Uuring: üleilmne metsamajanduse lõpetamine seoks nelja aasta süsinikuheitmed
12.07.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Kui planeedil kasvavate metsade majandamine täielikult lõpetada, suudaksid metsad maapealsesse biomassi juurde siduda vaid nelja aastaga inimkonna poolt õhku paisatava süsiniku koguse, osutab hiljutine uuring.
Üleilmse soojenemise pidurdamise strateegiates pannakse suuri lootusi metsadele, mis peaksid siduma suurel hulgal inimtekkelisi kasvuhoonegaase. Caspar Roebroeki juhitud Euroopa kliimateadlaste rühma uuring näitab aga, et olemasolevate metsade süsiniku sidumise võime on piiratud. Kliimamuutuste pehmendamiseks on töö autorite sõnul seetõttu hoopis olulisem kasvuhoonegaaside heitmete kärpimine, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Jürgen Aosaar.
Kui praegu planeedil kasvavates metsades täielikult majandamine peatada, suureneks metsade maapealses biomassis talletatava süsiniku hulk umbes 15 protsenti. Umbkaudu sama palju süsinikku paiskab inimkond atmosfääri nelja aasta jooksul. Praegu planeedi metsades seotud süsiniku kogus on umbes neli korda suurem, kui sinna oleks võimalik täiendavalt salvestada.
Ajakirjas Science ilmunud uurimuses hindas Roebroek kolleegidega, kui palju saaks veel praegu kasvavatesse metsadesse süsinikku juurde siduda, kui nende majandamine täielikult peatada ja kõik metsad jõuaksid loodusliku süsiniku tagavara tasakaaluseisundini. Selleks võrdlesid uurimuse autorid sarnastes tingimustes kasvavate inimmõjuta ja majandatud metsade süsiniku tagavarasid. Oma mudelites arvestasid Roebroek ja tema kaastöötajad ka metsadest looduslike häiringute tõttu kaduva süsinikuga.
Kaart iseloomustab metsade potentsiaalse biomassi tootlikkuse võime (PRB – potential realized biomass) geograafilisi erinevusi. Autor/allikas: Roebroek jt
Näitaja arvutamisel võeti arvesse asukoha kliimat ja mullastiku tingimusi ning looduslike häiringute esinemist.
Majandamise lõpetamise korral on suurima täiendava süsiniku sidumise potentsiaaliga Lõuna-Ameerika ja Aafrika vihmametsad. Kogu potentsiaalsest täiendavalt seotud süsinikust talletataks ligi 40 protsenti viie riigi metsades – Brasiilias, Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Indoneesias.
Roebroek’i tema kolleegide arvutuste põhjal on majandamise lõpetamisel boreaalsete metsade täiendav süsiniku sidumise võime tagasihoidlik. Mõningatel juhtudel on see koguni negatiivne. See tähendab, et inimmõjuta boreaalsetes metsades võib mõningail juhtudel biomassis sisalduva süsiniku tagavara olla väiksem, kui sarnastes tingimustes kasvavates majandatud metsades.
Viimasel võib olla mitu põhjust. Inimene on majandanud viljakamaid metsi, mistõttu paiknevad puutumatud metsad vähemtootlikel muldadel. Majandatud metsade tootlikkust on tõstetud ka produktiivsemate puuliikide kultiveerimisega. Samuti püütakse neis vähendada looduslikke häiringute, näiteks tulekahjude mõju.
Kaart näitab erinevate piirkondade täiendava süsiniku sidumise potentsiaali (CSP – Additional carbon storage potential) tonnides hektari kohta, kui majandustegevus metsades lõppeks ning metsad saavutaksid oma loomuliku süsiniku tagavara tasakaaluseisundi. Autor/allikas: Roebroek jt
Joonise allosas paiknev tulpdiagramm näitab juba olemasolevate metsade täiendavat süsiniku sidumise potentsiaali petagrammides (1015).
Seni on inimesest puutumatud metsad olnud olulised süsiniku hoidjad. Sealne süsinikuvaru on suurenenud tänu kiirenenud puude kasvule, mis tuleneb atmosfääri CO2 kõrgenenud sisaldusest. Siiski näitavad uuringud, et süsiniku hulga kasv sellistes metsades on pidurdumas ja süsinikuvaru maapealses taimestikus stabiliseerub.
Praegu metsades tallel oleva süsiniku tulevik on aga küsimärgi all, kuna kliimamuutuste mõjul metsade seisund halveneb, puude suremus kasvab ja üha enam lõhuvad metsi sagenevad häiringud. Nii võivad seni süsinikupangana toiminud metsad pöörduda süsinikuallikateks.
Metsadel põhinev kliimamuutuste leevendamine on võimalik metsade biomassi ja pindala suurendamise teel. Mõlemal lähenemisel on omad puudused. Suurem biomassi hulk metsas saaks tekkida raiete vähendamise tulemusena. Samas on ilmne inimkonna kasvav vajadus puidu järele. Lisaks omab puidu kasutamine fossiilsete materjalide asendajana positiivset kliimamõju. Metsade pindala suurenemine peaks aga tulema mõne teise maakasutusviisi arvelt, mis omakorda toob kaasa konflikte.
Kuigi metsad on olulised süsinikuneelajad, näitab Roebroecki ja tema kolleegide töö, et metsade majandamise muutmisest kliimakriisiga toimetulekuks üksi on vähe. Seega on oluline kliimat soojendavate gaaside heitmete jõuline vähendamine erinevates eluvaldkondades.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
Artikkel ilmus 12.07.2023 Novaatoris.
Tunnuspildi autor on Joseph King.
