Harvendatud kaasikutest saame vähem, kuid paremat puitu
Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Soomlaste pikaajaline uuring näitab, et arukaasikute intensiivne harvendamine vähendab küll puistu üldist puidukogust, kuid seevastu saab sealt rohkem kvaliteetset materjali.
Soome Loodusressursside Instituudi Luke metsateadlaste Pentti Niemistö ja Saija Huuskoneni värske töö hindas kaasikute arengut erineva tugevusega harvendusraiete korral.
Uuringu teeb eriti väärtuslikuks selle kestus – samades kaasikutes tehti mõõtmisi lausa kolme kümnendi vältel, kuni 50 aasta vanuseni.
Siinses regioonis on harvendusraied metsade majandamise lahutamatu osa. Harvendusraiete käigus raiutakse metsast välja kehvemate tüveomadustega puud. Nii saavad hõredamas metsas ehk väiksemas konkurentsis kiiremini kasvada just need puud, millelt tulevikus on loota hea kvaliteediga puitu, mida ühiskond vajab.
Soome uuringu tulemused näitasid, et tugevamad harvendusraied vähendasid arukaasikute üldist tootlikkust ehk saadavat tüvepuidu kogust võrreldes läbiraiumata kontrollpuistutega. Kaasikud, kus tehti mõõdukas ja tugev harvendus, annavad võrreldava koguse puitu. Kuid kui läbi viia kaks tugevat harvendust, viib see puistust saadava puidu hulga alla.
Metsa majandamise, sh harvendusraiete eesmärk on vähendada küttepuidu ja suurendada palgi osakaalu väljatulekut. Soome teadlased leidsid, et tugevam harvendusraie andis ka jämedamad puud ehk suurema saepalgi mõõdus puidu osakaalu. Jämedamatest tüvedest saadav materjal on väärtuslikum just puidu pikaajalise kasutuse ja süsiniku sidumise seisukohast.
Samas nendivad uurijad, et võrreldes okaspuudega, on arukaasikute pikaajalise süsiniku sidumise võimekus metsas, mullas ja puittoodetes tõenäoliselt väiksem. Samal põhjusel peavad töö autorid just harvendatud kaasikuid eelistatuks, võrreldes harvendamata kaasikutega.
Sama kaasiku erinev osa, mis raiuti viie aasta eest tugevalt hõredamaks, kasvama jäeti ligikaudu 2000 puud hektarile. Kuna puude vahel on küllaldaselt ruumi ja valgust, on elusvõrad piisava pikkusega, mis tagab puude kiire kasvu. FOTO: Jürgen Aosaar
Autorid rõhutavad ka esimese harvenduse ajalist olulisust. Kui metsa kasvatamise eesmärk on tüvede hea jämeduskasv ning võrade edukas areng, peaks puistu hõredamaks raiuma juba umbes kümne aasta vanuselt. Hilinenud harvendusraiete korral, ka siis, kui need on intensiivsed, võib puude jämeduskasv jääda tagasihoidlikumaks.
Uuringu autoritel oli järelduste tegemiseks ulatuslik andmestik. Aastate jooksul mõõtsid uurijad Kesk- ja Lõuna-Soomes kümmet endisel põllumaal ja seitset metsamaal kasvavat kaasikut, kokku ligi 200 mõõtepunktis. Muldadeks olid mõõdukalt viljakad mineraalmullad. Keerukas katsedisain sisaldas seitsme erineva stsenaariumi järgi harvendamist, kus kombineeriti üht ja kaht eri intensiivsusega harvenduskorda. Nõrga raie korral eemaldati viiendik, mõõduka korral kolmandik ja tugeva harvenduse korral pool puistutagavarast. Harvendatud kaasikute tulemusi võrreldi kontrollpuistutega, mis said areneda omasoodu, inimese sekkumiseta.
Artikkel ilmus ajakirjas Trees, Forests and People.
