Põllumaakaasikutes ei sõltu alustaimestiku areng puistu tekkeviisist

Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Põllumaadele kasvama hakanud metsade alustaimestus asenduvad põllutaimed aegamööda metsale omaste taimedega. Värske kodumaine uuring näitas, et viljakate parasniiskete muldadega endistel põllumaadel sirguvates loodusliku tekkega ja istutatud kaasikutes areneb alustaimestik sarnaselt.

Mahajäetud põldudel kasvavad metsad

Euroopas on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt suurenenud mahajäetud põllumajandusmaadel kasvavate noorte metsade pindala. Selle põhjuseks on nii põllumaade looduslik metsastumine kui ka puude istutamine ehk istandike rajamine. 

Metsakasvatuse teaduri Tea Tulluse juhitud Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli töörühm võrdles alustaimestiku liigilise koosseisu muutusi looduslikult tekkinud ja istutatud kaasikutes.

Kaheksa-aastase intervalliga läbi viidud uuringust selgus, et kaasikute tekkeviis ei mõjuta metsa elurikkuse taastumise kiirust. Töörühm leidis, et üldjoontes toimusid mõlemat tüüpi uuritud kasepuistute puurindes, valgustingimustes, mullas, rohu- ja samblakooslustes kaheksa aasta jooksul sarnased muutused, kuigi täheldati ka mõningaid erinevusi.

Oodatult vähenes nii looduslikus kui istutatud kaasikus valgusnõudlikumate rohttaimede liikide hulk ja suurenes varjulisele metsakooslusele iseloomulike rohttaime- ja samblaliikide arv. Oluliselt suurenes kahe inventuuri vahel puude tüvedel kasvavate sammalde liigirikkus.

Istandikud ja looduslikud puistud erinevad sageli ruumilise struktuuri poolest. Kui istandikes kasvavad sama vanusega puud enamasti korrapärase paigutusega, siis looduslikul metsastumisel kujuneb vähem korrapärane puurinne, kus puude vanus varieerub. Erinevused ilmnevad ka puistute liigilises koosseisus ja tiheduses. Istandikud rajatakse enamasti üheliigilisena ning pigem hõredalt, kuid loodusliku tekkega puistutes võib leiduda eri vanuses mitme puuliigi esindajaid ja puude tihedus olla väga kõrge.

Aastad lisavad liigirikkust

Uuringu esiautori Tea Tulluse sõnul levib seisukoht, et puurinde struktuur võiks mõjutada ka alustaimestiku liigilist mitmekesisust. Samas tõdeb ta, et rohu- ja samblarindes toimuvate suktsessiooniliste muutuste seost puistu tekkeviisiga pole varem uuritud.

Rohurinde liigiline koosseis oli nii 2011. kui ka 2019. aastal mõlemas puistutüübis sarnane. Samas samblakooslused erinesid istandikes ja loodusliku tekkega kaasikutes 2011. aastal oluliselt. 2019. aasta inventuur aga näitas, et mõlemasse puistutüüpi lisandus uusi samblaliike ja sammalde koosseis oli muutunud sarnasemaks.

Ühtekokku leidsid Tullus ja tema kolleegid eelmise sajandi lõpuaastail kasvu alustanud kaasikutest 2019. aastal 130 rohttaime ja 62 samblaliiki. Võrreldes kaheksa aasta tagusega, oli lisandunud seitse rohttaime ja 19 samblaliiki. Kahel võrreldaval vaatlusaastal olid rohttaimede hulgas pooled liigid sellised, mis kasvasid mõlemas uuritud puistutüübis. Ühiste samblaliikide osakaal suurenes kahe inventuuri vahel 37 protsendilt 57 protsendile.

Tea Tulluse sõnul hakkab tulevikus alustaimestikku mõjutama paljudes looduslikes kaasikutes arenev kuuse teine rinne. Samas istandikesse on alusmetsa kuuski lisandunud vaid paiguti.

Puude arv ehk puistute tihedus oli looduslikes kaasikutes suurem kui istandikes. 2011. aastal kasvas looduslikes kaasikutes keskmiselt 3600 puud hektaril, istutatud kaasikud olid ligi poole hõredamad. 2019. aastal oli looduslike kaasikute tihedus langenud 2600 puuni hektari kohta, istandikes aga kasvas puid hektaril keskmiselt ligi 1400. Suuremast puude arvust tulenevalt leidus looduslikes puistutes maapinnal enam kõdunevaid puulehti ja oksi, suurem kõdupuidu hulk aga toetas samblarinde liigirikkust.

Muidugi kasvas uuringu perioodi vältel ka kaasikute kõrgus, sealsete puude jämedus ja puidutagavara. Kõik nimetatud näitajad olid uuritud puistute istandikes keskmisena suuremad kui looduslikes puistutes. Keskmine tüvepuidu maht hektari kohta ületas istandikes 180 kuupmeetri piiri, looduslikes puistutes jäi sama näitaja 165 kuupmeetri juurde. Mõlemas puistutüübis tõusid keskmiselt mulla huumushorisondi lämmastiku- ja fosforisisaldus ning pisut ka mulla happelisus.

Tullus ja tema kolleegid kogusid andmeid 22st endisel põllumajandusmaal asuvast kasepuistust, millest pooled olid istutatud ja pooled loodusliku tekkega. 

2011. aastal kirjeldasid nad 13–20aastastes puistutes puu-, rohu- ja samblarinnet, rohurinde valgustingimusi, varist ja mulda. Kordusuuringuid tegid nad kaheksa aastat hiljem täpselt samades prooviruutudes. Esimese taimeinventuuri ajaks oli kõikides puistutes tehtud esimene hooldusraie.

Uuring avaldati ajakirjas New Forests.

Uuringut toetasid Eesti Teadusagentuur (projektid PRG1007, PRG1434, PSG730) ja Euroopa Komisjoni „Horizon 2020“ programm.