Vagudesse istutatud männid kasvavad kiiremini

Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Maapinna ettevalmistus parandab noore metsa kasvu, kuid samas muudab ka metsa alustaimestikku. Kunagine väetamine ei kiirenda järgmise metsapõlve edenemist.

Noorte puukeste kasvu soosimiseks tehakse Põhjamaades, sealhulgas Eestis, tavapäraselt enne istutamist maapinna ettevalmistus ehk mineraliseerimine. Selleks kasutatakse enamasti ketasatra, millega tõmmatakse maapinda vaod. Vagudesse on hõlpsam istutada ja hiljem ka istutatud taimi muu taimestiku seest välja hooldada. Tänu madalamale konkurentsile suurendab maapinna ettevalmistus istutatud taimede ellujäämist.

Uuring

Hiljutine Rootsi metsateadlaste uuring näitas, et 17 aastat pärast lageraiet oli mineraliseeritud maapinnaga katsevariantides jäänud ellu rohkem istutatud mände kui mineraliseerimata kontrolltükkidel. Kahel uurimisalal tehtud mõõtmised näitasid mineraliseeritud katsevariantides mändide suuremat kõrgust ja puistu tüvepuidu kogust ehk tagavara. 

Puude suremus oli intensiivseim just esimestel kasvuaastatel ning suremuse vahe töödeldud ja töötlemata aladel oli ilmne. Kui töötlemata aladel suri esimese viie aasta jooksul ligikaudu 30–40% istutatud puudest, siis ketasadraga töödeldud aladel oli vastav näitaja vaid 4–9%. Seega, kuna metsamajandamise peamisi eesmärke on puistute kiire kasv, saab maapinna ettevalmistamist pidada igati põhjendatud tegevuseks.

Rootsi põllumajandusülikooli teadlase Karin Hjelmi juhtimisel avaldatud uuringu muutis mitmetahulisemaks varasem alade lämmastikuga väetamine. Nimelt väetati samadel uurimisaladel enne lageraiet ja noore metsakultuuri rajamist eelmist metsapõlve 25–30 aasta jooksul. Selline lähenemine võimaldas hinnata, kas kunagine väetamine mõjutab ka tulevase metsa kasvu. Hjelmi ja tema kolleegide tulemused tõestasid, et üldiselt ei kandunud väetamise positiivne mõju üle järgmisele puude põlvkonnale.

Väetamine on nii Soomes kui ka Rootsis tavapärane puistute kasvu kiirendamise võte, sest siinses piirkonnas pärsib puude kasvu peamiselt just taimedele kättesaadava lämmastiku vähesus mullas. Metsa väetamist lämmastikuga saab seetõttu kasutada puistu tüvemassi juurdekasvu suurendamiseks, seda rakendatakse sageli vanemas metsas, raieringi lõpu poole. Eestis aga metsade väetamine lubatud ei ole.

Metsa alustaimestik

Lisaks puude kasvule hindasid teadlased uuringus ka maapinna mineraliseerimise ja kunagise väetamise mõju puistute alustaimestikule. Maapinna ketasadraga ettevalmistamine ja lämmastikuga väetamine mõjutas alustaimestikku mõlemal katsealal. Kui ühel uurimisalal vähenes põdrasambliku ja suurenes kanarbiku katvus, siis teisel alal vähendas mineraliseerimine pohla ja suurendas mustika kasvu.

Autorid toovad selle põhjusena välja mineraliseeritud aladel puude suuremate mõõtmete tõttu maapinnale jõudva väiksema valguse hulga. Põdrasambliku vähenemist võis aga mõjutada kunagine väetamine.

Autorid nendivad, et metsa uuendamise puhul peaks enam tähelepanu pöörama just alustaimestiku säästmisele. Näiteks soovitavad nad vagude rajamise asemel maapinda ette valmistada lappidena, mis vähendaks häiritud pinna osakaalu.

Katsealad paiknesid Lõuna-Rootsis Hagforsis ja Nissaforsis. Uurimisalused puistud rajati poolteiseaastaste männi konteinertaimedega, algtihedusega 2500 puud hektari kohta. Männikud kasvasid toitainevaestel liivmuldadel, mis on meiegi metsades tavapärane kooslus.

Uuringus kajastatud katsealad lühikest aega pärast istutamist ja 15 kasvuaasta järel 

FOTO: HJELM ET AL. 2025 | ERAKOGU