Mets ja kliima

Kliima on mingi piirkonna ilma ja selle parameetrite pikaajaline koosmõju – temperatuur, sademed, tuul, kiirgus, õhuniiskus, lumikate. Kliima ja mets on omavahel tihedalt seotud, avaldades üksteisele vastastikust mõju. Metsad neelavad atmosfäärist süsihappegaasi (CO2) ja talletavad seda oma erinevates osades (tüves, juurtes, okstes jne). CO2 sidumise kaudu muutuvad õhutemperatuur ja vee kättesaadavus. Need tegurid on aga omakorda seotud metsa tootlikkuse ja liigilise koosseisuga.

Kliimamuutused ja nende leevendamine on muutunud maailmas üha aktuaalsemaks teemaks. Juba Kyoto protokolliga pandi riikidele ette kasvuhoonegaaside aruandluskohustus ning hetkel tegeleb sellega LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry ehk maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus). Hiljuti on tehtud Euroopas mitmeid samme kliimamuutustega võitlemiseks: vastu on võetud uus kliimaseadus, samuti arendatakse rohelepet (European Green Deal) ning selle valguses avaldati Eestis raport „Mets ja kliimamuutused“, mis annab suunised kliimamuutusi leevendavaks metsakasutuseks. 

Kliimamuutusi seostatakse ennekõike seostatakse kliimamuutusi CO2 kontsentratsiooni tõusuga atmosfääris. Viimase 50 aasta jooksul on CO2 kontsentratsioon atmosfääris tõusnud peaaegu sada ühikut.

CO2 kontsentratsiooni tõusu seostatakse inimtegevusega – eelkõige sellega, et fossiilsete kütuste põletamisel paisatakse atmosfääri  süsihappegaasi, mida on keeruline tagasi siduda. Süsinikku on võimalik siduda puitu ja seeläbi on mets üks võimalus kliimamuutuste leevendamiseks.

Euroopa kliimaseaduse kohaselt peab 2050.  aastaks kogu Euroopa muutuma kliimaneutraalseks ja hoidma globaalse soojenemise alla 1,5 °C. See omakorda tähendab, et tuleb oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside emissioone, mis suuresti tulenevad tootmiseks, et täita meie vajadusi.

Ka raport „Mets ja kliimamuutused“ toob selgelt välja, et ainult metsadesse seotava süsinikuga kliimamuutusi ei pidurda, vaid seotava süsiniku kõrval on vaja vähendada ka süsihappegaasi emiteerimist. Mets aitab meil kliimamuutusi leevendada ning selleks on vaja hoida nii süsiniku tagavara kui ka suurendada läbi metsade tootlikkuse süsiniku sidumist.

Faktid

Raiejärgne süsiniku sidumise taastumine sõltub otseselt õigeaegsest ja kvaliteetsest metsauuendamisest

Olulisemate raieviiside lühiajalise mõju uuringud näitavad, et lageraie järel on süsiniku sidumise negatiivne bilanss (süsinikku paisatakse rohkem õhku kui seotakse) seotud puude madala tootlikkusega. On leitud, et süsinikubilandi seisukohalt ei ole erilist vahet, kas tegemist on lageraielangi või vana metsaga, sest nende süsinikubilansid on sarnased. Seega on oluline raiutud alade kiire taasmetsastamine selleks, et ala süsinikubilanss taas positiivseks muuta.
Loe edasi

Raiesmik on üks väheseid kohti, kus Eesti inimene näeb oma tarbimise jalajälge

Kas oled mõelnud sellele, milliseid keskkonnamõjusid põhjustavad meie seljas olevate riiete või meie taskus oleva nutitelefoni tootmine? Me kõik tarbime puitu – olgu see siis maja ehitamiseks, toasoojaks, mööbli või muuna. Lageraielank on üks väheseid kohti, kus näeme, kust kõik eelmainitud tooted tulevad.
Loe edasi

Metsa- ja puidusektor on ühe väikseima keskkonnajalajäljega tööstusharu

Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku, kui õhku paiskab. Euroopa Liidu roheleppega on Eesti võtnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks.
Loe edasi

Puit on parim alternatiiv suure keskkonna jalajäljega materjalidele

Kauakestvate puittoodete kasutamise kaudu suudame süsinikku pikaajaliselt lukustada. Üha rohkem asendab puit ehitusel nii betooni kui ka metalli. Tänapäeval võib puitu leida veel meditsiinis, kosmeetikas, paberi-, elektroonika- ja tekstiilitööstuses, energia tootmises. Perspektiivis võiks puidust saada ka biokütus.
Loe edasi
Vaata kõiki

Infograafikud

Videod

MTÜ EESTI METSASELTS

Toompuiestee 24
10149 Tallinn
metsaselts@metsaselts.ee
fb.com/metsainfo

Toetajad