Olulisemate raieviiside lühiajalise mõju uuringud näitavad, et lageraie järel on süsiniku sidumise negatiivne bilanss (süsinikku paisatakse rohkem õhku kui seotakse) seotud puude madala tootlikkusega. On leitud, et süsinikubilandi seisukohalt ei ole erilist vahet, kas tegemist on lageraielangi või vana metsaga, sest nende süsinikubilansid on sarnased. Seega on oluline raiutud alade kiire taasmetsastamine selleks, et ala süsinikubilanss taas positiivseks muuta.

Lageraie ehk uuendusraie on alus uue metsapõlvkonna tekkele – see on üks metsa arengujärkudest. See imiteerib looduslikke protsesse, näiteks metsatulekahju või üraskirünnaku järel surnud metsaosa. Seejuures on oluline juhtida tähelepanu uuringutele, mille tulemustel selgub süsiniku seisukohast vaadates, et metsapõlengust taastumine võib võtta aega kuni 50 aastat. Lageraie korral võtab täielik taastumine üldiselt aega 10-20 aastat, putukarüüste või tormi korral 3-6 aastat.

Lageraie ja püsimetsanduse peamine erinevus on see, kui sageli loodust häiritakse. Lageraie põhjustab küll maastikus suuri muutusi, kuid see toimub samas kohas ühe korra mitmekümne või isegi saja aasta jooksul. Püsimetsas käiakse puitu varumas iga paari aasta järel või lausa igal aastal. Korduvate raiete tagajärjel tekib puudele tüve- ja juurekahjustusi, mis on soodsaks kasvulavaks näiteks seenhaigustele. Lageraieid eelistatakse Eestis peamiselt selle tõttu, et selle raieviisiga tagame metsa kasvuks kõige paremad tingimused metsa uuenemiseks – paremad valgustingimused ning väiksem juurkonkurents. Püsimetsanduse uurimiseks ja selle võimaluste rakendamiseks on loodud Eestis mitmeid katsealasid.

Lageraie on uuendusraie, mille korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud (välja arvatud seemnepuud, elujõuline järelkasv ja säilikpuud). Uuendusraie korral jääb raiutud ala endiselt metsamaaks ja seal hakkab kasvama uus mets. Raadamise korral muutub maa otstarve ehk metsa asemele tehakse näiteks elamurajoon, parkla, põllumaa või maantee.

Vastavalt metsaseadusele on metsaomanikul kohustus uuendada raielangid ja hukkunud metsaosad – seda tuleb teha kahe aasta jooksul alates metsa hukkumisest või uuendusraiest. Selleks võib rakendada erinevaid võtteid: metsaistutus, külvamine või looduslikule uuenemisele jätmine.

Jätkusuutlik metsandus peab põhinema teaduspõhistel otsustel! Eestis on akadeemilist metsaharidust antud juba üle saja aasta. Meil on palju kõrgelt haritud metsamehi ja -naisi, tänu kellele on Eestist saanud üks metsarikkamaid riike Euroopas. Eesti metsateadlased on oma valdkonnas väga heal tasemel, rahvusvaheliselt nähtavad ning mitmetes uurimissuundades tegutsetakse teaduse eesliinil.

Viimastel aastatel on selles osas igal aastal püstitatud uusi rekordeid (2020, 2021, 2022). Näiteks 2021. aastal istutati Eesti metsadesse 40,8 miljonit taime, millest riigimetsadesse 24 miljonit [1] ja erametsadesse 16,8 miljonit [2]. Kokku uuendati metsa ligi 20 000 hektaril, mis on ligikaudu võrdne Tallinna [3] ja Tartu [4] linna summeeritud pindalaga. Metsade uuendamine toob muutust […]

Eesti metsade majandamise aluseks on ÜRO säästva arengu deklaratsioon [1] ning Euroopa jätkusuutliku metsanduse põhimõtted [2], mis tagavad metsade bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse. Metsa kaitseb ka metsaseadus [3], mis seab metsaomanikule mitmeid piiranguid ja kohustusi. Eestis kaitstakse ja säästetakse kõiki metsi ehk metsa säästvad piirangud kehtivad kõikides metsades. Metsade kaitsmine ja majandamine pole […]