9 tähelepanekut metsaseirest
06.04.2023
Valminud on riikliku keskkonnaseire programmi alamprogrammi metsaseire 2022. aasta aruanne, kus on välja toodud olulisemad tulemused ja muutused metsaseire aladel.
1. Üraskite lendlus hakkas pihta varem ja kestis kauem
Kuuse-kooreüraski seirest selgub, et 2022. aastal hakkas üraskite lendlus pihta varem kui 2021. aastal ja kestis kauem. Feromoonpüünistest kogutud üraskite hulk (võrdlus 2021. a) oli tõusnud peaaegu kõigis maakondades, madalam oli see vaid Valgamaal, Ida- ja Lääne-Virumaal.
2. Lepapoi ja hundpoi poolt tekitatud kahju oli varasemast laialdasem
Sarnaselt 2021. aastale esines ka 2022. aastal paljudel leppadel lepapoi (Agelastica alni) ja hundpoi (Melasoma aeneum) poolt tekitatud kahjustusi. Kui 2021. aastal olid nende putukaliikide poolt tekitatud kahju suurem Kesk-Eestis ja Pärnumaal, siis 2022 oli levik juba laialdasem.
3. Sademete hulk oli Põhja-Eesti proovialadel tunduvalt madalam kui Lõuna-Eesti omadel
Sademete seire kuuel II astme metsaseire proovitükil näitas, et sademete hulk oli Põhja-Eestis tunduvalt madalam kui Lõuna-Eesti proovialadel. Arvestades Eesti sademete keskmiseid koguseid oli aasta sademetevaene. Sademete veest analüüsitud lämmastikuühendite, sulfaatse väävli ja kaltsiumisisaldus on mõnevõrra langenud.
4. Eestis kasvavate männikute tervislik seisund ei ole viimase kümne aasta jooksul muutunud
Putukkahjuritest esineb vaatluspuudel vähesel määral nõmme-võrgendivaablase (Acantholyda posticalis) ja punaka männivaablase (Neodipreon sertifer) poolt tekitatud kahjustusi. Seenhaigustest võib leida võrsevähki (tekitajaks Gremmeniella abietina), männi-koorepõletikku (tekitaja Peridermium pini), männitaelikut (Phellinus pini) ja juurepessu (Heterobasidion annosum).
5. Hariliku kuuse tervislik seisund jätkuvalt halveneb
Tervete puude osakaal vähenes 7,6% võrra võrreldes 2021. aastaga. Kuuskede tervisliku seisundi halvenemise peamiseks põhjustajaks on kuuse-kooreürask (Ips typographus), kelle levik ja arvukus on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Samuti kimbutavad proovialadel kasvavaid kuuski põdrad, juurepess (Heterobasidion parviporum) ja harilik niineürask (Polygraphus poligraphus).
6. Toitainete sisaldus okastes on paranenud
Toitainete sisaldus okastes on paranenud kõigil proovialadel, kuid männikutes jääb siiski alla optimaalse taseme. Nii kuuse kui ka männiokkad on hästi varustatud kaltsiumiga.
7. Tervete kaskede võrade seisund on paranenud
Võrreldes 2021. aastaga on tervete kaskede võrade seisund paranenud 8,7% võrra. Erinevaid lehe- ja seenkahjustusi registreeriti oluliselt vähem kui varasematel aastatel.
8. Viljakama kasvukohatüübiga kuusikute pinnas on mineraalaineterikkam
Laboratoorsete analüüside tulemused näitasid, et viljakama kasvukohatüübiga kuusikute (Tõravere ja Karepa prooviala) mullavees on tunduvalt kõrgem kaltsiumi- , naatriumi ja magneesiumisisaldus. Karepa püsiprooviala mullavee väävli ja klooriioonide sisaldus on erakordselt kõrge võrreldes teiste metsaseirealadega.
9. Süsinikusisaldus puistu varises on kahanenud
Varise seire analüüsitulemused näitavad, et viimastel aastatel on süsinikusisaldus puistu varises kahanenud. Samuti on vähenenud pliisisaldus okste, putukate ja muu prahi fraktsioonis.
Loe täpsemalt metsaseire 2022. a aruandest.
