Silmale nähtamatud abilised kaitsevad mändi
Jürgen Aosaar, Ahto Agan, Rein Drenkhan (Eesti Maaülikool)
Muutuv kliima ja uued haigused panevad proovile puude vastupanuvõime. Eesti Maaülikooli teadlaste värske uuring paljastab, et männiokastel elavate ja puud kaitsvate seenekoosluste liigiline koosseis sõltub peamiselt peremeespuu pärilikkusest, kuid ka puude kasvukohast.
Harilik mänd on Põhja-Euroopa ainus looduslik männiliik ning üks Eesti metsanduse alustalasid. Muutuv kliima paneb aga proovile puude kohanemis- ja vastupanuvõime.
Mände vaevavad ka uued haigused, mille levikut soodustab lisaks muutuvale kliimale mahukas rahvusvaheline kaubandus. Üha enam uuringuid tõestab, et puude tervist ja vastupanuvõimet ilmastiku ekstreemustele, sealhulga põuale ning haigustekitajatele, määravad puudel elavad mikroobide kooslused.
Eesti Maaülikooli metsateadlased uurisid, kuidas puu pärilikkus ja kasvamise asukoht mõjutavad mändide okastel elavaid seenekooslusi. Hiljuti ilmunud artiklis leidsid töö esiautor nooremteadur Carel Elizabeth Carvajal-Arias ja tema kolleegid, et enamasti sõltus okastel elavate seente liigiline mitmekesisus ja kooslused puu pärilikkusest. Puude kasvukoha mõju oli tagasihoidlikum.
Teadlased uurisid kokku 12 männi plusspuu järglast ehk klooni, mis kasvasid erinevates Eesti piirkondades. Nad leidsid, et üheksal kloonil püsis seente liigirikkus eri kasvukohtades sarnane, teisisõnu võib olla see puud toetavab liigirikkus päritav. Plusspuud on heade väliste tunnustega puud, mille järglaste seemneid kasutatakse kvaliteetse istutusmaterjali tootmiseks.
Enim tuvastasid teadlased okastelt saprotroofseid sh endofüütseid seeni, kes moodustasid ligikaudu 40 protsenti tuvastatud okka proovidest. Ligi veerand seentest kuulusid patogeensete hulka. Lihheniseerunud seeni ja mükoparasiite leidus aga juba oluliselt vähem.
Saadud teadmistel on otsene praktiline väärtus, sest need võimaldavad tulevikus metsade uuendamiseks kasutada just vastupidavamate puude järglasi. Nii näiteks eristusid uuritud kloonide hulgas sellised, mille okastel oli patogeensete seente liigirikkus teiste kloonidega võrreldes madalam. Samal ajal, kui üldine seenekoosluste mitmekesisus oli kõrge. Selline kombinatsioon võib viidata paremale tasakaalule puule kasulike ja kahjulike mikroorganismide vahel ning puude suuremale vastupanuvõimele.
Samas leidus ka kloone, mille okastel oli suurim just patogeensete seente mitmekesisus. Selliste kloonide järglasi ei ole ilmselt tulevikus metsade uuendamiseks mõistlik eelistada.
Töö tulemused rõhutavad, et kliimamuutustele vastupidavamate metsade kujundamisel ei piisa üksnes kiire kasvu või hea tüvekujuga parimate plusspuude järglaste valikust.
Sama oluline on arvestada puude võimet kujundada ja hoida stabiilset ning tasakaalustatud mikrobioomi. Puude geneetilise mitmekesisuse säilitamine ja sobivate kloonide valik aitavad vähendada haigusriske ning hoida metsade tootlikkust ja elurikkust olukorras, kus kliima ning patogeenidest tingitud kahjud ja levik kiiresti muutuvad.
Carvajal-Arias oma kolleegidega kogusid okkaproove kahe vanuserühma: kuni kümne ja kuni 25-aastastelt mändidelt, mis kasvasid kaheksas eri asukohaga seemlas üle Eesti. Seemlad on spetsiaalsed seemnete varumiseks rajatud istandused, kus kasvavad parimad kohalike plusspuude järglased ja kasvuomadustega puud. Saadud seemneid kasutatakse metsadesse istutatavate taimede kasvatamiseks.
Tavapärane metsauuenduseks kasutatav männi konteinertaim ootab metsamulda istutamist. Selle noore puu tulevik sõltub paljuski teda ümbritsevatest seentest. Autor/allikas: Jürgen Aosaar/EMÜ
Artikkel ilmus ajakirjas European Journal of Forest Research. Uuringut toetas Eesti Teadusagentuur.
