Metsandusega on võimalik kliimamuutusi leevendada
Eesti metsad on olulised süsinikuvaru hoidjad ja sidujad – neis on talletatud suur süsiniku tagavara, mis asub nii puudes kui ka metsamullas.
Aasta jooksul metsa talletatud süsiniku kogus oleneb kahe erisuunalise protsessi vahekorrast. Fotosünteesi kaudu seotakse atmosfäärist süsinik puude biomassi ehk elusaine hulka. Teisalt orgaanilise aine lagunemise ning hingamise käigus eraldub süsinik uuesti atmosfääri.
Eesti metsad on valdavalt süsiniku sidujad. See tähendab, et nende produktsioonis ehk juurdekasvus talletatakse rohkem süsinikku, kui lagunemisel ja hingamisel eraldub. Suur osa seotud süsinikust on vajalikud puu kasvuks (peamiselt tüve ja okste juurdekasvuks). Osa süsinikust läheb aga läbi varisenud okaste, lehtede ja peenjuurte mullasüsinikuvarude täiendamiseks. Enamikes metsades on varise kaudu aasta jooksul mulda jõudnud süsiniku kogus samas suurusjärgus mullast orgaanilise aine lagunemisel eralduva süsinikuga. See tähendab, et mulda sisenev ja sellest väljuv süsinikuvoog on enam-vähem sarnased ja mulla süsinikuvarude täienduseks jääb sellest väike osa.
Süsiniku sidumist metsades saab suurendada läbi metsade juurdekasvu parandamise. Just metsa uuendamine ja metsaselektsioon võimaldavad suurendada puistute juurdekasvu ning aitavad seega kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Siinkohal tuleb meeles pidada ka asjaolu, et süsiniku sidumise võime on tihedas seoses puu juurdekasvuga. Nooremana suudab puu endas siduda rohkem süsinikku. Vanemaks saades, kui juurdekasv hakkab vähenema, siis väheneb ka süsiniku sidumise võime.
Istutamine kiirendab uue metsapõlvkonna kasvama hakkamist lageraie järgselt, samuti on parendatud ja kontrollitud seemnest kasvatatud metsataimed kiirema kasvuga, vastupidavamad ning kvaliteetsemad. Hooldusraiete rakendamisega saab tõhusamalt kasutada metsade puiduressurssi ja parandada küpsest metsast saadava puidu kvaliteeti, mis loob eeldused puidu kasutamiseks pika elueaga toodete valmistamiseks. Neisse seotud süsinik jääb „lukku“ kauemaks (peamiselt ehitus ja viimistlusmaterjal, mööbel). Kuigi laialt on levinud arvamus, et peale lageraiet on raiesmik pikaaegselt oluline süsiniku allikas, siis näitavad viimased Eesti teadusuuringud*, et olenevalt kasvukohast suudavad juba 7-aastased noorendikud siduda rohkem süsinikku kui alalt eraldub. Näiteks uuris Teisisõnu – ökosüsteemi süsinikubilanss on neis positiivne.
*Kristiina Auna 2021. aasta doktoritööst selgub, et 6-aastane männik toimib mõõduka süsinikuallikana, mis on tingitud noorte puude madalast juurdekasvust. Puistu kasvu iseloomustavate mudelite põhjal võib aga eeldada, et ökosüsteem muutub 7-aastaselt juba süsinikku siduvaks.
