Aktiivse taastamisega saab toetada metsa mitmekesisust

Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Euroopa Liidu looduskaitsevõrgustikku kuuluvad läänetaiga elupaiga metsad on erineva looduskaitselise väärtusega. Kuna metsalooduse kaitse edukus sõltub suuresti maaomanike suhtumisest, on vaja mitmekesisuse toetamiseks karistamise asemel rohkem selgeid ja praktilisi juhiseid, leiavad Maaülikooli metsateadlased.

Euroopa Liidu looduskaitsealade võrgustiku Natura 2000 eesmärk on tagada Euroopa väärtuslike looma ja taimeliikide pikaajaline kaitse. Võrgustikku kuulub ka elupaigatüüp läänetaiga. See on Eesti Natura 2000 võrgustiku üks olulisemaid metsatüüpe, moodustades ligi 40 protsenti kõigist kaitsealustest metsaelupaikadest, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar.

Läänetaiga metsaelupaiga moodustavad mitmesugused metsad, millel erinevad nii arengujärgud, puuliigiline koosseis kui ka struktuur. Neis elutsevad paljud elusate ja surnud puudega seotud organismid, teiste seas sageli ka kaitsealused liigid.

Natura 2000 metsaelupaigad rühmitatakse kaitseväärtuse alusel esindusklassidesse A, B ja C. Klassi A kuuluvad suure struktuurse mitmekesisusega looduslähedased metsad, kus on rohkelt surnud puitu, mitmekesine puude vanuseline koosseis ja minimaalne varasem inimmõju. Klass B esindab ajaloolise majandamise või inimtegevuse märkidega poollooduslikke metsi, kus on säilinud peamised ökoloogilised tunnused. Klass C koosneb varem majandatud metsadest, kus looduslikud omadused on osaliselt kadunud, kuid taastamispotentsiaal endiselt olemas.

Eesti Maaülikooli metsateadlastest ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) töötajatest koosnenud töörühm analüüsis erinevatesse klassidesse kuuluvate puistute struktuurset ja liigilist mitmekesisust. “Valisime proovitükid esindusklassidesse kuulumise põhjal ning viisime nendes läbi põhjalikud uuringud, et mõista, kas puistute jaotamine klassidesse on põhjendatud,” selgitas uuringu esiautor Eneli Põldveer töö ülesehitust.

“Saime teada, et A-esindusklassi kuuluvad puistud olid antud valimis üldiselt tõepoolest mitmekesisemad kui B- ja C-klassi puistud. Seal esines enam jämedaid ja surnud puid, liigilist mitmekesisust, looduslikke häile ja ohustatud liikide esindajaid,” tõi teadur välja töö peamised tulemid. Seejuures paiknesid surnud puud A esindusklassis ka sagedamini gruppides, mis tähendab et seal tekib potentsiaalselt tulevikus rohkemhäile.

Uuring näitas, et passiivne kaitse ja metsade lihtsalt n-ö rahule jätmine ei pruugi alati olla piisav. Sihipäraseid tegevusi puistu struktuuri mitmekesistamiseks võib vaja minna eelkõige just C-klassi metsades. “Näiteks võiks teha valikraiet või raiuda metsa sisse väikesi lagendikke ehk häile. Tehes raieid, võiks säilitada juba olemasolevat surnud puitu ja seda juurde tekitada, eelkõige just jämedatest puudest,” andis teadur Eneli Põldveer konkreetseid soovitusi.

Kuna suur osa Euroopa metsadest kuulub eraomanikele, sõltub Natura 2000 eesmärkide saavutamine just maaomanike valmisolekust looduskaitsesse panustada. Uuringu autorid rõhutavad, et metsaomanikele tuleks keeldude rakendamise asemel pakkuda selgeid juhiseid ja stiimuleid, kuidas kaitsealuseid metsi majandada.

Samuti on vajalikud õiglased kompensatsioonid, et maaomanikud oleksid motiveeritud loodushoidlikku majandamist rakendama. “Praegu ei taha metsaomanikud sageli looduskaitsest kuuldagi, sest nad teavad, et loodusliku ja liigirikka metsa puhul on suur oht kaitse alla võtmiseks. See aga tähendab, et omanikul kaob igasugune õigus oma metsas toimetada, kasvõi küttepuid varuda. Nii on konfliktid maaomanike ja looduskaitse vahel juba eos protsessi sisse kirjutatud,” nentis Põldveer.

Kokku tegid teadlased mõõtmisi sajal Ida-Eestis paikneval püsiproovitükil, mis kasvasid keskmise viljakusega mineraalmuldadel jänesekapsa, jänesekapsa-mustika ja jänesekapsa-pohla kasvukohatüüpides. Erinevatesse esindusklasside kuuluvate puistute keskmine vanus varieerus 99 ja 123 aasta vahel. Uuritud alad on osa Eesti Maaülikooli metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustikust.

Uuring ilmus ajakirjas Environmental Monitoring and Assessment, selle läbiviimist toetas keskkonnainvesteeringute keskus.