Juurepess rikub Norra kuusikutes väärtuslikku puitu
18.03.2024 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Meie metsadeski tavaline juuremädanik juurepess põhjustab Norras hariliku kuuse puistutes märkimisväärset majanduslikku kahju. Hiljutise analüüsi põhjal esineb juurepess umbes igal kuuendal kuusel, kahjustades enam just jämedamaid puid.
Norra lõuna ja keskosa regioonidest kogutud ulatuslik andmestik näitab, et meilgi levinud juuremädanik juurepess (Heterobasidion) esineb 16 protsendil kuuskedest. Samas ilmnesid puistute vahel suured erinevused. Mõnes kuusikus polnud mädanikuga nakatunud ükski puu, teise küündis nende osakaal aga 44 protsendini, leidsid Norra teadlased Lennart Noordermeeri juhtimisel, kirjutab Eesti Maaülikooli teadur Jürgen Aosaar.
Andmetest ilmnes seos seene esinemise ja kuuskede mõõtmete vahel – juurepess mädandas enam just jämedamaid puid. Selgelt enam hakkasid kahjustused esinema puudes, mille läbimõõt rinnakõrguselt ületas 15 sentimeetrit.
Ulatuslikumad pessu kahjustused ilmnesid puudel ja seega ka negatiivsed majanduslikud mõjud, mille läbimõõt ületas rinnakõrguselt 40 sentimeetrit.
Juurepessu kahjustuse korral vähenes puust saadava saepalgi maht keskmiselt ligi poole võrra, kuna mädanik ulatus puu tüves keskmiselt ligi viie meetri kõrgusele. See hakkas vähendama oluliselt ka neist teenitavat tulu.
Kokku raiuti 2021. aastal Norras kuusepuitu üle kaheksa miljoni tihumeetri. Pessu põhjustatud mädanik vähendab raietelt saadavat tulu seitse protsenti, mis selle aastases vääringus tähendas kokku ligi 19 miljoni euro suurust kahju. See on vaid aga puidu madalamast väärtusest tulenev otsene kulu. Selle hulka pole arvestatud lisanduvaid kaudseid kulusid, näiteks puude kasvavat suremust, tuulekahjustusi ning juurdekasvu vähenemist.
Juurepessu levimise skeem. Nakatunud kuuse kännust liigub seen ühendatud juurte kaudu elusale puule ja seejärel mööda tüve üha kõrgemale. Autor/allikas: Hanso ja Hanso 1999, Metsanduslikud Uurimused XXXI.
Suuri puistutevahelise erinevusi mädaniku levikus selgitavad töö autorid erinevustega katsepuistute paiknemises. Nii asukoht kui ka kõrgus merepinnast mõjutab klimaatilisi tingimusi, mis omakorda mõjutab puistute kasvu.
Tulemuste saamiseks kasutasid Noordemeer ja tema kolleegid metsa langetustraktoritelt ehk harvesteridelt tulenevaid andmeid, mis kogunesid 149 puistu lageraielt. Kokku raiuti ligi 400 000 kuusepuud, tüvede kogumahuga 142 000 tihumeetrit. Valimisse võeti langetatud puude andmeid nii puhtkuusikutest kui ka puistutest, kus lisaks kuuskedele kasvas vähesel määral veel kaski ja mände.
Juurepess on Eesti kuusikute olulisim juuremädaniku tekitaja, mis põhjustab juuremädanikku kogu põhjapoolkera metsades. Seen levib õhus edasikanduvate eostega, mis nakatavad värskeid kände või sisenevad puusse koorevigastuste kaudu. Juurepess liigub ühelt puult teisele mööda erinevate puude omavahel kokkukasvanud juuri.
Kasvades areneb seen juurtest tüveni, liikudes tüves aasta aastalt üha kõrgemale. Nii kahjustuvad enim just tüvede alumised ehk jämedaimad osad, mis inimest huvitava puidu seisukohast on just kõige väärtuslikumad. Kasvavas puus annavad juurepessu mädanikust aimu vaigujooks tüvel ja võra hõrenemine, kuid vahel ka puu juurekaela paksenemine.
Juurepess tekitab probleeme ka peale haige metsaosa raiet, kuna võib vanades kändudes ja juurestikes elada veel aastakümneid. Nii on nakatumisohus ka vana kuusiku raielangile istutatud noored puud.
Uuring ilmus ajakirjas Scandinavian Journal of Forest Research.
Tunnuspildil on kujutatud kuusenotti, mille on seest tühjaks söönud juurepess. Autor: Jürgen Aosaar.
Artikkel ilmus 18.03.2024 Novaatoris.
