaimestik pärsib aga noorte tärkavate puukeste arengut. Nii võib uue metsapõlve teke võtta aega kauem. Eesti Maaülikooli metsateadlased eesotsas Kristiina Palmiga soovitavad sellistes kohtades suuremat tähelepanu pöörata metsakultiveerimisele, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.
Häiringud, sealhulgas tormid, on looduslikud sündmused ja tegurid, mis esinevad korrapäratult ning mõjutavad tugevalt metsa arengut. Lisaks puude kahjustamisele mõjutavad need ka alustaimestiku kasvu. Kuna muutuv kliima toob endaga kaasa tormide sagenemise, on uuritav teema oluline, et mõista metsaökosüsteemide tormide järgset arengut. Palm ja tema kolleegid keskendusid muutustele alustaimestikus 20 aastat tagasi marutuulte laastatud metsades.
Kalasilma objektiiviga mõõtmiste põhjal sai Palm koos kaasautoritega teada, et maapinna valgustingimused olid parimad puhastatud aladel. Seal, kus puitu ei koristatud või olid tormikahjustused väiksemad, jõudis maapinnale ka vähem valgust. Küllaldane valgus koristatud aladel soosis rohttaimede mitmekesist liigilist koosseisu ja taimestiku lopsakat kasvu. Kehvemates valgustingimustes leidus vähem liike ja ka alustaimestiku katvus oli tagasihoidlikum.
Tavapäraselt eemaldatakse peale tormi sanitaar-lageraiega metsast suurem osa kahjustatud puidust. See loob alustaimestiku kasvuks väga head valgustingimused. Sanitaar-lageraie järgselt on alustaimestiku vohamine viljakatel muldadel tavapärane. Alustaimestiku kasvuhoog hakkab raugema pärast noorte puude võrade liitumist, mil valgust jõuab maapinnani vähem. Kuna koristatud aladel oli noorte puude tärkamine aeglane, võimutsesid rohttaimed seal pikemat aega. Puude kasin kasv oli märgatav veel kaks kümnendit pärast tormi.
Tuule poolt pikali paisatud puud tekitavad maapinnale hulgaliselt mikroelupaiku, nagu näiteks paljastunud maapind, juuremättad ja -lohud ning lebavad surnud puude tüved. Mikroelupaikade mitmekesisus oli väikseim koristatud aladel. Kuigi võiks arvata, et mikroelupaikade rohkus soosib ka taimede liigirikkust, siis sellist seost Palm ja kaasautorid oma töös ei leidnud.
Küll aga kasvas mikroelupaikade mitmekesiste kasvutingimuste tõttu osalise tormikahjustustega aladel enim selliseid taimeliike, mida teistel proovitükkidel ei leidunud. Teiste hulgas tuvastasid nad sealt punase nimestiku ohulähedase liigi varjutarna.
Majandusmetsades on pärast tormi puidu koristamine oluline mitmel põhjusel. Peale tormi võib metsas leiduda suur kogus segipaisatud ja purustatud puutüvesid. Kuumadel ja kuivadel suvedel võivad sellised paigad olla tuleohtlikud, kuna kergestisüttivat materjali leidub ohtralt. Külluslikult surnud puitu meelitab massiliselt paljunema ka üraskeid, mis võib ohustada ümbritsevaid metsi.
Kuigi koristamata aladel võib metsa looduslik uuenemine olla küllaltki edukas, on inimesel sellistes kohtades praktiliselt võimatu rajada uut metsapõlve enda soovide järgi. Kristiina Palm ja kolleegid rõhutavad seetõttu, et sanitaar-lageraie järgselt vajab metsakultiveerimine erilist hoolt.
Eesti Teadusagentuuri rahastatud uuringu tulemused avaldati ajakirjas Forest Ecology and Management.
Artikkel ilmus 10.04.2023 Novaatoris.
Tunnuspildi autor/allikas: Jürgen Aosaar
