Mis küll leppadega juhtunud on? Lehed auklikud ja musti putukaid täis
25.08.2023 Maaleht
Sageli märkame hallidel leppadel suvist lehtede pruunistumist, Põhja-Eestis on seda vähem, Lõuna- ja Kesk-Eestis rohkem märgata.
Pruunistunud lehtedega lepad torkavad silma teiste veel roheliste võradega puude kõrval, mistõttu paljudel tekib küsimus, mis leppadega küll juhtunud on. Paljud loodushuvilised on pöördunud Keskkonnaameti poole, et uurida, mis kahjustusega on tegemist ning kas lepad veel taastuvad haigusest või jäävadki tugevalt kiratsema.
Leppasid kahjustavad lepapoid (Agelastica alni), kes kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) sugukonda Poilased (Chrysomelidae) ning käesolev aasta on olnud lepapoide hulgisigimisele väga soodne. Lepapoid on taimetoidulised mardikad, kes söövad lepapuude lehti ning nende tegevuse tõttu on kahjustatud tänavu paljud hallid lepad, sangleppadel esineb kahjustust vähem. Samuti on täheldatud lepapoide kahjustusi tugevasti kahjustatud leppade läheduses kasvavatel teistel lehtpuudel.
Kevadel märkasin Ida-Virumaal Aidu karjääri metsades käies halli lepa lehtedel hulgaliselt toitumas tumesiniseid läikivaid 6-7 mm pikkuseid kumera kehaga lepapoisid. Mardikate toitumisest olid lehed muutunud juba auguliseks. Kaljo Voolma ja Mati Martini artikleid lugedes selgus, et emane mardikas võib muneda viie-kuuenädalase munemisperioodi jooksul kokku 600-900 muna lepalehtede alumisele küljele, millest hiljem kooruvad vastsed – tõugud, kes toituvad lepalehtedest. Juulis oli juba näha kõikjal pruunistunud hallisid leppasid ja lepalehtedel toitumas süsimusti karvakestega kaetud kuni 12 mm pikkuseid lepapoide tõukusid. Lähemal vaatlusel oli näha, et pruunistunud lepalehtedest oli alles ainult leheroodude võrgustik. Seega kahjustavad lepalehti nii lepapoid ise kui ka nende tõugud. Tugevasti kahjustatud pruunid lehed leppadel varisevad ja leppade võrad muutuvad enneaegselt, juba suve keskel lehtedest hõredaks või tühjaks. Augusti keskel polnud enam tõukusid lehtedel toitumas näha, kuna alanud oli nukkumisperiood metsakõdus, et augusti lõpus või septembris tulla uuesti noormardikatena sööma rohelisi lepalehti kahjustatud puudel ja nende naabruses olevatel puudel. Noormardikad lähevad sügisel talvituma metsakõdusse ning põlvkonna areng kestab üks aasta.
Lepapoide kahjustusi oli näha juba ka eelmistel aastatel teiste leppasid kahjustavate putukkahjurite kõrval, kuid mitte nii massiliselt kui tänavu. Linnud, meie biotõrje esindajad, ei soovi lepapoide tõukusid toiduks, kuna tõugud eritavad enesekaitseks ebameeldiva lõhnaga kollakat vedelikku. Õnneks suudavad lepad ise taastuda kahjustustest ning ka ilmastik seab piirid kahjustuste levikule. Lageraiet ja sanitaarraiet lepapoide kahjustuste tõttu viga saanud lepikud ei vaja. Kahjustus ei levi massiliselt teistele puuliikidele ega koduaedades kasvavatele viljapuudele. Seega ootame järgmisel aastal kahjustatud leppade uut lehtimist, lepapoide hulgisigimise lõppemist ja kahjustuste vaibumist.
Tunnuspildi autor on Urmas Glase.
Artikkel ilmus 25.08.2023 Maalehes.
