Südamemädanik muudab suhkruvahtrad kliimat soojendava metaani allikaks
Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
USA teadlased avastasid, et südamemädaniku käes kannatavatest suhkruvahtratest immitseb võrreldes tervete liigikaaslastega atmosfääri rohkem metaani. Leid avab uue vaatenurga metsade süsiniku sidumisele ja heitele.
Hea tervise juures olevaid metsi peetakse ka tõhusateks süsinikusidujateks. Sarnaselt teiste elusorganismidega kimbutavad aga puidki erinevad haigused, mis võivad nende süsinikusidumise võimet pärssida. Näiteks võib ka väliselt täies elujõus puudes levida sageli südamemädanik, mis mõjutab kasvuhoonegaaside, nagu süsinikdioksiidi (CO2) ja metaani (CH4), eritumist tüvedest. Puude haiguste rolli metsade kasvuhoonegaaside voogude reguleerimisel on samas seni veel vähe uuritud, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar.
Ameerika teadlased Chathuranga Senevirathne juhtimisel uurisid USA-s Suure järvistu piirkonnas suhkruvahtraid, et mõista kasvavates puudes toimetava südamemädaniku mõju tüvedest väljuvatele kasvuhoonegaasidele. Uurijad leidsid, et kõigi uuritud puude tüved eritasid nii süsihappegaasi kui ka metaani, sõltumata mädaniku olemasolust.
Olulise leiuna näitasid mõõtmised, et mida laiemalt oli puus levinud mädanik, seda rohkem tüvest metaani eritus. Teisalt ei mõjutanud mädanik CO2 eritumist tüvest. Puid ümbritsev muld aga oli metaani siduja ja CO2 heitja ning mädaniku olemasolu puudes neid vooge ei muutnud.
Südamemädaniku levikut puus ei pruugi välised tunnused reeta. Seetõttu kasutasid Senevirathne ja tema kolleegid helitomograafi abi, mis võimaldab helilainete abil n-ö puu sisse vaadata puud ennast kahjustamata. Tomograafi tekitatud helilained levivad terves puidus kiiremini kui pehkinud puidus või õõnsates tüve piirkondades. Just nende erinevuste põhjal muudab tomograaf nähtavaks tüves leiduvad pehmemad ja tühjad kohad.
Teadlased tuvastasid, et mädanik põhjustab muutusi ka puidustruktuuris, mis väljenduvad puude tüvedel koorepragudena. Suurema ulatusega mädanikuga puudel leidus neid tüvedel ka selgelt enam. Kuid just koorepraod on omamoodi tulipunktid, millest väljub tüves tekkinud metaani kordades enam kui tervest puukoorest.
Töö autorid selgitavad, et elusates puudes tüvemädanikku põhjustavad seened ei ole ise metaani tootjad, kuid nad loovad tüves sobivaid elutingimusi metaani tootvatele organismidele. Metaan on tugev kasvuhoonegaas, mille globaalse soojendamise potentsiaal on saja-aastasel ajaskaalal ligikaudu 28 korda suurem kui süsinikdioksiidil.
Uuringu tulemused aitavad mõtestada metsade rolli globaalses metaanibilansis. Autorid nendivad, et töö käigus leitud tüvedest väljuvad kõrged metaani vood viitavad seni alahinnatud metaani allikale.
Kui sarnased kasvuhoonegaaside mehhanismid toimivad ka teiste puuliikide ja metsaökosüsteemide puhul, võivad need seni arvestamata metaanivood mõjutada märkimisväärselt metsade kasvuhoonegaaside bilanssi. Lisaks võib muutuv kliima suurendada südamemädaniku levikut puudes ja laiendada nende puuliikide hulka, mida mädanik mõjutab. Eesti puuliikidelgi on südamemädaniku levik puu kasvu ajal tavapärane, seda eriti lehtpuudel, kuid ka kuusel.
Autorite hinnangul peaksid sarnased teemad olema tulevaste ökoloogiliste uuringute üks peamisi fookusi.
Uuring tehti USA-s Notre Dame’i ülikooli keskkonnauuringute keskuses, Wisconsini ja Ülem-Michigani poolsaare piiril. Uuritud alal levivad hästi dreenitud mineraalmullad, suhkruvaher on sealses piirkonnas domineeriv puuliik.
Uuring ilmus ajakirjas New Phytologist.
