Eesti metsa visioon

1. Suurendame Eesti metsarikkust ja pärandame oma lastele terved metsad

Eesti on metsariik – seejuures täidab mets meie jaoks mitmeid erinevaid rolle. Oma metsade eest hoolt kandes saame tagada, et kõik need erinevad rollid meie metsadesse ühiselt ka ära mahuksid – olgu selleks siis metsaandide korjamine, puidu saamine majanduse elavdamiseks, ajalooliste pühapaikade säilitamine või elurikkuse tagamine. Meie tänane tegutsemine määrab selle, millised metsad pärandame oma lastele ja lastelastele.

2. Teeme Eestist nutika roheriigi

Puit on 21. sajandi materjal. Lisaks traditsioonilistele kasutusviisidele võimaldavad tänased tehnoloogiad puidust luua juba pea kõike, mida on varasemalt tehtud taastumatutest loodusvaradest: pakendeid, riideid, maju, autosid, päikesepaneele, kosmeetikatooteid ja isegi arvutiekraane. 

Eesti on suutnud väga hästi välja arendada lisandväärtuse loomise kahel esimesel astmel, kuid vaadates maailma trende on tohutu võimalus veel kolmandal ja neljandal astmel arenemiseks. Puidu väärindamise kõrgemad astmed loovad võimaluse vähendada meie tarbimisühiskonna keskkonnamõjusid ja taastumatute loodusvarade kasutust. Õppides oma suurimat taastuvat loodusvara – puitu – eri viisidel kasutama, saame luua Eestist innovatiivse roheriigi, mis on eeskujuks üle maailma. 

3. Ehitame riigi, mis suudab end ise majandada

Metsa- ja puidutööstus on Eesti kõige suurem ja olulisem tööstusharu ning üks peamisi tööandjad maapiirkondades. Metsasektor on pea ainus sektor, kus suudame maailma mastaabis võistelda nagu võrdne võrdsete seas selliste riikidega nagu Saksamaa, Austria, Soome, Rootsi või Kanada. Metsasektor on Eesti ekspordi ja impordi peamine tasakaalustaja. Puidusektor on suutnud end töötada odavast tööjõumaast suurte sekka. Ometi on meil veel võimalusi suuremaks lisandväärtuse loomiseks, kui panustaksime oma teaduse ja tööstuste koostöös senisest rohkem puidu väärindamisse. E-tiigri kõrval võiks Eesti olla maailmas ka biomajanduse tiiger.

Ohud

Ülemaailmne kliimamuutus toob varasemaga võrreldes kaasa rohkem ekstreemseid ilmastikunähtuseid, mis meie metsi tugevalt mõjutavad – tormid, põuad ja sellele järgnevad tulekahjud ning intensiivsed sajuperioodid. Kõik need avaldavad metsadele otsest või kaudset mõju, näiteks tormimurdude või kahjuripuhangute näol. Põuast nõrgestatud puud on omakorda kerge saak haigustele ja putukatele. Kesk-Euroopa okaspuumetsades on viimastel aastatel kahjustatud sadu tuhandeid hektareid. Metsade pindala poolest Eestiga võrreldavas Tšehhi vabariigis on 2020. aastal kuuse-kooreüraski tõttu kahjustatud u 40 miljonit tihumeetrit puitu. Seda on ligi neli korda rohkem kui Eesti aastane raiemaht. Samuti on meie metsadesse levinud paljud seni siin kohtamata seenhaigused, näiteks saaresurm, männi-võrsevähk, pruunvöötaud ja jalakasurm.

MTÜ EESTI METSASELTS

Toompuiestee 24
10149 Tallinn
metsaselts@metsaselts.ee
fb.com/metsainfo

Toetajad