Ka kiirelt kasvavad kuused võivad anda head ehituspuitu
Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Okaspuude kiire kasv langetab sageli nende puidu kvaliteeti. Läti teadlased aga leidsid selliste pärilike omadustega kuuski, mis on samaaegselt nii kiire kasvuga kui ka korraliku puidu kvaliteediga.
Kuusepuit on meie regioonis väga oluline toormaterjal, mida kasutatakse laialdaselt muuhulgas ehituses. Efektiivne majandamine võimaldab kiirendada kuusikute kasvu ja lühendada nii nende raieringi. Lühem raiering aitab vähendada tormide, põudade, seen- ja putukkahjurite võimalikku kahjulikku mõju kuusikutele ja suurendada metsaomaniku tulu, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar.
Üks võimalus kuusikute jämeduskasvu kiirendamiseks ja raieringi lühendamiseks on neid kasvatada hõreda istandikuna. On aga üldiselt teada, et okaspuude kiirema kasvu korral on puude aastarõngad laiemad. Nii võib puidu tihedus jääda soovitust madalamaks. See omakorda võib takistada puidu kasutamist ehituses, kus on oluline just puidu tihedus ja sellega seotud teised puidu tugevusomadused.
Läti metsateadlased Pauls Zeltiņši juhtimisel aga leidsid, et leidub selliste pärilike omadustega kuuski, mis on ka hõredas istandikus kiiresti jämedaks kasvades piisavalt korraliku puidu kvaliteediga. Uuritud puude puhul ilmnes, et seos puude kasvukiiruse ja puidu tiheduse vahel oli nõrk.
Uurimuse viisid Läti uurijad läbi istanduses, kuhu ligi 50 aasta eest istutati kuused algtihedusega 400 puud hektari kohta. Tänapäeva n-ö tavalisi kuusekultuure rajades paigutatakse neid neli-viis korda tihedamalt.
RMK Päri seemla Viljandimaal, mis rajati 2015. aastal, kannab juba käbisid. Seemla on rajatud hõredalt, et puudel oleks rohkelt valgust ja et seemlat oleks lihtsam majandada. Autor/allikas: Tiit Maaten/EMÜ
Zeltiņši ja tema kolleegide tulemused näitasid, et hõreda asetusega ja viljakal mullal kasvanud kuuskede puit vastas enamasti ehituspuidu nõuetele ehk tugevusklassi C18 standardile EN 338. Uuritud kuuskede keskmine tüvepuidu tihedus oli 400 kilogrammi kuupmeetri kohta. Just puidu tihedus oli näitaja, mida uurijad kasutasid kaudse näitajana puidu tugevuse ja jäikuse iseloomustamiseks.
Lisaks sellele saavutasid kuused 50 aasta jooksul mõõtmed, mis võimaldab nende tüvedest toota ühiskonnale väärtuslikku saematerjali. Kuuskede keskmine kõrgus uuritud alal oli 25 meetrit ja jämedus 36 sentimeetrit.
Rohke kasvuruumi ja viljaka mulla korral kasvavad puud pigem jämedamaks ja kõrguskasv jääb tagasihoidlikumaks. Sellistel puudel on ka laiad aastarõngad, mis okaspuude puhul tingib puidu tiheduse ja tugevusomaduste languse, kitsendades selle kasutusvõimalusi ehituses. Seetõttu on vajalik metsapuude aretuse käigus leida sellised puud, mille pärilikud omadused võimaldavad kasvada puudel kiiresti, kaotamata seejuures puidu tugevusomadustes.
Uuritud istandiku rajamise algne eesmärk oli kasvatada metsas väljavalitud kiirekasvuliste kuuskede järglasi seemnete tootmiseks. Sellist istandikku nimetatakse seemlaks.
Metsapuude aretusega tegeleb metsanduse valdkond metsaselektsioon. Puude valiku eesmärk on leida paremate pärilike tunnustega puid, et saada väärtuslikumate geneetiliste omadustega järglasi. Seeläbi on võimalik tõsta uute metsade kvaliteeti ja tootlikkust.
Nii meil kui ka naaberriikides tegelevad metsateadlased metsapuude parendusega, et saaksime uue metsa rajamiseks kasutada paremate omadustega kultiveerimismaterjali ehk taimi ja seemneid. Ka Eesti Maaülikooli teadlased tegelevad Riigimetsa Majandamise Keskuse toetusel kuuse, männi, kase ja sanglepa parendusprogrammiga.
Uuring ilmus ajakirjas Baltic Forestry.
