Ebatsuuga tunneb ennast Eestis hästi
Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Muutuv kliima sunnib metsateadlasi otsima võimalikke uusi puuliike, mis kasvaksid meil ka tuleviku uutes oludes. Üks võimalikest sobivatest puuliikidest meie metsades on harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii).
Suured probleemid hariliku kuusega on üldteada nii meil kui Kesk-Euroopas, kus kuuske kimbutavad nii üraskid kui ka seenhaigused. Põhja-Ameerika päritolu ebatsuugat on kultiveeritud juba ammu ka Euroopas, kus seda peetakse enim levinud mittekohalikuks okaspuuliigiks.
Ka meie maal leidub mõningaid ebatsuuga puistuid, kuid enam on seda puuliiki kasutatud haljastuses. Ebatsuuga meenutab väliselt kuuske, on kiire kasvuga ning väärtusliku puiduga.
Euroopa riikide teadlastest koosnev töörühm Poola Metsainstituudi teaduri Marcin Kliszi juhtimisel hindas ebatsuuga pikaajalist kliimatundlikkust Läänemere piirkonnas. Eestis tehti mõõtmisi neljas ebatsuuga puistus, mis kasvamas jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüüpides ehk viljakatel mineraalmuldadel. Artikli avaldanud töörühma kuulusid ka Eesti Maaülikooli metsateadlased Sandra Metslaid ja Aleksei Potapov.
EMÜ metsateadlane Aleksei Potapov võtmas juurdekasvupuuriga jämedalt ebatsuugalt puursüdamikku, mille pealt saab loendada ja mõõta puu aastarõngaid.
Uurijad said teada, et soojemad kevaded toetavad ebatsuuga kasvu. Eriti tugeva seose puude kasvu ja varakevadiste temperatuuride vahel leidsid teadlased vanemates puistutes ja lõunapoolsetes piirkondades. Samas ilmnes, et kliima mõju puude kasvule ei ole olnud ajas stabiilne ja selle mõju iseloom võib muutuda. Viimaste aastakümnete ilmastikuolud ei ole olnud noorte puude kasvuks sama soodsad kui vanemate puistute jaoks.
„Siinsetes tingimustes on ebatsuuga kasvumustrit kujundavate ilmastikutingimuste mõju püsinud ajas stabiilsena ning tulevikukliima võib muutuda selle liigi jaoks veelgi sobivamaks,“ selgitab Metslaid uue teadmise praktilist külge.
„Harilik ebatsuuga, mida on Eestis kasvatatud juba üle sajandi ja kuulub metsa uuendamiseks kasutada lubatud võõrpuuliikide loetellu, on üks võimalik alternatiiv tuleviku metsade kujundamisel ja nende vastupanuvõime suurendamisel muutuvatele kliimatingimustele,“ ütleb Potapov.
Eestis uuritud puistutes, millest kolme vanus oli ligi 100 aastat ning ühel veidi üle 70 aasta, jäi puistute keskmine diameeter vahemikku 40–50 cm ning keskmine kõrgus 33–37 m. Sellised näitajad on Eesti tingimustes väga head.
Ligi 100 aastane ebatsuuga puistu Lõuna-Eestis.
Uuring ilmus ajakirjas Agricultural and Forest Meteorology.
