Metsaistutusel võib masin asendada inimest
Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Metsaistutamise hõlbustamiseks otsitakse viise selle töö tegemiseks masinatega. Soome värske uuringu kohaselt võimaldab masin sobivate tingimuste ja vilunud masinajuhi olemasolul kasvama panna üle 200 kuuse konteineritaime tunnis.
Õige pea algab kibekiire kevadine metsauuendamise periood. Istutamine võimaldab valida uueks metsapõlveks sobiliku puuliigi ja kiirendab uute puistute kasvamaminekut. Noorte puude istutamise edukuseks on oluline, et neid ei hakkaks esimestel kasvuaastatel lämmatama võsa ja rohttaimed. Seepärast kuulub metsaistutamise juurde enamasti ka maapinna ettevalmistus, mille käigus pööratakse maapinna pealmine mullakiht ümber, tekitades noortele puukestele kasvamiseks sobiliku koha.
Metsa istutamine on suur ja kulukas ettevõtmine, samuti on see füüsiliselt raske töö, mille võiks inimese asemel ära teha masinad. Soome ülikoolide metsateadlaste koostöös sündinud uuringnäitas, et sobiliku maapinna ja oskusliku masinajuhi korral võib spetsiaalse metsaistutusmasinaga Risutec PM-160 töötades mulda jõuda üle 200 noore kuusetaime tunnis. Sõltuvalt asjaoludest kõikus tunnis istutatud puude hulk 170 ja 235 vahel. Kokku pani masin uuringu jooksul mulda ligi 72 000 noort kuusetaime, keskmiselt ligi 1800 taime hektarile.
Ida-Soome Ülikooli teadlase Kalle Kemppaineni juhitud uurimisrühma tulemused näitasid, et keskmiselt kulus PM-160 abil ühe hektari uuendamiseks kuuse potitaimedega üheksa tundi. Ühe taime jaoks mätta tekitamine ja sinna taime istutamine võttis keskmiselt ligi 14 sekundit. Andmeid kogusid teadlased istutusmasina külge kinnitatud GPS-seadme abil, mis fikseeris iga taime istutuskoha ja eri töölõikudele kuluva aja.
Roomikekskavaatori noole külge rakendatud istutusseade tekitab esmalt mätta, kuhu seejärel istutab konteineritaime. FOTO: RISUTEC.FI | ERAKOGU
Risutec PM-160 töötamise tõhusust hindas Kemppainen oma kolleegidega erinevates tingimustes, kokku üheksal Lõuna-Soomes paikneval katsealal. Uuritavatest aladest ühel esines turvasmuld, ülejäänud olid mineraalmullaga alad, mis Eesti mõistes vastasid pohla ja mustika kasvukohatüübile. Seitsmel alal olid pärast raiet koristatud raidmed, üks ala oli erinevalt teistest tugevalt kivine. Autorid möönavad, et masina tõhusus sõltus istutusala tingimustest. Töö läks ladusamalt raidmetest koristatud ja vähem kivistelt raiesmikelt.
Siinses uuringus oli PM-160 kinnitatud 17 tonni kaaluva Hyundai roomikekskavaatori külge. Aparaat mahutab 160 kinnise juurekavaga konteineritaime. Taime istutamiseks tekitab masinaoperaator seadmega mätta, mille sisse paigutab kasvama suletud juurekavaga ehk konteineritaime.
Autorid võrdlesid PM-160 töö rentaablust kahe n-ö tavapärase metsauuendusviisiga. Esimesel juhul teostas mätastamise roomikekskavaator, iga mätas eraldi. Teisel juhul tekitati mättad metsa kokkuveotraktori ehk forvarderi haakes oleva spetsiaalse adraga. Mõlema meetodi puhul istutas taime mättale inimene. Kirjeldatutest viimane osutus kolme meetodi seast kõige kulutõhusamaks viisiks noore metsakultuuri rajamiseks.
Seni on Soomes mehhaniseeritud metsaistutuse mahud olnud küllalt tagasihoidlikud. Kui 2017. aastal istutati mehhaniseeritult 3100 hektarit metsa, siis 2023. aastal jäi vastav näitaja juba üle kümne korra väiksemaks. Peamise takistusena näevad autorid töö majanduslikku tasuvust, kuid samas nendivad nad selle aspekti vähest uuritust.
Kokkuvõtvalt sõnavad autorid, et mehhaniseeritud metsaistutuse majandusliku tasuvuse saavutamiseks peaks masin mulda kasvama pistma üle 200 puu tunnis ja kokku peaks masin aastas istutama ligikaudu 140 hektarit. Kusjuures istutatavate alade keskmine suurus peaks olema enam kui ühe hektari suurune.
Metsauuendamise õnnestumise seisukohalt on äärmiselt oluline istutuskvaliteet. Varasemad uuringud on näidanud PM-160 istutuse igati kõrget taset, kolme kasvuaasta möödudes on kasvama jäänud ligi 90 protsenti kõikidest taimedest. Sellele aitab kaasa masinaga istutades taime piisavalt sügavale mättasse surumine, mis vähendab külmakerke ja põua negatiivset mõju. Istutuse kvaliteeti tõstab muidugi ka masinaoperaatori vilumus.
Uuring ilmus ajakirjas Silva Fennica.
