Lageraie on aluseks uue metsapõlvkonna tekkele

Lageraie ehk uuendusraie on aluseks uue metsapõlvkonna tekkele – see on üks metsa arengujärkudest. Eesti metsanduses laialdaselt kasutatav uuendusraie imiteerib looduslikke protsesse, näiteks metsatulekahju või üraskirünnaku järel surnud metsaosa. Seejuures on oluline juhtida tähelepanu uuringu tulemustele, kust selgub süsiniku seisukohast vaadates, et metsapõlengust taastumine võib võtta aega kuni 50 aastat, mõnedel juhtudel isegi kauem. Lageraie korral võtab täielik taastumine üldiselt aega 10 kuni 20 aastat, putukarüüste või tormi korral 3 kuni 6 aastat [1].

Metsaseadusega on sätestatud, et igale raiutud alale peab metsa eluvõime säilimiseks jätma püsti vastava koguse seemnepuid, säilikpuid ja elujõulist järelkasvu [2]. Seemnepuid jäetakse langile selleks, et tagada vastava puuliigi looduslik uuenemine. Meie tingimustes uuenevad seemnest hästi männid, kased, lepad ja teised kõvalehtpuud (tamm, saar, jalakas, künnapuu) [3]. Looduslikule uuenemisele võib jätta ka haabasid, kuid nende puhul tuleb arvestada asjaoluga, et haavad ei uuene seemnest, vaid hoopis kännuvõsudest. Kännuvõsu on puu kännust kasvav võrse, mis võib areneda iseseisvaks taimeks [4]. Säilikpuud võivad olla nii elusad kui ka surnud puud – neid jäetakse langile selleks, et tagada elustiku mitmekesisus [5]. Säilikpuud võivad mõnel juhul täita ka seemnepuu funktsiooni. Säilikpuudeks valitakse tihti huvitava väljanägemisega elusaid puid või surnud puude püstiseisvaid osasid. Viimaseid selleks, et pakkuda elupaika putukatele, toidulauda lindudele ja loomadele, kasvukoha taimedele ja seentele [6].