Soome metsaomanikud muretsevad kliimamuutuste mõju pärast metsadele
Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Soome erametsaomanikud tunnevad ärevust sõja pärast Ukrainas, aga avalikkuse surve metsade majandamise osas neid kuigivõrd ei häiri. Kliimamuutuste pärast oma metsades muretsevad rohkem naised ja kõrgema haridustasemega metsaomanikud, selgus uuringust.
Eestis on üle 100 000 erametsaomanikku, kellele kuulub umbes pool siinsetest metsadest. Soomes aga on erametsaomanikke ligikaudu 620 000 ja nemad omavad 60 protsenti oma riigi metsadest. Ühiskond ootab metsadelt samaaegselt mitme rolli täitmist, millega metsaomanikud peavad toime tulema. Metsast on vaja nii puitu, elurikkuse hoidmist kui ka näiteks süsiniku sidumist. Samal ajal seavad kliimamuutused ohtu metsade elujõulisuse. Seni on vähe teada, kuidas sellised koormavad ootused mõjutavad metsaomanike vaimset heaolu.
Soome teadlased Jaana Haloneni eestvõttel uurisid Soome erametsaomanike ärevuse taset ning kuidas seda mõjutab avalikkuse surve metsade majandamise osas. Teadlased analüüsisid ka tegureid, mis mõjutavad metsaomanike muret kliimamuutuste mõju pärast nende metsadele.
Haloneni ja tema kolleegide töö näitas, et mõõdukat või rasket ärevust koges neli protsenti vastajatest, suurem osa enda hinnangul ärevust ei tundnud. Samas ei olnud metsaomanike ärevussümptomid seotud avalikkuse ootusest metsamajandamisele tuleneva stressiga. Küll aga põhjustas seda Venemaa sissetung Ukrainasse, mida tunnistas umbes pool vastanutest. Küsitlus toimus 2022 aasta kevadel, mil sõja algusest oli möödunud vaid mõni kuu.
Kliimamuutuste põhjustatud muudatused on selgelt nähtavad ja tuntavad. Haloneni ja tema kolleegide töö näitas, et ligi pooled vastanutest tundsid mõningast või suurt muret kliimamuutuste negatiivsete mõjude üle nende metsadele. Umbes 40 protsenti olid ses küsimuses vähe murelikud ning 15 protsenti omanikest täitsa muretud.
Enam muretsesid kliimamõjude pärast metsaomanikud, kel oli metsa kasutamise osas erinevad eesmärgid. Samuti olid murelikumad naised ja kõrgema haridustasemega vastajad. Kuid näiteks see, kas tegemist oli uue või oma metsaomandist kaugemal elava omanikuga, ei mõjutanud mure taset.
Samas arutlevad töö autorid, et stressi või ärevust võivad metsaomanike seas põhjustada ka mitmed tegurid, mida käesolev analüüs ei sisaldanud. Näiteks Euroopa Liidu metsandust puudutavad regulatsioonid seavad ootused kõikidele metsaomanikele, olenemata nende hoiakust kliimamuutuste suhtes. Lisaks eeldavad Euroopa Liidu regulatsioonid olulisi muudatusi senistes metsamajandamise viisides. See aga võib jällegi oluliselt mõjutada metsamajandamisest saadavat majanduslikku tulu ja seeläbi ka omanike stressi ja ärevust.
Tulemuste saamiseks küsitlesid Halonen ja tema kaaslased Soome erametsaomanikke. Vastajad pidid hindama nii oma ärevuse taset ja muret kliimamuutuse mõjude pärast metsale. Kokku laekus uurijate käsutusse enam kui 1200 vastust. Ärevuse mõõtmiseks rakendasid teadlased rahvusvaheliselt kasutatavat GAD-7 küsimustikku. Uuringus osalenutest üle kolmveerandi olid mehed, vastajate keskmine vanus jäi vahemikku 23-95 aastat, olles keskmisena 64 aastat.
Uuring ilmus ajakirjas Scandinavian Journal of Forest Research.
