Olulisemate raieviiside lühiajalise mõju uuringud näitavad, et lageraie järel on süsiniku sidumise negatiivne bilanss (süsinikku paisatakse rohkem õhku kui seotakse) seotud puude madala tootlikkusega. On leitud, et süsinikubilandi seisukohalt ei ole erilist vahet, kas tegemist on lageraielangi või vana metsaga, sest nende süsinikubilansid on sarnased. Seega on oluline raiutud alade kiire taasmetsastamine selleks, et ala süsinikubilanss taas positiivseks muuta.

Kas oled mõelnud sellele, milliseid keskkonnamõjusid põhjustavad meie seljas olevate riiete või meie taskus oleva nutitelefoni tootmine? Me kõik tarbime puitu – olgu see siis maja ehitamiseks, toasoojaks, mööbli või muuna. Lageraielank on üks väheseid kohti, kus näeme, kust kõik eelmainitud tooted tulevad.

Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt on metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) Eestis ainus, mis seob rohkem süsinikku, kui õhku paiskab. Euroopa Liidu roheleppega on Eesti võtnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks.

Kauakestvate puittoodete kasutamise kaudu suudame süsinikku pikaajaliselt lukustada. Üha rohkem asendab puit ehitusel nii betooni kui ka metalli. Tänapäeval võib puitu leida veel meditsiinis, kosmeetikas, paberi-, elektroonika- ja tekstiilitööstuses, energia tootmises. Perspektiivis võiks puidust saada ka biokütus.

Eesti metsad on olulised süsinikuvaru hoidjad ja süsiniku sidujad – neis on talletatud suur süsiniku tagavara, mis asub nii puudes kui ka metsamullas. Kristiina Auna 2021. aasta doktoritööst näiteks selgub, et 6-aastane männik toimib mõõduka süsinikuallikana, mis on tingitud noorte puude madalast juurdekasvust. Mudelite põhjal võib aga eeldada, et ökosüsteem muutub juba 7-aastaselt süsinikku siduvaks.