Metsa- ja puidusektor on ühe väikseima keskkonnajalajäljega tööstusharu

Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku kui õhku paiskab. Eestis seob süsinikku enim just metsamaa, vähendades riigi kasvuhoonegaaside netokogust ligi viiendiku võrra. Siiski paisatakse täna Eestist õhku umbes 18 miljonit tonni rohkem kasvuhoonegaase kui siduda suudetakse. Euroopa Liidu roheleppega on Eesti võtnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks.

Kliimamuutuste peamine põhjustaja on atmosfääris olev liigne süsihappegaas, mida aitab õhust kõige kiiremini siduda noor ja jõudsalt kasvav mets. Seetõttu on kliima seisukohast oluline metsi võimalikult targalt majandada ja uuendada. Kasutades rohkem puitu saame asendada suure keskkonna jalajäljega fossiilseid tooteid ja kütuseid.

Kliimaeesmärkide saavutamiseks on Euroopa Komisjon tulnud välja roheleppega (Green Deal), mille eesmärk on tagada kestlik ja vastupidav majanduskasv ning puhtam, rohelisem ja tervislikum elukeskkond. Kuna puit on taastuv ja ümbertöödeldav materjal, pakub metsa- ja puidusektor erinevaid võimalusi kliimaeesmärkide saavutamiseks. Metsavaesetel riikidel on võimalik suurendada metsadesse (puudesse ja mulda) seotud süsiniku kogust, rajades juurde uut metsa. Metsarikkad ja tehnoloogiliselt arenenud puidutööstusega riigid saavad senisest enam siduda süsinikku puittoodetesse ja seekaudu aeglustada kliimamuutusi.

Lisaks on oluline kasutusest väljajäänud põllu- ja rohumaade võimalikult kiire metsastamine eeskätt kiirekasvuliste puuliikidega. See aitab suurendada metsade süsiniku sidumist ja süsinikuvaru. See omakorda pakub võimalust edaspidi puidukasutust suurendada ning seeläbi parandades sotsiaalmajanduslikke võimalusi – luues lisatöökohti või andes suuremat lisandväärtust.

Peale selle on Eesti metsa- ja puidutööstus ressursisäästlik – paljudes ettevõtetes kasutatakse tootmistegevuse kõrvalsaadused ära juba kohapeal, näiteks tööruumide kütmiseks ja puidu kuivatamiseks. Tootmisjääkide lokaalne kasutamine on kõige väiksema kahjuliku keskkonnamõjuga, sest transpordiks vajamineva kütuse põletamisel tekkivad kasvuhoonegaasid jäävad sellisel juhul õhku paiskamata. Jäägid, mida kohapeal ära ei kasutata, viiakse näiteks koostootmisjaama või pelletitehasesse. Puidu töötlemine on ressursitõhus protsess, kuna puidust erinevate toodete valmistamiseks kuluv energia pärineb suuresti tootmisjääkidest.