Märjad turvasmullad eritavad, kuivemad aga neelavad metaani
Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Soojemast mullast eritub rohkem süsihappegaasi kui külmast, metaani emissioone reguleerib seevastu mullavesi. Kõrgema veetaseme korral eritavad turvasmullad metaani, madala veetaseme korral aga seovad seda, näitab hiljutine uuring Lätist.
Metsades paikneb süsinik valdavalt puude biomassis ja mullas. Seega on kliimamuutuste valguses vajalik mõista, kuidas mõjutab metsades talletunud süsinikku nende majandamine, sealhulgas kuivendamine, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar.
Valters Samariksi juhitud Läti metsauurimisinstituudi “Silava” ja Ida-Soome Ülikooli metsateadlastest koosnenud töörühm hindas turvasmuldadel kasvavates vanades männikutes mulla süsihappegaasi (CO2) ja metaani (CH4) emissioone. Mõlemad on olulised kasvuhoonegaasid, kusjuures metaan soojendab kliimat kümneid kordi tugevamalt kui sama kogus süsihappegaasi.
Mullast väljuva CO2 voo intensiivsust määras mõõtmistulemuste põhjal mullatemperatuur, metaani hulka aga mulla veetase. Süsihappegaasi eritumine mullast oli suurem suvekuudel ja tagasihoidlikum külmematel kuudel. Seejuures tulenes keskmiselt veidi üle poole lenduvast CO2-st taimede hingamisest ja ülejäänud mullas olevate taimsete jäänuste ehk orgaanilise aine lagunemisest.
Metaani lendus enam kõrgema veetasemega kevad- ja sügiskuudel. Kuivematel suvekuudel toimus mullas metaani sidumine. Mulla metaani emissioonide suurenemise vältimiseks soovitavad autorid metsa raieringi jooksul kraave üks-kaks korda puhastada.
Samariksi juhitud uuring viidi läbi kuues turvasmullal kasvavas männikus vanusega 130–180 aastat, mida autorid liigitasid vanadeks loodusmetsadeks (i.k. old-growth forest). Uuritavates puistutes erines nii põhjavee tase kui ka turba viljakus. Nendest kolm kasvasid kuivendatud turvasmullal, kuhu kraavid kaevati ligikaudu 60 aastat tagasi. Ülejäänud kolmes puistus aga kraave polnud.
Lisaks mullagaasidele hindas Samariksi juhitud teadlasrühm uurimisaladel ka puude kasvu. Mõõtmised näitasid, et kuivendatud puistutes kasvavad puud oli märksa suuremad ning nendesse seotud süsinikku paar-kolm korda rohkem võrreldes kuivendamata puistutega. Lisaks oli kuivendusega alal kõrgem mulla ülemises 40-sentimeetrises kihis peituva süsiniku ja lämmastiku hulk.
Siiski tõdevad uurijad, et pelgalt kraavituse olemasolu põhjal ei saa teha otsuseid puistu kasvuhoonegaaside heite kohta, olulisem on kraavide tegelik toimimine. Uuringusse kaasatud puistutes olid kraavid puhastamata ning kuivendamata aladel oli veetase looduslikult küllalt madal. Autorite sõnul oli mullast väljuv CO2hulk kraavidega ja kraavitamata puistutes sarnane just sel põhjusel.
Autorid nendivad, et tulemused on saadud ühe aasta mõõtmise põhjal. Samuti ei mõõtnud uurijad mullagaase talveperioodil, kuid varasem uuring näitas, et talvine heitmete hulk moodustab alla kümne protsendi aastasest emissioonist.
Tulemused on olulised, sest hemiboreaalses regioonis, kuhu kuulub ka Eesti, kasvab suur hulk männikuid just kuivendatud turvasmuldadel. Kuivendamine on üks võimalus puude kasvu kiirendamiseks, mis omakorda suurendab puudesse seotava süsiniku hulka. Samas võib turvasmuldade kuivendamine kiirendada turba lagunemist, soosides nii CO2 lendumist kui ka süsiniku leostumist.
Loodusmetsad on mitmekesise struktuuriga metsad, kus lisaks väiksematele leidub suuri ja kõrge vanusega elusaid puid ning erinevates laguastmetes surnud puitu. Uuringu autorite sõnul saavad loodusmetsad panustada nii elurikkuse heasse käekäiku kui ka kliimamuutuste leevendamisse. Käesolev uuring männikutes täitis olulist vajakut, kuna autorid tunnistavad vanade loodusmetsade kasvuhoonegaaside ringluse alaste teadmiste nappust.
Uuring ilmus ajakirjas European Journal of Forest Research.
