Kuuse-kooreüraski püünispuid võib langetada nii harvesteri kui mootorsaega
Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Püünispuudeks kasutatavad värsked kuusenotid peibutavad talvitumispaikadest väljuvaid üraskeid ja nii saab puid kahjustavad mardikad koos nottidega metsast välja vedada. See aitab üraskite levikut piirata ja metsakahjustusi vähendada.
Maaülikooli teadlaste värske uuring näitab, et püünispuudeks sobivad ühtviisi hästi nii harvesteri kui mootorsaega langetatud puud.
Viimastel aastatel annavad metsamaastikus tooni surnud kuused, mida sagedasti põhjustavad kuuse-kooreüraski (Ips typographus) rünnakud, sama probleem esineb massiliselt kogu Euroopas. Ulatuslikke üraskikahjustusi soosivad viimaste aastate põuased ja kuumad suved, mis ühelt poolt annavad võimaluse üraskite masspaljunemiseks ja teiselt poolt nõrgestavad kuuski.
Loomulikult on asjakohane metsaomanike küsimus: kuidas saaksime kuusikuid üraskite eest kaitsta? Üks levinud võte on püünispuude kasutamine. Püünispuudeks kasutatakse värskelt langetatud kuuse notte, millelt lenduvad lõhnaühendid üraskeid kohale meelitavad. Kui üraskid on notid asustanud, tuleb need metsast õigel ajal ära viia. Nii saab koore all toimetavad mardikad metsast välja vedada ja üraskite arvukust piirata.
Eesti Maaülikooli metsateadlased nooremteadur Kristjan Aida juhtimisel uurisid, kas üraskite meelitamisel on tõhusamad püünispuud, mis langetatud mootorsaega või metsalangetustraktori ehk harvesteriga. „Tahtsime teada, kas kahe meetodi vahe on püünispuude efektiivsuse seisukohast oluline. Kui mootorsaega langetades jääb puu koor üldiselt terveks, siis harvesteri lõikepea rullikud vigastavad puu koort tugevalt, tekitades sinna avasid. Ühest küljest võivad vigastused põhjustada koore kiiremat kuivamist ja muuta püünispuu seetõttu üraskile vähem ahvatlevaks. Teisalt aga võivad kooreavad pakkuda üraskitele võimalust püünispuud hõlpsamini asustada,“ selgitab artikli esiautor uuringu lähtekohta.
Raiutud üraskikolle ja püünispuude grupid, mis on tõstetud ühest otsast maapinnast kõrgemale, et üraskid saaksid asustada kogu noti. FOTO: KRISTJAN AIT
Töö tulemused näitasid, et langetamise viis ei mõjutanud kuuse-kooreüraski arvukust püünispuudel. Kuigi harvesteri langetatud püünispuudel oli küll vigastuste tõttu üraskitele sobivat toitumisala koore all vähem, hõlbustasid lõikepea rullikute tekitatud avad püünispuu asustamist. Uurijate sõnul oli märgata, et sisenemisava närimise asemel olid üraskid sageli eelistanud jõudu säästa ja asustanud püünispuu just vigastatud koore kohalt.
Püünispuudeks said väikeste lagendike ehk häilude servas kasvavate tervete kuuskede tüvedest lõigatud notid, mis pidid olema umbes 20 sentimeetrit jämedad ja vähemalt kolm meetrit pikad. Püünispuid paigutasid teadlased 5–10puuliste puntidena, nottide üks ots oli maapinnast kõrgemale tõstetud, et üraskid saaksid need kogu ulatuses asustada.
„Püünispuude valikul peab teadma, et nendeks ei ole mõistlik valida väga peenikesi kuuski. Meie varasemad uuringud näitavad, et alla 15sentimeetrise läbimõõduga puid kuuse-kooreürask eriti ei asusta ja nii ei täidaks liiga peenikesed notid oma eesmärki,“ toob Kristjan Ait välja olulise nüansi.
Artikkel ilmus ajakirjas European Journal of Forest Research.
Uuringut rahastasid Riigimetsa Majandamise Keskus (T220128MIME) ja Eesti Teadusagentuur (PRG1586).
