Püsimetsandus ei pruugi alati olla parim metsamajandamise võte

Lageraie ja püsimetsanduse peamine erinevus on see, kui sageli loodust häiritakse. Lageraie põhjustab küll maastikus suuri muutusi, kuid see toimub samas kohas ühe korra mitmekümne või isegi saja aasta jooksul. Tõsi, majandusmetsas viiakse erinevaid raieid (valgustus- ja harvendusraied) metsa eluea jooksul läbi mitu korda, kui siiski sekkutakse metsa ellu oluliselt harvemini kui püsimetsas, kus käiakse puitu varumas iga paari aasta järel või lausa igal aastal. Korduvate raiete tagajärjel tekib puudele tüve- ja juurekahjustusi, seda ka talviste raiete puhul, mis on soodsaks kasvulavaks näiteks seenhaigustele.

Miks siis eelistatakse Eestis lageraieid püsimetsandusele? Lageraiega tagame metsa kasvuks kõige paremad tingimused – seda nii valguse kui ka juurkonkurentsi osas. Püsimetsas on tihti noorte puude kasv kidur valguse vähesuse ja vanade puude juurkonkurentsi tõttu. Väikesed puud jäävad suurtele olelusvõitluses paratamatult alla. Head valgustingimused on olulised sellepärast, et Eestis kasvavad peamiselt valgustnõudvad liigid – mänd, kask ja teised lehtpuud. Varjutaluvad liigid on vaid kuusk ja pärn, nooremas eas ka tamm.

Lageraiel on kindlasti loodusele mõju. Samas matkib lageraie seda, kuidas loodus ise metsi uuendab. Kui puud saavad vanaks, väheneb nende vastupanuvõime keskkonnamuutustele, ekstreemsetele ilmastikutingimustele (nt tuulest tingituna tormimurdudele ja tormiheitele), tulekahjudele, seenhaigustele ja putukkahjuritele.

Püsimetsanduse uurimiseks ja selle võimaluste rakendamiseks on loodud mitmeid katsealasid nii Eesti Maaülikooli kui ka RMK poolt. Ka paljud erametsaomanikud katsetavad oma metsamaadel, kas ja kuidas püsimetsandus Eesti tingimustes ja erinevates kasvukohatüüpides toimib.

Loe metsateadlaste arvamuslugu siit.