Segametsad jäävad kasvukiiruses puhtkuusikutele alla

Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Senimaani arvati, et segametsades kasvavad puud suuremaks kiiremini kui üheliigilistes puistutes. Värske uuring näitab, et viljakal põllumaal ületavad puhtkuusikud tootlikkuselt nii kaasikuid kui ka segametsi. Segametsadel on siiski omad eelised.

Millise liigilise koosseisuga metsi peaks tulevikku silmas pidades kasvatama? See on metsaomaniku tavapärane ja igati mõistlik küsimus uue metsapõlve rajamisel. Küsimusele vastust andes peab aga silmas pidama metsa ja metsakasvatuse mitmeid tahke.

Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste koostööna sündinud värske uuring võrdles puude kasvu ja süsiniku sidumise võimet ligi 20aastastes istutatud puhtkuusikutes, puhtkaasikutes ja nende kahe puuliigi segametsades. Uuritavad puistud kasvasid mineraalmullal, mis metsa mõistes vastasid jänesekapsa kasvukohatüübile ning on väga sobilik kuuskede ja kaskede kasvuks. Katsepuistud rajati tihedusega 2500 puud hektari kohta, enne istutamist künti alad ülepinnaliselt.

Eestis tavapäraseid kuuse-kase segametsi on seni üldiselt peetud tootlikumaks kui kummagi puuliigi puhtpuistuid. Maaülikooli metsakasvatuse nooremteaduri Kristjan Tälli juhtimisel avaldatud uuring aga näitab puhtkuusikute suuremat kasvukiirust võrreldes puhtkaasikute ja nende kahe puuliigi segapuistutega.

Keskmiselt ulatus tüvepuidu maht 20aastastes kuusikutes rohkem kui 220 kuupmeetrini ehk tihumeetrini hektari kohta. Sellise tulemuse üle rõõmustaks iga metsaomanik, kuna tegemist on Eesti mõistes väga kõrge näitajaga. Kaasikutes ja kuuse-kase sugapuistutes oli tüvemaht keskmiselt aga ligikaudu viiendiku võrra madalam, jäädes umbes 170 tihumeetri juurde.

„Nii suur vahe tuleneb ühelt poolt kuuskede ja kaskede erinevatest kasvudünaamikatest ja teiselt poolt kuuskede kasvukiirusest erinevates konkurentsitingimustes,“ sõnab Täll. Uuritavates puistutes kasvas sarnane hulk puid, puistute tihedus jäi vahemikku 1500–1800 puud hektarile, kusjuures segapuistutes oli kuuskede ja kaskede osakaal sarnane.

„Kui kasepuud kasvasid sarnase kiirusega nii puhtkaasikus kui segapuistus, siis kuused kasvasid segametsas ligi poole aeglasemalt kui puhtkuusikus. Ja kuigi kased kasvasid ühtmoodi hästi nii segametsas kui ka puhtkaasikus, siis segametsas oli kaski lihtsalt palju vähem,“ selgitab teadlane.

Võtmeroll on mullal

Tüvepuidu mahu ehk tihumeetrite kõrval peab aga silmas pidama ka tüvede massi. Vaatamata kuusikute suuremale tüvepuidu mahule, oli tüvede mass ja seal seotud süsiniku kogus suurem just kaasikutes. Seda tänu kasepuidu suuremale tihedusele võrreldes kuusepuiduga.

Tälli ja tema kolleegide tulemused näitasid ka selgeid erinevusi puuliikide ressursipaigutuse osas, mis omab suurt praktilist tähtsust just puidu kasutamise võimaluste osas. Kuused panustavad palju kasvujõudu okste ja okaste kasvatamisse. Kui kaasikutes moodustas tüvi puu maapealsest kogumassist ligi kolmveerandi, siis kuusikutes oli vastav näitaja umbes pool.

„Metsakasvatuse juures mängib võtmerolli muld, seetõttu jälgime me metsa uuringute juures ka mullas toimuvaid protsesse,“ rõhutab Täll. Pärast kahtkümmet aastat oli kuusikute ja segametsade muld pealmises 10sentimeetrises kihis oluliselt happelisem kui kaasikutes. See tulemus on kuuseokaste happelisuse tõttu igati ootuspärane. Hinnates aga mulla süsiniku tagavara ülemises poolemeetrises kihis, leidsid Täll ja tema kaastöötajad, et see oli sarnane kõikides puistutüüpides.

„Tänapäeva metsanduses ei saa me ümber ega üle kliima teemast ja sellest seisukohast on oluline näitaja ka see, kui palju on tallel süsinikku puudes ja mullas kokku,“ räägib Täll. Selles osas olid tõhusaimad puhtkuusikud, kus vastav näitaja oli võrreldes teiste uuritud metsatüüpidega üle kümnendiku suurem.

Täll ja tema kolleegid viisid uuringu läbi igati aktuaalsel teemal, kuna Eestis on tavalised segametsad, kus koos kasvavad varjutaluv kuusk ja valgusnõudlik kask. Värske uuring annab teema kohta uudseid teadmisi. „Meie uuring on küllalt haruldane just seetõttu, et senised segapuistute ja puhtpuistute produktsiooni võrdlused pärinevad enamasti lõuna pool kasvavatest parasvöötme metsadest. Põhjala metsade kohta vastavaid uuringuid napib,“ selgitab Täll töö olulisust.

Vajalik teadmine istandike rajamisel

„Kiirekasvulised istandikud on viimasel ajal pälvinud palju tähelepanu seoses metsaseaduse muudatuste eelnõuga. Ühe puuliigiga rajatud lehtpuuistandikke oleme viimase paarikümne aasta jooksul maaülikoolis põhjalikult uurinud, kuid segapuistuna kasvavate istandike kohta teame tegelikult üsna vähe,“ laiendab uuringu vajalikkust selle kaasautor, maaülikooli metsakasvatuse nooremprofessor Reimo Lutter. „Meie tulemused olid vastupidised ootustele, eeldasime segapuistute kõrgemat tootlikkust. Samas näitab uuring, et istandikud ei pea koosnema vaid ühest puuliigist, vaid võivad olla ka mitmekesisemad,“ lisab ta.

Varasemad uuringud näitavad, et segapuistute eelis suurema puidutootlikkuse näol ilmneb lõunapoolsemates metsades. Mida põhja poole liikuda, seda nigelamaks jääb segapuistute tootlikkus võrreldes puhtpuistutega. Lõuna pool esinevad sügavamad ja viljakamad mullad ning seal kasvab rohkem varjutaluvaid puuliike. Nii suudavad eri puuliikide segud paremini ära kasutada mulla pakutava ressursi.

Kuna meie muldades paiknevad toitained valdavalt mõnekümnesentimeetrises ülemises mullakihis, üritavad metsas kasvavad puud toitu ammutada just sellest mullakihist. Seetõttu esineb puude vahel tugev juurkonkurents.

Töö autorid toovad välja, et viisid uuringu läbi vaid 20aastastes metsades, mis ei pruugi anda päris täit teadmist puistute arengust. „Sellised metsad, mida uurisime, kasvavad väga kiiresti ja majanduslikust seisukohast oleks nende optimaalne raiering ehk metsa kasumiküpsus kaasikutes 35–45 ja kuusikutes kuni 55 aastat. Seega jätkame uuringuid kindlasti ka vanemates metsades,“ avab Täll tulevikuplaane.

„Uuringu tulemusi vaadates ei tohi aga unustada, et metsakasvatus on märksa mitmetahulisem kui pelgalt süsiniku arvestus. Segametsadel on üheliigiliste puhtpuistute ees mitmeid eeliseid, mida metsakasvatuse pikaajalisuse tõttu peame silmas pidama,“ toonitab Täll.

Eri puuliikide segu on vastupidavam tormi- ja üraskikahjustustele. Need on aga praegusel ajal peamine oht puhtkuusikute tervisele. Majanduslikust seisukohast lähtudes pakuvad segametsad mitmekesisemat puiduressurssi, mis tähendab ka erinevat puidutooret ühiskonnale. Samuti maandab laiem valikuvõimalus metsaomanike riske puiduturu kõikumiste vastu.

Uuringu üksikasjad

Pealkiri: „Ecosystem carbon storage two decades after afforestation in Norway spruce and silver birch monocultures and mixtures on abandoned agricultural land in hemiboreal Estonia“.

Autorid: Kristjan Täll, Arvo Tullus, Tea Tullus, Hardi Tullus, Reimo Lutter.

Uuring ilmus ajakirjas Forest Ecology and Management.

Uuringut toetasid Eesti Teadusagentuur (grant PSG730), Horisont 2020 (grant nr 101000406), Euroopa Horisont (grant nr 101118127) ning haridus- ja teadusministeerium (TEM-TA22).