Kiirem metsauuendus soosib noore metsa tootlikkust
Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Lageraie järel metsaistutusega viivitamine ja raidmete eemaldamine raiesmikult vähendab järgmise metsapõlvkonna puidutagavara. Uuendustööde edasilükkamine mõjutab tagavara vähenemist tugevamalt kui raidmete eemaldamine.
Nii Eestis kui ka Skandinaavias on lageraie levinuim viis puidu varumiseks ja vana metsa asendamiseks noorega. Raie järel on esmatähtis metsakasvatuslik ülesanne saada noor mets edukalt kasvama. Metsauuenduse tulemuslikkuse võivad aga määrata mitmed tegurid. Rootsi põllumajandusülikooli ja Linné ülikooli metsateadlased uurisid Axelina Jonssoni juhtimisel, kuidas mõjutab puistu kasvu raie ja noorte puude istutamise vahele jääv ajaperiood ning raidmete eemaldamine langilt.
Ruttu istutama
Lõuna-Rootsi viljakatel muldadel kasvavates kuusikutes tehtud mõõtmised näitasid, et puistu kasvu mõttes on kasulikum uued taimed raiesmikule istutada peatselt pärast raiet. Puistud, mis istutati samal või järgmisel aastal pärast raiet, olid 30 aasta vanuselt suurema tagavaraga võrreldes puistutega, mis kultiveeriti neli aastat pärast raiet. Jonsson ja tema kolleegid selgitavad tulemust puude varaste kasvutingimustega. Värskeile raiesmikele istutatud taimed said varases kasvufaasis edeneda väiksema konkurentsi tingimustes, samal ajal kui nelja aasta vanustel raiesmikel pidid istikud võistlema juba seal kasvava taimestikuga. Hoolimata sellest, et igal alal tehti maapinna ettevalmistus just enne istutamist.
Langetatud puude järkamise ja laasimise käigus tekivad raidmed ehk oksad, ladvad ja madalakvaliteedilised tüvejupid, mis on väärtuslik kodumaine taastuv ressurss energia tootmiseks. Suur osa Eesti kodudest köetakse soojaks just puiduga, mõned aastad tagasi toodeti ligi 60 protsenti kaugküttesoojusest just hakkpuidust.
Teatavasti sisaldavad raidmed toitaineid, mis aja jooksul mulda eralduvad. Nende metsast eemaldamine võib samuti noore metsa kasvule mõju avaldada. Jonsson ja tema kolleegid leidsid, et 20–30 aasta vanustes puistutes, kust raie järel eemaldati 80 protsenti raidmeist, oli puidutagavara mõnevõrra väiksem võrreldes aladega, kuhu raidmed alles jäeti. Täpsemalt oli vahe suurusjärgus 20–25 kuupmeetrit hektari kohta ehk ligikaudu puistu kahe aasta puidutoodang.
Kuigi Eestis on metsamaa väetamine keelatud, on varasemad Skandinaavia uuringud näidanud, et väetamisega saab raidmete eemaldamist edukalt kompenseerida. Samuti on varasemast teada, et raidmete eemaldamise suhtes on kuusk tundlikum kui mänd.
Kaks valikut
Metsauuendus on kompleksne ettevõtmine, mille puhul võib tekkida n-ö nokk-kinni-ja-saba-lahti-olukordi. Ühelt poolt võib raidmetega toitainete eemaldamine pikemas perspektiivis puidutoodangut vähendada. Kuid teisalt hõlbustab okste ja latvade eemaldamine ala uuendamise tehnilist poolt – maapinna ettevalmistamist ja taimede istutamist.
Metsa uuendades peab arvestama noorte puude võimalike kahjustustega. Värsketel raiesmikel kahjustab istutatud okaspuutaimi putukas nimega männikärsakas, keda meelitavad kohale värsketest kändudest ja raidmetest eralduvad aroomid. Seetõttu on soovitatav oodata raidmete kuivamist ehk lükata istutamist edasi. See aga mõjutab jällegi pikemas plaanis metsast saadava puidu kogust. Seega aitab raidmete eemaldamine üldiselt parandada istutatud taimede ellujäämust ning seeläbi ka noore metsa kasvu.
Lõuna-Rootsi katsealad paiknesid erineva niiskusega liivsavi- ja saviliivmuldadel. Praktilise metsamajandamise jäljendamiseks jagasid teadlased katsealad pooleks. Ühele poolele jäid raiejäätmed alles, teiselt poolelt aga eemaldati need ligikaudu 80 protsendi ulatuses, kusjuures alles jäid peamiselt okkad ja peenemad oksad. Raiesmikule istutati kuuseistikud, millest pooled olid kolmeaastased paljasjuursed taimed ja pooled kaheaastased potitaimed. Seejuures said uued kuused kasvama üks kuni viis aastat pärast raiet, mis lubas hinnata uuendustööde kiiruse mõju metsa kasvule. Enne igakordset istutamist valmistasid metsatöölised ekskavaatoriga ette ka maapinna, mis on tavaline võte uuenduse hõlbustamiseks.
Jonsson ja tema kaaslased tõdevad, et teadaolevalt ulatuvad seni pikimad raidmete eemaldamise uuringud 30 aastani. Ühelt poolt on see ju küll pikk aeg, kuid teadlaste hinnangul oleks vaja vastavaid uuringuid, mis hindaksid raidmete eemaldamise mõju puude kasvule kogu raieringi jooksul.
Uuring ilmus ajakirjas Forest Ecology and Management.
